1-18-3733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3733 (17221000150) Kohtunik Külli Iisop Rahvak

§ 184

lg 2 p 1 ja § 424 ja Aleksei Koroljovi süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 27., 28.

ja 29.08.2018, 08.01.2019 ja 11.02.2019 Prokurör Vahur Verte Süüdistatav K i r i l l KARPOVSKI - isikukood 38602270336; Eesti kodanik, keskeriharidusega; ei tööta; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.12.2013 otsusega

§ 424

ja § 329 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendati 712 tunni üldkasuliku tööga; määrusega 29.12.2015 pöörati karistus osaliselt täitmisele ning vangitus kantud seisuga 17.05.2016, tõkend vahi all pidamine kohaldatud alates 23.12.2017 (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.12.2017) Kaitsja Süüdistatav I Indrek Repnau A l e k s e i KOROLJOV – isikukood 38107200298, kodakondsuseta, keskharidusega, ei tööta; elukoht: xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend vahi all pidamine kohaldatud alates 23.12.2017 kuni 21.06.2018 (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.12.2017). 1 Kaitsja Aleksandr Mironov RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K i r i l l KARPOVSKI

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust,

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 2) järgi 1 aasta vangistust.

1.2.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. 1.3.

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta Kirill Karpovskilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 55

kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 1.4. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning K.

Karpovskile mõistetud vangistuse alguseks lugeda 21.12.

2. Süüdi tunnistada A l e k s e i KOROLJOV

§ 184lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.

2.2. Tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja A.

Koroljovile mõistetud vangistuse alguseks lugeda 21.12.2017. 3. Konfiskeerimine 3.1.

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida ja kanda riigieelarve tuludesse Aleksei Koroljovi valdusest leitud sularaha summas 2 565 (kaks tuhat viissada kuuskümmend viis) eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 27.03.2018 määrusega nr 1-18-2320 ning oli kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole 11.01.2018. 3.2.

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Aleksei Koroljovilt konfiskeerimise asendamiseks 22 224,12 eurot (kakskümmend kaks tuhat kakssada kakskümmend neli eurot ja 12 senti). Nimetatud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on

1. 3.
2. Jätta muutmata laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Aleksei Koroljovile kuuluvale ½ mõttelisele osale korteriomandist (aadressil xxxx; registriosa nr xxxx, katastritunnus xxxx) Harju Maakohtu määrusega 15.03.2018 (1-18-2134) seatud ja Harju Maakohtu määrusega 27.03.2018 (1-18-2320) muudetud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, kuid vähendada seda summani 23 000 eurot kuni konfiskeerimise asendamise täitmiseni.
3. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: 2 4.
4. Kirill Karpovskilt kokku summas 4 781,50 eurot (neli tuhat seitsesada kaheksakümmend üks eurot ja 50 senti), s.h ½ teostatud ekspertiiside kulust (narkootilise aine ekspertiisid nr 17E-AN1615 ja 18E-AN0043, DNA ekspertiisid nr 17E-GE1350 ja 18EGE0207 ning jäljeekspertiis nr 17E-TR0023), s.o kokku 3 110,50 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 226 eurot (uriiniproovi võtmine ja arstlik läbivaatus 96 eurot ning ekspert M. Liivi uuringuakt nr 1273T - 130 eurot); arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot (akt nr 17E-LÕX0124) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 350 eurot. 4.
5. Aleksei Koroljovilt kokku summas 4 580,50 eurot (neli tuhat viissada kaheksakümmend eurot ja 50 senti), s.h ½ teostatud ekspertiiside kulust (narkootilise aine ekspertiisid nr 17E-AN1615 ja 18E-AN0043, DNA ekspertiisid nr 17E-GE1350 ja 18EGE0207 ning jäljeekspertiis nr 17E-TR0023), s.o kokku 3 110,50 eurot, riigi poolt määratud kaitsjale V. Gimaevile makstud tasu 120 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 350 eurot. 4.
6. DNA-ekspertiiside teostamise (aktid nr 17E-GE1350 ja 18E-GE0207) osaline kulu ja ekspertiisi (akt nr 17E-AN1622) kulu kogusummas 2 961 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend üks) eurot jätta riigi kanda.
7. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber Kirill Karpovskil on
8. Viitenumber Aleksei Koroljovil on
9. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Asitõendid ja äravõetud esemed 6.
11. CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.
12. Narkootilised ained, mis on pärast ekspertiiside teostamist jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda (ekspertiisiakt nr 17E-AN1615, I kd tl 132-140) konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 6.

1. 21.12.2017 Kirill Karpovskilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud vaakumpakend; WC-paberi rulli südamik ning WC- või majapidamispaberi tükid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.
2. 22.12.2017 Kirill Karpovski elukohast (xxxx) läbiotsimisel ära võetud: katkise ekraaniga mobiiltelefon Apple iPhone 7 Plus (IMEI xxxx), milles Elisa SIM-kaart xxxx; katkise korpusega mobiiltelefon Huawei (IMEI xxxx); katkise korpusega valget värvi ja tagumise kaaneta mobiiltelefon Samsung GT-I9505 (IMEI xxxx); valget värvi tagusega mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia ST-17i (IMEI xxxx); valget värvi katkise korpusega mobiiltelefon Samsung SM-G800F (IMEI xxxx); musta ja halli värvi katkise korpusega iPhone (IMEI xxxx); mobiiltelefon Nokia 100 (IMEI xxxx); mobiiltelefon Samsung GT-E1200M (IMEI xxxx); mobiiltelefon Samsung GT-E1200M (IMEI xxxx), mobiiltelefon QUMO Push Mini (IMEI 3 xxxx), milles Elisa SIM-kaart xxxx; heledast metallist lusikas; värvilisest klaasist kanepipiip; pudel Everest; Tele2 kõnekaardi katkine ümbris numbrile 58898733; kõnekaardiümbris „prieksampmaksas karte“ numbrile xxxx, Elisa SIM-kaart xxxx; zen SIM-kaart xxxx; rebitud servaga märkmepaber käsikirjaliste märkmetega; xxxx kirjadega märkmelehed käsikirjaliste märkmetega; märkmepaberid, millel käsikirjalised märkmed; kulumisjälgedega mobiiltelefon Samsung SGH-J200 (IMEI xxxx), milles Elisa SIM-kaart xxxx; smart SIM-kaardi ümbris abonendile xxxx; MINT internetipulk, milles Elisa SIM-kaart xxxx; xxxx võtme kujuline mälupulk; kehtetu pass nr xxxx; läbipaistev grippkott sinise äärisega, milles valge pulber; pabernutsak; läbipaistev grippkott, milles valge pulber; hallist metallist lusikas; elektrooniline köögikaal hall/läbipaistev; musta värvi tahvelarvuti Dell koodiga xxxx; musta värvi korpusega kohviveski Bosch, milles valge pulber – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.4.

1. Lubada Kirill Karpovski volitatud isikul teha enne mobiiltelefoni Apple iPhone 7 Plus (IMEI xxxx, milles Elisa SIM-kaart xxxx) hävitamist koopia selles sisalduvatest isiklikest fotodest ja andmetest. 6.
2. 22.12.2017 Kirill Karpovski kasutuses olnud sõiduautost xxxx (registrimärgiga xxxx) läbiotsimisel ära võetud: läbipaistva kaanega suletud plastiktopsik, milles valge pulbriline aine; 555 ml sinist värvi plastpudel; väike läbipaistev vaakumpakend; kõnekaardi Tele2 SIM-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxx; Tele2 Smart SIM-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxx; katkise nurgaga Tele2 Smart kõnekaardi ümbris abonentnumbrile xxxx ja hõbedasest metallist lusikas – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.6. 22.12.2017 Aleksei Koroljovi elukohast (xxxx) läbiotsimisel ära võetud: valget värvi kilekott, milles läbipaistvast kilest lahtine vaakumpakend; erinevate reklaamikirjetega kilekott, milles kinnine kilepakend vaakumpakenditega kirjega „Status“, milles neli vaakumpakendirulli; vaakumpakendaja karp kirjega „Laica“, milles hulgaliselt vaakumpakendi kilekotte; minigrip kilepakend kirjega „Smile“, milles vaakumpakend ja pakend kirjega Magne B6, milles minigrip kilepakend; puidust laegas; elektrooniline kaal „item no MB-100

§ 83lg 1 alusel ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 6.7. 22.12.2017 Aleksei Koroljovi kasutuses olnud sõiduautost xxxx (registrimärgiga xxxx) läbiotsimisel ära võetud: plekist karp „ONE“; klaasist pudel kirjaga „Rõmerquelle“; ruuduline vihik; 2 metallist lusikat; iPhone X (IMEI xxxx), milles SIM-kaart xxxx; mobiiltelefon myPHONE (IMEI1 xxxx ja IMEI2 xxxx), milles SIM-kaart xxxx ja SIM-kaart xxxx; mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (IMEI xxxx) – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 aluselt hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kõik ülalnimetatud äravõetud esemed on aktiga nr 3.2-1/8823-/ 11.04.2018 hoiule antud Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse Tööstuse 52, Tallinn. 4 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna (motiveeritud otsus) koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist ning saadetakse vahistatud süüdistatavale. SÜÜDISTUS Aleksei Koroljovi süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 järgi selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Kirill Karpovskiga kokku suures koguses narkootilisi aineid kokaiini, MDMAd ja marihuaanat, mis seisnes selles, et ta omandas ebaseaduslikult koos K. Karpovskiga eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohast enne 21.12.

1. a kella 20:36 suures koguses, s.o kokku 108,07 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul kokaiini 59,40 grammi), samuti 155,47 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 0,62 grammi metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA) sisaldavat pulbrilist ainet (milles puhtal kujul metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,48 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Omandatud aine pakendasid K. Karpovski ja A. Koroljov ühiselt ja kooskõlastatult A. Koroljovi elukohas xxxx kahte eraldi vaakumpakendisse, millest vaakumpakendit 49,45 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldava pulbriga (milles puhtal kujul kokaiini 24,3 grammi) hoidis K. Karpovski enda juures jope taskus WC paberi rulli südamikku peidetuna kuni 21.12.2017, mil politseiametnikud selle pärast tema kinnipidamist tema juurest leidsid ja ära võtsid. Ülejäänud osa kokaiini sisaldavast pulbrist, so 58,62 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul kokaiini 35,1 grammi) hoidsid K. Karpovski ja A. Koroljov ühiselt ja kooskõlastatult A. Koroljovi elukohas xxxx külmkapi kõrval asuva ülemise köögikapi ülemisel riiulil minigrip kilepakendis kinnises vaakumpakendis ning 149,1 grammi kanepiõisikuid (marihuaana) hoidsid xxxx köögis külmkapi sügavkülma alumises sahtlis kilekotti ja lahtisesse vaakumpakendisse pakituna; 0,62 grammi metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA) sisaldavat pulbrilist ainet (milles puhtal kujul metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,48 grammi), mida nad hoidsid ühiselt ja kooskõlastatult xxxx külmkapi kõrval asuva ülemise köögikapi ülemisel riiulil minigrip kilepakendisse pakituna; 6,16 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), mida hoidsid köögis pliidist vasakul asuva kapi keskmises sahtlis puidust laekas; 0,21 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mida nad hoidsid ühiselt ja kooskõlastatult A. Koroljovi elukohas köögis kraanikausi all kapis vaakumpakendisse pakituna kuni 22.12.2017 kellani 01:19, mil need ained politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti süüdistatakse A. Koroljovi selles, et tema omandas üksinda ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 21.12.
2. a kella 20:38 2,78 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaana), mida ta hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos xxxx (registrimärgiga xxxx) plekk-karpi pakituna, ning 7,79 grammi gammahüdroksüvõihappe (GHB) naatriumisoola sisaldavat vedelikku (milles sisaldub puhtal kujul narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) 3,2 grammi), mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos 5 xxxx (xxxx) 330 ml klaaspudelis kirjega „Rõmerquelle“ kuni 22.12.2017 kella 10:16, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
3. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja Marihuaana, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), gammahüdroksüvõihape (GHB) ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
4. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist (puhtal kujul); amfetamiini puhul 1,3 grammist (puhtal kujul); MDMA puhul 1,4 grammist (puhtal kujul), GHB puhul 16 grammist ainest (puhtal kujul) ning marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega süüdistatakse A. Koroljovi isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kirill Karpovskit süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 järgi selles, et tema käitles ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos A. Koroljoviga kokku suures koguses narkootilisi aineid kokaiini, MDMAd ja marihuaanat, mis seisnes selles, et ta omandas ebaseaduslikult koos A. Koroljoviga eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohast enne 21.12.2017 kella 20:36 suures koguses, s.o kokku 108,07 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul kokaiini 59,40 grammi), 155,47 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 0,62 grammi metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA) sisaldavat pulbrilist ainet (milles puhtal kujul metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,48 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Omandatud aine pakendasid K. Karpovski ja A. Koroljov ühiselt ja kooskõlastatult A. Koroljovi elukohas xxxx kahte eraldi vaakumpakendisse, millest vaakumpakendit 49,45 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldava pulbriga (milles puhtal kujul kokaiini 24,3 grammi) hoidis K. Karpovski enda juures jope taskus WC paberi rulli südamikku peidetuna kuni 21.12.

1. a, mil politseiametnikud selle pärast tema kinnipidamist tema juurest leidsid ja ära võtsid. Ülejäänud osa kokaiini sisaldavast pulbrist, s.o 58,62 grammi narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul kokaiini 35,1 grammi) hoidsid K. 6 Karpovski ja A. Koroljov ühiselt ja kooskõlastatult A. Koroljovi elukohas xxxx külmkapi kõrval asuva ülemise köögikapi ülemisel riiulil minigrip kilepakendis kinnises vaakumpakendis; 149,1 grammi kanepiõisikuid (marihuaana) hoidsid xxxx köögis külmkapi sügavkülma alumises sahtlis kilekotti ja lahtisesse vaakumpakendisse pakituna; 0,62 grammi metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA) sisaldavat pulbrilist ainet (milles puhtal kujul metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 0,48 grammi) hoidsid nad ühiselt ja kooskõlastatult xxxx külmkapi kõrval asuva ülemise köögikapi ülemisel riiulil minigrip kilepakendisse pakituna; 6,16 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), hoidsid köögis pliidist vasakul asuva kapi keskmises sahtlis puidust laekas; 0,21 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mida nad hoidsid ühiselt ja kooskõlastatult A. Koroljovi elukohas köögis kraanikausi all kapis vaakumpakendisse pakituna kuni 22.12.2017 kellani 01:19, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti süüdistatakse K. Karpovskit selles, et tema käitles ebaseaduslikult üksinda, s.o omandas eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 21.12.2017 kella 20:36 5,28 grammi gammahüdroksüvõihappe (GHB) naatriumisoola sisaldavat vedelikku (milles sisaldub narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) 2,1 grammi), mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos xxxx (reg.nr xxxx) 555ml plastpudelis kirjega Vitamiin Water Magnesium +B6; samuti 0,99 grammi amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit (milles sisaldub 0,42 grammi narkootilist ainet amfetamiini), mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos xxxx (reg.nr xxxx) vaakumpakendisse pakituna kuni 22.12.2017 kella 09:48, mil need politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja Marihuaana, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), gammahüdroksüvõihape (GHB) ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist (puhtal kujul); amfetamiini puhul 1,3 grammist (puhtal kujul); MDMA puhul 1,4 grammist (puhtal kujul), GHB puhul 16 grammist ainest (puhtal kujul) ning marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. 7 Seega süüdistatakse K. Karpovskit isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samuti süüdistatakse Kirill Karpovskit selles, et tema 13.07.2017. a kella 00:05 ajal xxxx juures ning edasi samuti xxxx tee xxxx juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx (registrimärgiga xxxx), olles narkootiliste ainete kokaiini, THC-d ja alprasolaami sisaldavate narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatakse K. Karpovskit mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, s.o

§ 424

järgi (alates 17.11.2017

§ 424lg 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör V. Verte leidis, et on tõendatud Koroljovi ja Karpovski süü isikute grupis suures koguses narkootiliste ainete - kokaiini, MDMA ja marihuaana ebaseaduslik käitlemine, s.o omandamine, ühine pakendamine ja hoidmine Koroljovi elukohas xxxx korteris. Süüdistatavate valdusest kokku leitud narkootilistest ainetest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 1 110 inimesele. Süüdistatavate kooskõlastatud tegutsemisele, omandatud narkootikumide ühisele pakendamisele Koroljovi kodus viitab asjaolu, et viimase kodust leitud vaakumpakendajalt leiti Karpovski bioloogilist materjali. Ühisele ja kooskõlastatud narkootikumide käitlemisele viitab ka süüdistatavate pidev ja äärmiselt tihe omavaheline suhtlus, mistõttu tuleb isikud süüdi mõista

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Lisaks ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootikumide ebaseaduslikule käitlemisele süüdistatakse Koroljovi ja Karpovskit mõlemat ka eraldi narkootiliste ainete käitlemises. Nimelt omandas Koroljov üksinda ebaseaduslikult enne 21.12.2017 kella 20:38 2,78 grammi marihuaanat ja 7,79 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku, mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos xxxx ning Kaprovski omandas 5,28 grammi GHB sisaldavat vedelikku, 0,99 grammi amfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, mida hoidis samuti enda kasutuses olevas sõiduautos xxxx. Prokurör leidis, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad omandasid eeltoodud koguses narkootikumid üksnes enda tarbeks, ei ole usutavad. Tavaliselt ostetakse narkootilisi aineid enda tarbeks minigrip kottides või fooliumvoldikutes ning vaakumpakenditesse pakendatakse narkootikume üksnes selle pikema säilimise tagamiseks. Enda tarbeks vaakumpakendisse suurema koguse narkootilise aine pakendamine on ebapraktiline ja majanduslikult kahjulik. Vastusest päringule narkootiliste ainete jae- ja müügihindade kohta nähtub, et süüdistatavad, kellel puudus püsiv sissetulek, käitlesid erinevaid narkootilisi aineid ca 20 000 euro väärtuses. Prokuröri hinnangul käitlesid Karpovski ja Koroljov ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootilisi aineid süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ning viisil ja tegid seda kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Prokurör taotles nii A. Koroljovile kui K. Karpovskile

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 11 aastat vangistust. 8 Prokuröri hinnangul on tõendatud Karpovski süü ka

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises - selles, et ta juhtis 13.07.2017 kella 00:05 ajal xxxx maja juurest kuni xxxx tee xxxx juurde tahtlikult mootorsõidukit xxxx, olles kokaiini, THC-d ja alprasolaami sisaldavate narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Joobeseisund on tõendatud toksikoloogiaekspertiisi ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiga. Karpovski poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad tunnistajatena üle kuulatud patrullpolitseinikud K R ja O D. Karpovski enda poolt kohtus esitatud kaitseversioon on mitteusutav ega haaku teiste tõenditega, mistõttu tema ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tuleb tõendina kõrvale jätta. Prokurör taotles K. Karpovskile

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust ning lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel Karpovskilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks.

§ 64lg 1 alusel taotles prokurör kuritegude kogumi eest K.

Karpovskile liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Prokurör leidis, et A. Koroljovi kinnipidamisel tema valdusest leitud raha 2565 euro tuleb konfiskeerida

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel, sest nimetatud sularaha võib suure tõenäosusega olla pärit narkootiliste ainete müügist. Koroljov ei ole suutnud kohtus selle raha päritolu kohta tõendeid esitada või on esitanud üksnes paljasõnalisi selgitusi, et selle andis talle tema pensionärist isa sularahas. Koroljovilt tuleb

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 22 224,12 eurot. Selle nõude tagamiseks jätta muutmata Harju Maakohtu 5.03.2018 ja 27.03.2018 määrustega seatud kohtulik hüpoteek summas 34 000 eurot Koroljovile kuuluvale ½ mõttelisele osale korterile aadressil xxxx Eesti Vabariigi kasuks kuni Koroljovi poolt asenduskonfiskeerimisnõude täitmiseni. Kohtus uuritud tõenditest ilmneb Koroljovi legaalsete sissetulekute ja varandusliku olukorra põhjendamatult suur erinevus, mis annab alust eeldada vara ebaseaduslikku päritolu. Kuna Koroljov on kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara ära tarvitanud, tuleb kuritegude toimepanemise läbi rikastumise vältimiseks isikult välja mõista rahasumma, mis vastab süüteoga saadud, kuid ära tarvitatud vara ulatusele, mistõttu on korterile seatud hüpoteek põhjendatud ja proportsionaalne. A. Koroljovi kaitsja A. Mironov asus seisukohale, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Koroljov ja Karpovski on isikute grupp

§ 184lg 2 tähenduses.

Ekspertiiside käigus on tuvastatud, et Koroljovilt ära võetud pulber sisaldas 67% kokaiinhüdrokloriidi, aga Karpovskilt ära võetud pulber sisaldas 55%. Erinevalt Koroljovi pulbrist leiti Karpovski omast veel ka kretiini ja kofeiini, mis teeb need üldse erinevaks sisalduse järgi. Seega on erinevus nii protsentuaalses sisalduses kui ka selles, et Karpovski aine sisaldas pulbris aineid, mida Koroljovi omas polnud. Seega lükkavad need kaks ekspertiisi (17E-AN1615 ja 18E-AN0043) ümber väite, et isikud tegutsesid grupis. Kaitsja hinnangul on Karpovski suutnud ka põhjendada, miks Koroljovi elukohas olevalt vaakumpakendajalt leiti tema bioloogilist materjali ning miks ekspertiisiakti kohaselt oli Karpovskilt leitud kokaiin pakendatud just Koroljovi kodus oleva vaakumpakendajaga – nimelt kasutas ta seda pakendajat, kuid varjas seda Koroljovi eest. Lisaks puuduvad ka tõendid selle kohta, et Koroljov oleks kuriteo toime pannud omakasu motiivil. Kaitsja leidis, et Koroljovi tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 184

lg 1 järgi ning tema karistus peaks tulenevalt asjaoludest olema lähedane

§ 184

lg 1 sanktsiooni miinimummäärale

§ 74lg 1 kohaldamisega.

Samuti on mõeldav ka

§ 74

lg 2 järgi määrata, milline osa karistusest tuleb Koroljovil ära kanda kohe ja milline osa tingimisi. Alternatiivselt juhindudes

§ 692

leiab kaitsja, et Koroljovile mõistetava karistuse võib asendada ka raviga, milleks 9 on olemas Koroljovi ning vastava raviasutuse nõusolek. Kaitsja palus täiendavalt maha võtta Koroljovile kuuluva korteri (xxxx) kohtuliku hüpoteegi, sest kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et raha esimeseks sissemaksuks selle korteri jaoks andsid Koroljovile tema vanemad. Samuti on Koroljovi vanemad kõik aastad tasunud kõiki korteriga seotud makseid, mida teevad ka edasi käesoleva ajani. Korter on kaasomandis Koroljovi elukaaslasega, kellega neil on ühine väike laps. Kaitsja hinnangul on välistatud ka Koroljovi kinnipidamisel temalt leitud 2565 euro konfiskeerimine

§ 832

lg 1 alusel, sest süüdistatava isa ja tema enda ütlustega on tõendatud, et see sularaha ei omanud mitte mingit kriminaalset koostisosa ja oli veidi enne kinnipidamist üldse summas 3000 eurot A K poolt üle antud oma pojale Aleksei Koroljovile korterikulude ja teiste võlgnevuste tasumiseks. See rahasumma tuleb Koroljovile tagastada. Samuti tuleb tagastada süüdistatavalt ära võetud vaakumpakendaja Laica kui majapidamistarve ja telefon iPhone X. K. Karpovski kaitsja I. Repnau leidis, et

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise osas ei ole tuvastatud, et Karpovski üldse 13.07.2017 sõidukit xxxx (registrimärgiga xxxx) juhtis. Politseiametnikud on kohtus kinnitanud, et sõidukil olid tagumised klaasid tumendatud, mistõttu ei ole kaitsja hinnangul usutav, et mõlemad politseiametnikud nägid kuidas sõiduki juht ronis tagaistmele. Karpovski on andnud ütlusi, et istus tagaistmel ning seda on mõlemad tunnistajad ka kinnitanud. Kaitsja arvates on politseiametnikud rikkunud menetlusnorme, mille tulemusena on oluliselt riivatud ka Karpovski õigused. Politseiametnikud kasutasid indikaatorvahendit Karpovski organismis alkoholi tuvastamiseks ning kiirtesti võimaliku narkootilise aine esinemise kohta. Kriminaalasja materjalides aga ei sisaldu ühtegi dokumenti, mida saaks käsitleda indikaatorvahendi kasutamise protokollina, puuduvad ka dokumendid selle kohta, et Karpovskile oleks enne indikaatorvahendi kasutamist selgitatud õigusi ning ta oleks seda oma allkirjaga kinnitanud. Kaitsja arvates jääb arusaamatuks, mis põhjusel toimetati Karpovski xxxx, kui saatekirjas on põhjuseks märgitud üksnes „liiklusprofülaktika“. Antud episoodis on politseiametnike poolt toimingute tegemisel rikutud sellisel määral menetlusõigust, mis on kaasa toonud K. Karpovski õiguste olulise rikkumise, ning selle tõttu tuleb Karpovski temale esitatud süüdistuses

§ 424järgi õigeks mõista ja hüvitada talle menetluskulud summas 1020 eurot.

Karpovskile

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus tuleb kaitsja arvates ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Kuigi Karpovski on pikemat aega olnud narkosõltlane, puudus tal vajadus Koroljoviga ühiselt ja kooskõlastatult narkootilist ainet suures koguses käidelda. Kriminaalasjas ei ole ühtegi isikulist või dokumentaalset tõendit, mis viitaks Karpovskile kui ainete vahendajale või edasimüüjale. Tõendeid ei ole ka selle kohta, et Karpovski oleks mingilgi viisil seotud Koroljovi kodust leitud narkootiliste ainetega. Süüdistatavate suhtlemise tihedus tulenes sellest, et nad olid head tuttavad ning suhtlesid ka perekonniti. Karpovski ja Koroljov tarvitasid kokku saades endale kuuluvat narkootilist ainet, mitte ei võtnud seda teise käest. Koroljovi elukohast ära võetud vaakumpakendajalt leitud Karpovski bioloogilise materjali sinna sattumine on selgitatav sellega, et Karpovski, viibides Koroljovi elukohas, kasutas seda seadet endale kuuluva narkootilise aine pakendamiseks omal algatusel, mitte Koroljovi korraldusel või muul kokkuleppel. Asjaolu, et narkootilise aine ekspertiisiakti kohaselt on Karpovskilt ja Koroljovilt leitud narkootilised ained tõenäoliselt pärit samast algallikast selgitab see, et kokaiin on teistest 10 narkootilistest ainetest oluliselt kallim, mistõttu on kokaiini Eestisse toovaid isikuid tõenäoliselt vähem. Seega on võimalik, et nii Karpovski kui Koroljovi juurest leitud ja äravõetud kokaiin võib pärineda lihtsalt samast narkolaborist. Kaitsja palub anda K. Karpovskile võimalus asuda sõltuvusravile ning sellest tulenevalt määrata talle karistus selliselt, et koheselt ära kandmisele kuulub seni vahi all viibitud aeg ning ülejäänud osa karistusest kuulub kandmisele tingimisi. Ühtlasi määrata Karpovskile

§ 75

lg 2 p-s 5 sätestatud lisakohustus asuda ravile ning kohustada teda läbima katseaja vältel narkosõltuvusest taastumise programm SA-s xxxx, kuhu kohustada Karpovskit vabanedes pöörduma. Samuti palus kaitsja süüdistatavale tagastada elektroonikaseadmed: telefonid, interneti- ja mälupulgad, tahvelarvuti, köögikaal, kohviveski, SIM-kaardid. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kirill Karpovski süüdistus

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 2) järgi K.

Karpovski poolt mootorsõiduki xxxx registrimärgiga xxxx narkojoobes juhtimist 13.07.2017 kella 00:05 ajal kinnitavad tunnistajate O D ja K R (R) ütlused, isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, xxxx AS narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll, toksikoloogiaekspertiisi akt nr 200I ning arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 17E-LÕX

1. -Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I kd tl 26) nähtub, et K. Karpovski kõrvaldati 13.07.2017 liiklusjärelevalve käigus sõiduki xxxx (registrimärgiga xxxx) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid („juhi ebakindel kõnnak, suurenenud pupillid“). Selle kahtluse kontrollimiseks on patrullpolitseinik K.R koostanud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, milles palub liiklusprofülaktika eesmärgil xxxx haiglal võtta K.Karpovskilt uriiniproov narkootilise või psühhotroopse aine määramiseks (I kd tl 27). -Tunnistaja K R ütluste kohaselt (I kd tl 214-215) oli ta koos patrullpolitseinik O D xxxx patrullis, kui märkasid xxxx-d, mille kiirus oli silmnähtavalt lubatust suurem ning otsustasid seda kontrollida. Järgnesid sõidukile kuni Smuuli teeni, lülitasid sisse vilkurid. xxxx pööras sel hetkel Maxima parklasse ja jäi keset teed seisma. Koheselt jõudsid nad politseiautoga xxxx kõrvale, umbes 1,5 m kaugusele ning tunnistaja nägi kuidas juht ronib tagaistmele. xxxx peatumisel kedagi sõidukist ei väljunud. Sõidukis oli kokku kaks isikut: juht, kes ronis tagaistmele ning kaasreisija, kes istus ees kõrvalistuja kohal. Nad palusid isikul, kes tagaistmele ronis, välja tulla, küsisid dokumenti ja nägid, et ta olek viitab mingile joobele. O. D tegi alkotesti, mis oli negatiivne ja siis otsustasid teha narko kiirtesti, mis oli positiivne. Selgitasid juhile, et narko kiirtesti põhjal on alust kahtlustada, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, seejärel toimetasid ta xxxx haiglasse analüüside andmiseks. -Tunnistaja O D ütluste kohaselt (II kd tl 113-114 pöördel) oli ta koos paarilise K R eelmise aasta juulikuus patrullis, kui märkasid xxxx tänaval tumedat xxxx-d, mis sõitis xxxx tee suunas. Visuaalselt oli näha, et sõiduki kiirus on ca 100-120 km/h. Järgnesid xxxx-le ning andsid peatumismärguande. Sõiduk jäi seisma xxxx tee ääres Maxima parklas. Politseisõidukit xxxx juhipoolse ukse juures peatades ta nägi, et roolis olev juht hakkab hüppama tagaistmele. xxxx11 s oli kokku kaks isikut: lisaks juhile oli esiistmel kaassõitja, kes istus rahulikult. Kuna praktika näitab, et sellisel suurel kiirusel sõitmisega vahele jäämisel juht kas hakkab põgenema autost või hüppab teisele istmele, siis reageeris tunnistaja kiiresti ning hüppas ka autost välja, tegi xxxx tagumise ukse lahti, et näha, kes seal veel on. Selgus, et seal istus üksinda sama inimene, kes oli enne roolis istunud. Edasi tuvastasid nad isiku ja kontrollisid alkomeetriga, mis näitas, et ta oli kaine. Kuna visuaalselt oli näha, et isikul on joobetunnused, siis tegi narkotesti, mis oli positiivne ja viisid juhi haiglasse. Isik pärast auto peatamist midagi tarvitada ei saanud, sest oli pidevalt nende vaateväljas. -xxxx AS terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 292/21 (I kd tk 28) on 13.07.2017 kell 01.20 fikseeritud K. Karpovski joobele viitav kliiniline leid: laienenud pupillid ja aeglustunud reaktsioon valgusele, kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastabiilne; sõrm-nina katse ja täpsemad liigutused aeglustunud, värin sõrmedes. -Toksikoloogia ekspertiisi akt nr 200I (I kd tl 33) kinnitab, et K. Karpovski uriinist leiti kokaiini, tetrahürdokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) ja alprosalaami, mis kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.
2. a määrusele nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I, II ja IV nimekirja. -Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 17E-LÕX0124 on ekspert M. Tõnisson andnud arvamuse, et K. Karpovskil esines mootorsõiduki juhtimise ajal 13.07.2017 kella 00:05 paiku narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (I kd tl 33-38). -Tunnistaja A Ž (surnud xxxx) ütlustest nähtub (I kd tl 48-49), et ta viibis 13.07.2017 kella 00:05 ajal K. Kaprovskiga sõiduautos xxxx (reg. nr xxxx), kuid oli alkoholijoobes ja ei mäleta mis toimus. Teab vaid, et tema seda autot ei juhtinud, kuid kes juhtis ja mitu inimest autos oli, ei oska öelda. -K. Karpovski on kahtlustatavana ülekuulamisel 01.09.2017 (II kd tl 132-138) ja 05.04.2018 (II kd tl137) andnud ütlusi, et 13.07.2017 mootorsõiduki roolis oli talle võõras isik, kelle nimi on M ja kes elab xxxx. Sõiduki seisma jäädes pani M jooksu ning tema ise istus tagaistmel, kui politsei ta välja kutsus ja pärast alkomeetrisse puhumist xxxx viis. Kohtuistungil väitis K. Karpovski (II kd tl 139-145), et tema ei olnud 13.07.2017 xxxx roolis, kuid politsei viis ta kaasa, sest neile tundus, et autos oli liikumine. Aga tegelikult oli see teine inimene, kes algul istus roolis ja kui auto peatus, siis hüppas kõrvalistmele. Politseile ei öelnud ta seda seepärast, et see isik (viitab A. Ž) oli tema sõber ja tal oli tingimisi katseaeg ja ta oleks kohe sattunud vanglasse. Politseis andis valeütlusi M (M) kohta selleks, et sõpra päästa. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 3 sätestab, et narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. Puudub vaidlus selle üle, et ööl vastu 13.07.2017 kella 00:05 peatasid patrullpolitseinikud xxxx Maxsima parklasse (xxxx) keeranud Karpovski kasutuses olnud sõiduauto xxxx. Peale Karpovski viibis selles sõidukis veel tema tuttav Ž, kes istus juhi kõrvalistmel ning kes ka oma ütlustes on kinnitanud, et tema sõidukit ei juhtinud. 12 Kuna politseinikud nägid, et sõiduki peatudes ronis juhiistmelt tagaistmele Karpovski, kellel esinesid silmaga nähtavad joobetunnused ning kiirtest kinnitas narkootikumide tarvitamist, siis vormistati talle sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning saatekiri tervishoiuasutusele Karpovskilt uriiniproovi võtmiseks. Kuigi kriminaalasjale ei ole lisatud kiirtesti protokolli (indikaatorvahendi kasutamise protokolli), on selle tegemist kohapeal kinnitanud nii Karpovski kui tunnistajad K. R ja O. D. Saatekirjast on võimalik üheselt aru saada, et liikluses osalemise tõttu palutakse xxxx haiglas Karpovskilt võtta uriiniproov, et kindlaks teha narkootilise või psühhotroopse aine kasutamine (I kd tl 27). Karpovski ei ole vaidlustanud enda toimetamist xxxx haiglasse või uriiniproovi võtmist ega pidanud seda ebaseaduslikuks ka kohtuistungil. KorS § 41 lg 5 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral peab korrakaitseorgan kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Praktikas tehakse seda indikaatorvahendi kasutamise protokollis. Karpovskile oli selge, miks ta toimetatakse xxxx haiglasse ning ta on andnud oma allkirja ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, milles on kõrvaldamise põhjusena märgitud tema kui juhi ebakindel kõnnak ja suurenenud pupillid (I kd tl 26). Kaotsiläinud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ei tähenda seda, et ebaseaduslik oleks joobeseisundi tuvastamine arsti või eksperdi poolt. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tuleks Karpovski süüdistuses

§ 424järgi õigeks mõista.

Ekspertarvamustega on üheselt tuvastatud, et Karpovski viibis narkojoobes. Kohtul ei ole alust kahelda ka politseiametnikest tunnistajate ütlustes, et kuigi xxxx tagumised klaasid olid tumendatud, nägid nad mõlemad, et parklas peatunud sõudki juhistmelt hüppas tagaistmele Karpovski. Selles kohas on hea tänavavalgustus lisaks parkla valgustusele ning politseiauto peatus tunnistajate ütluste kohaselt xxxx-st vaid 1,5 meetri kaugusel, tema kõrval. Tunnistajate K. R ja O. D ütlused on kooskõlas ka tunnistaja Ž ütlustega, et tema autot ei juhtinud, sest istus juhi kõrvalistmel. K. Karpovski on selle episoodi kohta andnud aga ise vasturääkivaid ütlusi. Kahtlustatavana ülekuulamisel viitas ta korduvalt, et sõidukit juhtis keegi kolmas isik M, kes peatudes autost minema jooksis, Maxima nurga taha, kuid kohtuistungil asus süüstama sõidukis kaasreisijana viibinud A. Ž, kes tänaseks päevaks on surnud (I kd tl 46). Asjaolu, et kuriteo toimepanemise hetkel soovis K. Karpovski valeütlusi andes oma sõpra (A. Ž) väidetavalt päästa, kuid pärast tema surma asub teda süüstama, on Karpovskile äärmiselt mugav strateegia ning on selge, et ta lähtub ütluste andmisel üksnes enese õigustamisest. Süüdistatava Karpovski ütlused kohtuistungil ei ole eluliselt usutavad ega haaku teiste tõenditega, mistõttu tuleb need kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta ning tugineda käesoleva episoodi kohta otsustuse tegemisel teistele tõenditele. Neid tõendeid kogumis hinnates on selge, et K. Karpovski juhtis 13.07.2017. a kella 00:05 ajal xxxx xxxx maja juurest kuni xxxx tee xxxx asuva parklani mootorsõidukit xxxx (reg. nr xxxx), olles kokaiini, THC-d ja alprasolaami sisaldavate narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mistõttu on täidetud

§ 424

sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

§ 424

lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Korduvus

§ 424

lg 2 mõttes eeldab, et süüdlane on toime pannud

§ 424lg 1 sätestatud teo vähemalt teist korda.

K. Karpovski on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10789 karistatud

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 712 tunni üldkasuliku tööga (I kd tl 13 40-45; II kd tl 26-27). Nimetatud karistus ei ole arhiivi kantud, sest tegemata jäänud üldkasuliku töö tunnid pöörati täitmisele 5 päevase vangistusena 29.12.2015 määrusega ning isik asus täitmisele pööratud karistust kandma 12.05.2016. Uue joobes juhtimise episoodi pani K. Karpovski toime 13.07.2017 ning käesoleval ajal (alates 01.11.2017) oleks selline tegu kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi, s.o korduva mootorsõiduki joobes juhtimisena.

Kuna isikut saab vastutusele võtta aga üksnes teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi, on tema tegu kvalifitseeritav

§ 424järgi.

Kohus leiab, et K. Karpovski pani talle etteheidetava kuriteo ehk kokaiini, THC-d ja alprasolaami sisaldavate narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Karpovski teadis, ta oli tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, kuid see ei takistanud tal autot juhtimast. Oma ütlustes on ta kinnitanud, et narkosõltlane on ta olnud pikka aega ja on suutnud ilma narkootikume tarvitamata toime tulla vaid lühikest aega, näiteks 2 kuud, kui tarvitas vaid psühhiaatrilt poolt välja kirjutatud rahusteid. Muidu tarvitas ta narkootikume igapäevaselt, vahel ka mitu korda päevas ja sageli ka koos rahustitega. Ka AS xxxx poolt 19.10.2018 väljastatud tervisekaardi väljavõte (II kd tl 163) kinnitab, et Karpovski on olnud pikka aega narkosõltlane ning vajanud esmaabi eelkõige pikaajalise alkoholi ja kokaiini kuritarvitamise tagajärjel tekkinud võõrutusseisundi raviks. Seega pidi K. Karpovski 13.07.2017 enne mootorsõiduki rooli istumist olema teadlik asjaolust, et on eelnevalt tarvitanud narkootikume ning võib olla narkojoobes.. Seega on täidetud ka subjektiivne koosseis

§ 424järgi.

K. Karpovski teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, samuti ei nähtu kriminaalasja toimikutest

§-s 34 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib kohus siinkohal, et tulenevalt

§-st 36 ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund isiku süüd. Kirill Karpovski ja Aleksei Koroljovi süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi -K.

Karpovski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab (I kd tl 50-55), et kinnipidamisel 21.12.2017 kell 20:36 võeti tema jope välimisest vasakpoolsest taskust WC paberi rulli südamik, mille sees oli pikliku kujuga läbipaistev vaakumpakend, milles valge pulber (kaal koos pakendiga 58

1. g)ning mis reageeris positiivselt kokaiini testile. -22.12.2017 Karpovski elukohas (xxxx) teostatud läbiotsimise käigus (I kd tl 63-71) leiti muuhulgas erinevaid märkmeid, katkiseid andmekandjaid, kanepipiip, valge ainega määrdunud metallist lusikas, vedeliku jääkidega plastpudel Everest ning hoiuruumist musta värvi prügikott koos valge pulbriga kaetud esemetega. Läbiotsimisprotokollist selgub, et K. Karpovski sõnul on pulbri näol tegemist glükoosiga, mida tal oli vaja koera jaoks seoses viimasele tehtud operatsiooniga umbes aasta tagasi. -22.12.2017 teostati Karpovski kasutuses olevas sõidukis xxxx (reg. nr xxxx) läbiotsimine (I kd tl 72-77), millest leiti muuhulgas plastpudel kirjega „Vitamiin water“, milles paksema koostisega vedelik, vaakumpakend rohekas/pruunika pulbriga, hõbedasest metallist lusikas, millel kasutusjäljed. -22.12.2017 andis Karpovski kahtlustatavana ütlusi (II kd tl 128-131), et ei tea mis pulber see on, mis temalt ära võeti, ta ei tea kes selle pulbri pakkis ja ta ei tea kuidas see talle jope taskusse 14 sattus. Samuti ei oska ta midagi öelda tema kasutuses olevast sõidukist leitud rohekas/pruuni pulbri ega lusikate kohta. Sissetulek tal puudub, sest on üle poole aasta olnud töötu, kuid töötuna arvel pole. Raha elamiseks annavad vanemad või õde. 05.04.2018 toimunud ülekuulamisel (II kd tl 135-138) tunnistab K. Karpovski, et tal oli kinnipidamisel taskus 50 g kokaiini ning narkootilised ained autos, mida kasutas ise. A. Koroljoviga ühiseid tegemisi tal pole ning arvab, et võisid A. Koroljoviga lihtsalt osta sama isiku käest kokaiini. -Narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN1615 (I kd tl 132-141) kohaselt sisaldub K. Karpovski kinnipidamisel, tema elukohast ning tema kasutuses olevast sõiduautost läbiotsimise käigus ära võetud valges pulbris (massiga 49,5
2. g)24,3 g kokaiini, supilusikal kokaiini ja kofeiini jälgi, Everesti pudelis GHB jälgi, valge pulbriga kaetud esemetel peamiselt kokaiini ja lidokaiini jälgi, plastpudelis kirjega „Vitamiin water“ olnud vedelik sisaldab 2,1 g GHB-d ning rohekas/pruunikas pulber vaakumpakendis sisaldab 0,42 g amfetamiini. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI poolt esitatud narkootiliste ainete ühekordsete mõjudooside piirmäärasid (I kd tl 176-177) arvestades selgub, et K. Karpovskilt ära võetud kokaiinist üksi piisab narkojoobe tekitamiseks 373 inimesele (kokaiini keskmine ühekordne kogus on 0,065 g ning Karpovskilt kinnipidamisel ära võetud valges pulbris sisaldus 24,3 g kokaiini). Seega on eeltooduga tõendatud, et K. Karpovski mitte ainult ei käidelnud erinevaid narkootilisi aineid, vaid tegi seda ka suures koguses

§ 184lg 1 mõttes.

Kohus on seisukohal, et K. Karpovski pani narkootilise aine suures koguses käitlemise toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Karpovski omandas teadlikult ja kavatsetult eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet ning hoidis seda enda käes kuni ta 21.12.2017 kahtlustatavana kinni peeti. Samuti teadis K. Karpovski oma pikaajalise narkosõltuvuse tõttu, et tema käes oleva kokaiini koguse näol on tegemist suure kogusega

§ 184lg 1 mõttes.

- A. Koroljovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub (I kd tl 56-62), et kinnipidamisel 21.12.2017 kell 20:38 võeti tema jope taskust ära sularaha 51x50 eurot, 1x10 eurot, 1x5 eurot. - 22.12.2017 Koroljovi elukohas xxxx teostatud läbiotsimise käigus (I kd tl 84-86) leiti sügavkülma alumisest sahtlist vaakumpakendis olnud ca 190 g rohelist värvi taimset ainet, vaakumpakendaja ja vaakumpakendirullid, külmkapi ülemiselt riiulilt „Smile“ kirjega kilepakend, milles ca 67 g valget pulbrilist ainet (narkootilise aine kiirtestiga testides reageeris positiivselt kokaiinile), pakend kirjega Magne B6, mille sees minigrip kotis ca 0,8 g valget värvi pulbrilist ainet, pliidist vasakul kapi keskmisest sahtlist pruuni värvi puidust laegas rohelist värvi taimse ainega, elektroonilised kaalud, prügikastist leitud kaks vaakumpakendit ja üks minigrip kilepakend valge aine jääkidega, kraanikausi alt leitud vaakumpakend, milles kolm vaakumpakendit pruuni aine jääkidega. -22.12.2017 teostati A. Koroljovi kasutuses olevas sõidukis xxxx (reg. nr xxxx) läbiotsimine, millest leiti juhiistmelt plekist karp „ONE“, mille sees rohelist värvi taimne aine, neli erinevat 15 mobiiltelefoni, klaasist pudel kirjega „Rõmerquelle“, mille põhjas läbipaistev õlijas vedelik, kaks metallist lusikat – ühel valge aine jäägid ja teisel õlija aine jäägid. - Narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN1615 (I kd tl 132-141) kohaselt sisaldub Koroljovi elukohast läbiotsimise käigus ära võetud rohelist värvi taimses aines 149,1 g kanepiõisikuid (marihuaana), mille THC sisaldus on 14%, kilekotis kirjega „Smile“ sisalduvas valges pulbris oli 35,1 g kokaiini, Magne B6 kirjega pakend sisaldas 0,48 g MDMA-d, puidust laekas oli 6,16 g kanepiõisikuid (marihuaana), mille THC sisaldus 14%, vaakumpakendi ribadel, vaakumpakenditel ja kilekottides leiti kokaiini jälgi, teistel vaakumpakendi ribadel ja mustas kilekotis leiti THC jälgi, vaakumpakendajal leiti kokaiini, MDMA ja kofeiini jälgi. A. Koroljovi kasutuses olevast sõiduautost ära võetud plekk-karbis kirjega „ONE“ leiti 2,78 g kanepiõisikuid (marihuaana), mille THC sisaldus 10%, kahel metallist lusikal leiti kokaiini jälgi ning klaaspudelis kirjega „Rõmerquelle“ leitud värvusetu vedelik sisaldas 3,2 g GHB-d. -EKEI poolt esitatud narkootiliste ainete ühekordsete mõjudooside piirmäärasid (I kd tl 176177) arvestades selgub, et A. Koroljovi valdusest leitud ning ära võetud kokaiinist ja marihuaanast saanuks narkojoobe tekitada umbes 747 inimesele (leiti 155,26 g 14% THC sisaldusega marihuaanat ning ühekordne doos on 0,75 g; kokaiini 35,1 g ning ühekordne doos on 0,065 g). Seega tõendab eeltoodu, et A. Koroljov käitles suures koguses narkootilisi aineid

§ 184lg 1 mõttes.

Kohus on seisukohal, et A. Koroljov pani narkootilise aine suures koguses käitlemise toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. Koroljov omandas teadlikult ja kavatsetult eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet ning hoidis seda oma elukohas kuni ta 21.12.2017 kahtlustatavana kinni peeti. A. Koroljov teadis, et tema käes oleva kokaiini ja kanepiõisikute koguse näol on tegemist suure kogusega

§ 184lg 1 mõttes.

A. Koroljovi ja K. Karpovski tegutsemine grupis

§ 184lg 2 p 1 mõttes -K.

Karpovski kasutuses olevast sõidukist xxxx (reg. nr xxxx) läbiotsimisel leitud Tele2 SIMkaardi ümbris ja selle vaatluse kohta teostatud protokoll (I kd tl 78-79) tõendab, et selle SIMkaardi näol on tegemist abonentnumbrile xxxx aktiveeritud kõnekaardiga. Sellest järeldub, et K. Karpovski kasutas muuhulgas abonentnumbrit xxxx. A. Koroljovi kasutuses olevast sõidukist xxxx (reg. nr xxxx) leitud mobiiltelefonide iPhone X, Samsung GT-E1200R ja myPhone vaatluste kohta teostatud protokollid (I kd tl 93-96, 97-101, 102-105) ja sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostatud protokoll (I kd tl 106-122) tõendavad, et A. Koroljov (abonentnumbrilt xxxx – kinnitanud ka 28.08.2018 kohtuistungil selle numbri kasutamist) ja K. Karpovski (abonentnumbritelt xxxx ja xxxx) olid järjepidevalt omavahel igapäevases tihedas suhtluses nii kõnede kui sõnumite teel, olles erinevatel päevadel ühenduses koguni kümneid kordi (nt on süüdistatavad 24.11.2017 omavahel suhelnud kokku 31 ja 27.11.2017 kokku 25 korda). - K. Karpovski andis 29.08.2018 kohtuistungil ütlusi (II kd tl 139-150), et on narkootikumidest sõltuvuses olnud umbes 10 aastat, kokaiini tarvitab tihedamalt alates 2014. aastast. Kui kokaiini suitsetama hakkas, siis tarbis 3-4 g päevas. Tallinnas on kokaiini diilerite hulk suur, ise maksis 16 selle eest 80-100 eurot grammist. Suurema koguse kokaiini on ostnud ühel korral, ja selle kinnipidamisel leitud 60 g kokaiini hankis pettuse teel, s.t lubas Grossi kaupluse juures olevale diilerile, et viib raha paari tunni pärast, aga tegelikult ei viinud. Kinnipidamisel jope taskust leitud kokaiin oli tema enda tarbeks kaasa võetud ning kuulus talle. Elukohast leitud telefonid olid lihtsalt vanad telefonid, paljud neist ei töötanud. Köögikaalu kasutas selleks, et haigele koerale glükoosi kaaluda ning kontrollis ka endale ostetud narkootikumide kaalu. Lidokaiini ja kokaiini jäljed äravõetud esemetel olid seetõttu, et ta tarbis juba nii suurt doosi, et pidi kokaiini lahjendama, et seda kauemaks jätkuks. A. Koroljoviga on sõbrad, tarvitavad koos mitu korda nädalas narkootikume, kuid koos neid ostnud ei ole. A. Koroljovi kodus leidus tema DNA-d, sest käib seal umbes 4 korda nädalas. Temalt leitud kokaiin ja A. Koroljovi kokaiin on pakendatud sama vaakumpakendajaga, sest ta käis A. Koroljovi elukaaslase sünnipäeval ja pakkis endaga kaasas olnud kokaiini selle vaakumpakendajaga ümber siis, kui kõik olid teises toas. Sel päeval nägi vaakumpakendajat A. Koroljovi korteris esimest korda. Samuti ei ole varem näinud, et A. Koroljov ise midagi pakendaks. Ei tea kus ja millised aineid A. Koroljov oma elukohas hoiab. - A. Koroljovi andis 28.08.2018 kohtus ütlusi (II kd tl 119-123), et hakkas narkootikume (kokaiini ja marihuaanat) tarvitama umbes aasta enne kinnipidamist. Läbiotsimisel tema elukohast leitud narkootilised ained olid mõeldud ainult isiklikuks tarbeks ja ostis need vahetult enne vahistamist xxxx V. K. Karpovskiga seob neid sõprus, sest elukaaslased suhtlevad omavahel, ühised huvid, jalgpall. Kohtuvad peaaegu iga päev ja suhtlevad mitu korda päevas. Räägivadki siis autodest, jalgpallist, naistest. Kui koos narkootikume tarvitavad, siis tarbib igaüks enda oma. Koos narkootikume soetanud ei ole. Kodus oli tal vaakumpakendaja toiduainete pakendamiseks ning ta ei tea miks K. Karpovskilt leitud kokaiin oli pakendatud tema vaakumpakendajaga. K. Karpovski DNA võis aga tühjadele pakenditele sattuda, kui ta neid niisama katsus. Korraga ostis ta ise diileritelt 5 g või 10 g ainet, aga vahetult enne vahistamist ostis 60 g 3500 euro eest, sest nii oli odavam ja vajaminevad doosid olid suurenenud. Raha narkootikumide ostmiseks oli kogunenud tööst xxxx ja automüügist, samuti toetasid teda vanemad igakuiselt. Kinnipidamiselt leitud sularaha 2565 eurot oli ka isa poolt võlgnevuste tasumiseks antud. Paar kuud enne vahistamist hakkas tegelikult juba xxxx tööst ja automüügist kogutud raha otsa saama. - Narkootilise aine ekspertiisist nr 18E-AN0043 (I kd tl 142-144) nähtub, et Karpovski kinnipidamisel tema jope taskust ära võetud valge pulber (esialgse massiga 49,45

1. g)ning Koroljovi kodust leitud valge pulber (esialgse massiga 58,62
2. g)sisaldavad mõlemad kokaiinhüdrokloriidi ning pärinevad tõenäoliselt samast algallikast, mida on väiksemateks kogusteks jagatud. Kohus märgib siinkohal, et usutavad ei ole A. Koroljovi kaitsja väited narkootilise ekspertiisi nr 18E-AN0043 ebausaldusväärsuse kohta, sest ekspertiisis on selgitatud, miks A. Koroljovilt ja K. Karpovskilt leitud ained pärinevad tõenäoliselt samast algallikast. Nimelt selgus uurimistulemusena, et pulbrite kromatogrammid näitavad kokaiinile iseloomulike alkaloide ja lisandi (levamisool) sisaldusi sarnases proportsioonis, kuid K. Karpovskilt ära võetud pulber sisaldab lisaks kreatiini ja kofeiini, millest tuleneb kohtu hinnangul ka kokaiinhüdrokloriidi protsentuaalne erinevus. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et tõendite pinnalt on selge, et Koroljovilt ja Karpovsilt leitud kokaiinis sisalduva kokaiinhüdrokloriidi protsentuaalne erinevus ning täiendavate ballastainete olemasolu tuleneb sellest, et ühiselt soetatud kokaiini lahjendati ja pakendati ümber Koroljovi elukohas väiksematesse vaakumpakenditesse. Kokaiini 17 lahjendamise fakti kui sellist kinnitavad ka Karpovski kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt leidusid lidokaiini ja kokaiini jäljed temalt äravõetud esemetel seetõttu, et ta tarbis juba nii suurt doosi, et pidi kokaiini lahjendama, et sellest kauem jätkuks. Kohtu hinnangul ei ole aga usutav asjaolu, et isik, kes peab tarbima suuremat doosi kokaiini, seda enda tarbeks lahjendab. Sellisel tegevusel puudub igasugune mõte, sest kui isik vajab suuremat doosi kokaiini puhta ainena, ei aita selle lahjendamine ainel kauem kesta. Taoline lahjendamise mõte saab seisneda üksnes selles, et ainet lahjendatud kujul edasi müüa ja seeläbi ise tulu teenida. -DNA ekspertiisiaktid nr 17E-GE1350 (I kd tl 144-150) ja 18E-GE0207 (I kd tl 151-155) tõendavad, et Karpovski bioloogilist materjali leiti nii temalt ära võetud narkootilist ainet sisaldanud pakendilt kui Koroljovi kodust leitud vaakumpakendaja pistikult. -Jäljeekspertiisist nr 17E-TR0023 (I kd tl 156-175) nähtub aga, et Karpovskilt kinnipidamisel temalt ära võetud läbipaistvas vaakumpakendis olnud valge pulber (kokaiin) oli pakendatud Koroljovi elukohas, sest eksperdiarvamuse kohaselt võivad Karpovskilt leitud kokaiini sisaldav vaakumpakend ja Koroljovi elukohast leitud vaakumpakendid, pakendi tükid ja ribad pärineda samast tooteseeriast/partiist. Ekspert on leidnud, et Karpovskilt kinnipidamisel leitud kokaiini sisaldav vaakumpakend ja Koroljovi kodust läbiotsimisel leitud vaakumpakendi riba moodustasid varem ühtse terviku, Karpovskilt leitud kokaiini sisaldaval pakendil olevad sulatusjäljed võivad olla jäetud Koroljovi elukohast läbiotsimisel leitud vaakumpakendajaga Laica. A. Koroljovi ja K. Karpovski kohtus antud ütlused selle kohta, et nad käitlesid endi valdusest leitud narkootilisi aineid eraldi, ei ole eluliselt usutavad ega haaku teiste kohtus uuritud tõenditega. Usutav ei ole süüdistatavate väide, et neilt leitud narkootikumid olid mõeldud isiklikuks tarbeks. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis oli süüdistatavatel kahe peale kokku narkootilisi aineid ca 1 120 mõjudoosi ulatuses. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et lisaks sellele, et nii suures koguses narkootiliste ainete soetamine ning selle pakendamine vaakumpakenditesse üksnes iseenda tarbeks ei ole usutav, pole see ka majanduslikult mõistlik, sest vaakumpakendisse pakendatakse narkootikume selle pikema säilimise tagamiseks ning iga kord kui Koroljov või Karpovski oleksid soovinud narkootilist ainet tarvitada, oleksid nad pidanud ühe doosi jagu narkootilist ainet eemaldama ning ülejäänud uuesti vaakumpakendisse ümber pakendama. Taoline käitumine on aga äärmiselt ebapraktiline. Riigikohus on lahendis 3-1-1-114-13 p 11 asunud seisukohale, et tunnistamaks isikud süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt, tuleb kohtul näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli oluline. Samuti tuleb tuvastada ühine teootsus, st et süüdistatavad tegutsesid süüteokoosseisu realiseerimisel kooskõlastatult. Käesolevalt tõendavad asjaolu, et Koroljov ja Karpovski käitlesid suures koguses narkootikume grupis eelkõige nimetatud DNA-ekspertiisid, jäljeekspertiis ja narkootilise aine ekspertiis nr 18E-AN0043. Need tõendid kogumis ei jäta kohtule palju tõlgendamisruumi. Neist tuleneb selgelt ja üheselt, et Koroljov ja Karpovski pakendasid nii Koroljovi kodust leitud kui ka Karpovski kinnipidamisel temalt leitud narkootikumid üheskoos ümber Koroljovi kodus. Eluliselt usutavad ei ole süüdistatavate poolt kohtus antud ütlused, et Karpovski DNA sattus vaakumpakendajale lihtsalt niisama sünnipäevapeo käigus ja et süüdistatavad suhtlesid 18 omavahel päevas kümneid kordi selleks, et rääkida naistest, autodest ja jalgpallist ning et kokku saades tarvitas igaüks enda kaasavõetud narkootikume, kuigi narkootilise aine ekspertiisist nähtub selgelt, et süüdistatavatelt leitud kokaiin on tõenäoliselt pärit samast algallikast ning edasi jagatud väiksemateks kogusteks. Edasimüügi eesmärki kinnitab ka aine lahjendamine Karpovski poolt, mida viimane on ise kohtuistungil tunnistanud. Kohtu hinnangul andsid nii A. Koroljov kui ka K. Karpovski olulise teopanuse

§ 184

lg 2 p 1 sätestatud koosseisu realiseerimisele ning tagasid ühise teoplaani läbi suures koguses narkootilise aine (kokaiini) ümberpakendamise, selle lahjendamise ning väiksemateks kogusteks jagamise A. Koroljovi elukohas. Narkootiliste ainete suures koguses käitlemise osas grupis tegutsesid Koroljov ja Karpovski kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mille kohaselt nad pidasid võimalikuks süüteokoosseisule vastavaja asjaolu saabumist ja möönsid seda. Nii Koroljov kui ka Karpovski pidid võimalikuks pidama, et samast algallikast pärit narkootilise aine ümber pakendamine ühe ja sama vaakumpakendajaga ning narkootilise aine hoidmine Koroljovi elukohas on käsitatav kui narkootiliste ainete suures koguses käitlemine, mis on toime pandud isikute grupis. Nii Koroljov kui ka Karpovski ühisele ja kooskõlastatud tegutsemisele viitab eelkõige asjaolu, et Koroljovi elukohast leitud vaakumpakendajalt leiti Karpovski bioloogilist materjali, samuti on ekspertiisiga tõendatud, et Karpovskilt ära võetud kokaiini sisaldav vaakumpakend ja Koroljovi kodust leitud vaakumpakend moodustasid varem ühtse terviku. Sellest võib kohus teha järelduse, et Koroljov ja Karpovski tegelesid narkootikumide käitlemisega soetatud narkootilise aine ümberpakimisega just Koroljovi elukohas. Lisaks võimaldab isikute pidev omavaheline suhtlus tõendeid kogumis hinnates järeldada seda, et Koroljov ja Karpovski olid narkootiliste ainete käitlemisel sellises kontaktis, mis ei saanud olla pelgalt juhuslik vestlus üldistel elulistel teemadel. Seega on A. Koroljov ja K. Karpovski pannud toime

§ 184lg 2 p 1 sätestatud kuriteo teadliku koostegutsemise kaudu.

A. Koroljovi ja K. Karpovski teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12). Süü suurust iseloomustab kahtlemata asjaolu, kui suures ulatuses narkootilisi aineid käideldi, sest tegemist on rahvatervisevastase süüteoga, s.t. kas selle ainega võis kahjustada sadade, tuhandete või kümnete tuhandete inimeste elu ja tervist. Oluline on ka see kui pikka aega seda 19 tehti või millist ainet käideldi. Eriti ohtlikuks tuleb pidada näiteks fenatnüüli käitlemist, mis on Eestis üledooside tõttu põhjustanud kümneid surmasid. Nii Karpovski kui Koroljov olid ise narkosõltlased, kes kohtu arvates suures ulatuses kokaiini ja marihuaana käitlemise juurde sattusid eelkõige oma sõltuvuse tõttu. Karistust raskendavaks asjaoluks nii A. Koroljovi ja K. Karpovski osas tuleb lugeda tegutsemist omakasu ajendil

§ 58p 1 tähenduses.

Kohus on tuvastanud, et süüdistatavate tegevuse ajendiks oli ainelise kasu saamine. Sellele viitab esiteks see, et süüdistatavate valdusest leitud narkootilistest ainetest oleks saanud tekitada narkojoobe enam kui 1 120 inimesele ning ka asjaolu, et arvestades narkootiliste ainete jaemüügihindasid (I kd tl 178-179) oleks sellise koguse narkootilise aine müügist tulenev võimalik tulu arvestatav summa. Samuti on siinkohal oluline märkida, et mõlemal süüdistataval puudus vabaduses töökoht ning nad said igakuist toetust oma sugulastelt. A. Koroljovi osas on läbi viidud vara arestimise otsustamise raames ka legaalsete sissetulekute ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse ja varalise seisundi muutuse tuvastamiseks dokumentide vaatlus (I kd tl 204-208), mille kohaselt Koroljovi väljaminekud ületavad väga selgelt tema legaalseid sissetulekuid. Omakasu ajendil tegutsemisele viitab ka Karpovski kinnitus narkootilise aine lahjendamise osas ning ekspertiis, mille kohaselt leidus Kaprovskilt ära võetud kokaiinis lidokaiini ja kofeiini jälgi. Narkootilise aine lahjendamise eesmärgiks on üldjuhul soov teenida selle edasimüügist tulu. Karistust kergendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seadusandja ette näinud kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Prokurör taotles süüdistatavate karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 11 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et A. Koroljovile ja K. Kaprovskile on põhjendatud mõista küll reaalne vangistus, kuid mitte prokuröri taotletud määras, vaid alla sanktsiooni keskmist määra. A. Koroljovi ja K. Karpovski süü suurus ei ole proportsionaalne prokuröri taotletud karistusega. Karistus üle sanktsiooni keskmise määra oleks kohtu arvates põhjendatud vaid juhul, kui süüdistatavate käitumine oleks kvalifitseeritav näiteks

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi (kaks koosseisulist raskendavat asjaolu) ehk tegemist oleks isikutega, keda on varem analoogse teo eest karistatud või kui nad teinuks seda korduvalt, aga ka näiteks juhul, kui nende poolt käideldud ainete kogused oleks olnud oluliselt suuremad (põhjustanud näiteks narkojoobe tuhandetele või kümnetele tuhandetele isikutele). Näiteks kriminaalasjas 1-19-1804 on K.L-le mõistetud karistuseks 5 aastat vangistust ca 800 grammi kokaiini käitlemise eest (seda küll kokkuleppemenetluses); 9 aastat vangistust on mõistetud varem korduvalt narkokuritegude eest karistatud M.M-le, kes käitles narkootilisi aineid ulatuses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 14 000 isikule (1-15-8438). Kriminaalasjas 1-17-4425 mõisteti V.I-le ja T. K-le vastavalt 8 aastat ja 7 kuud ning 13 aastat vangistust isikute grupis suures koguses kokaiini ja marihuaana käitlemise eest ning seda suures varalise kasu saamise eesmärgil (oluliselt raskemas kuriteos). Nende poolt käideldud kokaiinist ja marihuaanast piisanuks narkojoobe tekitamiseks kümnetele tuhandetele isikutele. Seega oleks käesolevas kriminaalasjas proportsionaalne ja põhjendatud, et A. Koroljovi ja K. Karpovski karistus (narkootilise aine käitlemise eest 1120 mõjudoosi ulatuses) jääks oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kumbagi süüdistatavatest ei ole varasemalt kriminaalkorras 20 karistatud narkootikumide käitlemise eest. A. Koroljovil kehtivad kriminaalkaristused üldse puuduvad. Kuigi mõlemad süüdistatavad on eitanud kuriteo toimepanemist isikute grupis, püüdnud oma süüd igati vähendada, on nad kohtu arvates oma eelnevast elust teinud õiged järeldused ja kohtuistungil leidnud, et sõltuvusest pääsemiseks tuleb ennast ravida, on avaldanud soovi osaleda erinevates programmides. Kohus leiab, et 6 aastat vangistust nii Koroljovile kui Karpovskile

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vastab nende süü suurusele ning on kooskõlas karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Vangistus sellises määras on vajalik nende mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlaste isikud, ei iseseisvalt ega koostoimes, ei muuda vangistuse ärakandmist ebaotstarbekaks, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada nende suhtes tingimisi karistust vabastamist

§ 73või § 74 alusel ning jätab kaitsjate sellekohased taotlused rahuldamata.

Mis puudutab K. Karpovskile mõistetavat karistust

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 2) järgi, siis siin tuleb arvesse võtta asjaolu, et K.

Karpovski juhtis narkojoobes mootorsõidukit piirkonnas, kus ka öösel on liiklus üpris tihe ning peale tema oli autos ka kaasreisija. Oma sellise käitumisega ei ohustanud ta mitte ainult ennast, vaid ka kaasreisijat ning kõigi teisi liikluses osalenud või potentsiaalselt osaleda soovivaid isikuid, nende elu, tervist ja vara. Tunnistajate sõnul jäi K. Karpovski juhitud sõiduk neile silma eelkõige suure kiiruse tõttu, mis omakorda suurendas tema ohtlikkust teistele liiklejatele. K. Karpovskit on varasemalt joobes juhtimise eest ka karistatud ning see karistus teo toimepanemise ajal oli kustumata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud selles episoodis puuduvad. Teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi võib K. Karpovskile karistuseks mõista

§ 424

järgi rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat ning lisakaristuseks

§ 50lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 3 aastaks.

K. Karpovskit, kes enne vahi alla võtmist ei töötanud, kellel puudusid legaalsed sissetulekud ning keda raske narkokuriteo eest karistatakse 6-aastase vangistusega, ei ole mõistlik ega võimalik karistada

§ 424järgi rahalise karistusega.

Karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades peab kohus põhjendatuks mõista talle põhikaristuseks 1 aasta vangistust (alla sanktsiooni keskmist määra) ning lisakaristus sanktsiooni keskmises määras ehk juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel tuleb mõista K.

Karpovskile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtueelses menetluses on K. Karpovski kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2017 kell 20:36 (I kd tl 50-55). Seejärel on K. Karpovski Harju Maakohtu 23.12.2017 määrusega vahistatud kuni 2 kuuks (II kd tl 77-80) ning tema vahistamist on järgnevate kohtumäärustega pikendatud. Kriminaalasja arutav kohus jättis K. Karpovski suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini (I kd tl 19). Seega on käesolevas kriminaalasjas K. Karpovski eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 21.12.

1. 21 Kohtueelses menetluses on A. Koroljov kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2017 kell 20:38 (I kd tl 56-62). Seejärel on A. Koroljov Harju Maakohtu 23.12.2017 määrusega vahistatud kuni 2 kuuks (II kd tl 41-44) ning ka tema vahistamist on järgnevate kohtumäärustega pikendatud kuni kohtulahendi tegemiseni. Seega on käesolevas kriminaalasjas ka A. Koroljov eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 21.12.
2. Kohus mõistis A. Koroljovile karistuseks 6 aastat vangistust, mille hulka

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg ning tema vangistuse alguseks lugeda seega 21.12.2017. K. Karpovskile mõistis kohus liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb lugeda K.

Karpovski karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks on seega 21.12.2017. Kuivõrd kohus mõistis mõlemale süüdistatavale reaalse vangistuse, millest nad on otsuse tegemise ajaks kandud ära ca 1 aasta ja 4 kuud, siis on otstarbekas, et A. Koroljov ja K. Karpovski kannaksid karistust alates nende kahtlustatavana kinnipidamisest ilma neid vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus A. Koroljovi ja K. Karpovski suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine (A. Koroljov)

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo toimepanijalt teda kuriteos süüdi mõistes konfiskeerida osa või kogu tema vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. A.Korljovile on ette heidetud sellise kuriteo toimepanemist, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine.

§ 832

seab kohtule ette konfiskeerimise võimaluse mitte olukorras, kus isik on konkreetse kuriteoga tulu saanud, vaid olukorras, kus uuritud tõendite alusel on alust eeldada tulu saamist kuritegude toimepanemise tulemusena. A.Koroljovil endal tuleb tõendada kriminaaltulu kahtlusega vara päritolu õiguspärasust. 21.12.2017 võeti A. Koroljovi kinnipidamisel tema jope taskutest ära sularaha: 51x50 eurot, 1x10 eurot, 1x5 eurot (I kd tl 56-58), s.t kokku 2 565 eurot. Sularaha on arestitud Harju Maakohtu 27.03.2018 määrusega nr 1-18-2320 KrMS § 1414 lg 1, § 142 lg-te 1, 2, 5, 7 ja

§ 832

lg 1 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks (I kd tl 193-198) ning on kantud 11.01.2018 Rahandusministeeriumi tagatiskontole (I kd tl 201-203). A. Koroljovi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (I kd tl 204-208) nähtub, et tal esineb legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus perioodil 01.01.2014-21.12.2017 kokku summas 22 224,12 eurot. Samuti ei ole tal viimastel aastatel MTA andmetel tulu deklareerinud ning tal puudus vabaduses töökoht, mistõttu ei saanud tal olla sellises hulgas vaba sularaha, mis tal kinnipidamisel ära võeti. A. Koroljov andis ütlusi (II kd tl 119 pöördel-123), et temalt kinnipidamisel ära võetud sularaha 2 565 eurot andis talle isa võlgnevuste tasumiseks korteri liisingu eest. Samas kinnitas süüdistatav, et paar kuud enne vahistamist hakkas tal raha otsa saama, kuid kinnipidamisel 22 leitud narkootikumid ostis paar päeva enne vahistamist raha eest, mis ta oli kogunud ja mis oli automüügist üle jäänud. Seega on süüdistatava ütlused tema rahaliste vahendite olemasolu kohta vasturääkivad. Kõigepealt räägib süüdistatav, et tal puudusid rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks ning kogutud raha hakkas paar kuud enne vahistamist otsa saama, kuid samas sai ta mõned päevad enne vahistamist osta varasemalt kogutud raha eest temalt kinnipidamisel äravõetud narkootilisi aineid, mille keskmine turuhind on 80-150 eurot gramm (I kd tl 178-179). 11.02.2019 andis kohtus ütlusi süüdistatava A. Koroljovi isa A K (III kd tl 43-47), kes väitis, et sügisel 2017 (enne merele minekut) jättis ta oma pojale 3000 eurot sularaha korteriga seotud võlgnevuste tasumiseks. Raha võttis ta pangast pangaautomaadi kaudu. Kohtus uuritud tõendist, A K pangakonto väljavõttest perioodil 01.04.2016-31.12.2017 ei nähtu aga, et ta oleks 3000 eurot sularaha pangast välja võtnud (II kd tl 20-22). Täpsustavate küsimuste küsimisel muutis tunnistaja oma ütlusi ning selgitas, et ta ei võtnudki 3000 eurot välja, vaid osa rahast oli tal sularahana kodus (III kd tl 46). Seega on tunnistaja ütlused selle sularaha osas omavahel vastuolus ning kohus jätab need ebausaldusväärsetena kõrvale. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A. Koroljov ei ole suutnud tõendada, et temalt kinnipidamisel ära võetud sularaha näol ei ole tegemist kuriteoga saadud varaga. Eluliselt usutav ei ole see, et süüdistatava vanemad, kes oma sõnade kohaselt vaatamata pidevate võlgade tekkimisele ikka igakuiselt oma poega suurte rahasummadega toetasid, annavad talle täiendavalt nende võlgnevuste tasumiseks sularahas üle äärmiselt suuri summasid, kuid samas maksavad korteriga seotud kulutusi ikkagi ise kinni. Eluliselt usutav ei ole see, et A. Koroljov hoidis juba sügisel isalt saadud korteri võlgnevuste maksmiseks mõeldud sularaha enda jope taskus kuni 21.12.2017, kui ta kahtlustatavana kinni peeti. Vasturääkivad on ka süüdistatava ema L K (II kd lk115 pöördel-117) ja isa A K ütlused selle kohta, kes kui palju või millal raha pojale andis või mis arveid nad tema eest maksid. Samas ei ole tähtsusetu asjaolu, et süüdistatava A. Koroljovi kinnipidamisel, seejärel tema korteri ja sõiduki läbiotsimise käigus leiti lisaks suures koguses narkootilistele ainetele ka ohtralt erinevaid narkootikumide käitlemisele, s.h edasimüümisele viitavaid esemeid nagu digitaalsed kaalud, vaakumpakendaja, kasutamata pakendid jmt. Leiti ka mitu telefoni ja SIMkaarte, mis on tavapärased nö töövahendid konspiratsiooni tagamiseks narkootikume müüvate isikute puhul. Arvestades asjaolu, et kohtus uuritud tõenditest selgub üheselt, et A. Koroljov tegeles narkootiliste ainete suures koguses käitlemisega ning tegi seda narkootiliste ainete kogust ja oma muid sissetulekuid ja kulutusi arvestades edasimüügi eesmärgil, siis on ka alust arvata, et kinnipidamisel temalt leitud sularaha summas 2565 eurot pärines kuritegelikust tegevusest. Seetõttu tuleb

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832lg 1 alusel A.

Koroljovilt konfiskeerida temalt Harju Maakohtu 27.03.2018 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha summas 2 565 eurot. A. Koroljovi legaalsete sissetulekute, tema varalise olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et ta on teeninud veelgi suuremas summas kriminaaltulu, millest suur osa on tema poolt ära tarvitatud

§ 84

sätestab, et kui süüteoga saadud vara

§ 831

tähenduses või kuriteoga saadud vara

§ 832

tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on 23 võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. A. Koroljovi suhtes on läbi viidud legaalsete sissetulekute ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse ja varalise seisundi muutuse tuvastamiseks dokumentide vaatlus (I kd tl 204-208), millest nähtub, et erinevus legaalsete sissetulekute ja üldiste väljaminekute vahel on kokku summas 37 319,19 eurot. Samast protokollist nähtub, A. Koroljov tööta viimati legaalselt 2013.aastal, mil tema sissetulekud olid kokku 21 922,68 eurot ja väljaminekuid 9232,39 eurot. Seega oli A. Koroljovil perioodil 01.01.2013-21.12.2017 sissetulekute ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel tuvastatud erinevus tegelikkuses kokku 24 789,12 eurot. Paljasõnaliseks peab kohus süüdistatava väiteid selle kohta, et ta töötas xxxx mitteametlikult ehitustel või korterite remontimisel ka 2015 ja 2016. a. Sellekohaseid tõendeid ta kohtule esitanud ei ole. Kohus ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja väidetega ka selle kohta, et legaalsete sissetulekute ja üldiste väljaminekute vahe on ülejäänud osas kaetud rahadega, mida oma poja ülalpidamiseks, tema korteriliisingu ja kommunaalkulude katmiseks on talle andnud tema pensionäridest vanemad. Vanemate vastuolulised ütlused ja kontoväljavõtted seda ei kinnita. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et aastatel 2013-2018 tuvastamata päritolu sissetulekutest, mis kuulub laiendatud konfiskeerimisele - kogusummas 24 789,12 eurot on A. Koroljovilt kinnipidamisel ära võetud 2 565 eurot ning laiendatud konfiskeerimise asendamiseks tuleks temalt

§ 84alusel välja mõista 22 224,15 eurot.

Kuna süüdistatavale mõistetakse pikaajaline reaalne vangistus, tal tuleb tasuda ka menetluskulud, siis võib tekkida oht, et ta ei suuda täita riigipoolset konfiskeerimisnõuet. Samas on kohtueelses menetluses tuvastatud, et talle kuulub sellist vara, mida on võimalik arestida konfiskeerimise tagamiseks. Konfiskeerimisnõude täitmise tagamiseks on Harju Maakohtu 15.03.2018 määrusega nr 1-182134 on A. Koroljovile kuuluvale ½ mõttelisele osale korterist (aadressil xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus xxxx) seatud kohtulik hüpoteek esmalt 37 000 euro suuruses summas. Seejärel on 27.03.2018 määrusega nr 1-18-2320 on nimetatud hüpoteek vähendatud summani 34 000

§ 832

lg 1 ja

§ 84alusel.

A. Korljovil puudus muu vara või sissetulekuallikas, mille arvelt tulevikus tasuda konfiskeerimisnõuet, mistõttu jätab kohus muutmata A. Koroljovile kuuluvale ½ mõttelisele osale korteriomandist (aadressil xxxx; registriosa nr xxxx, katastritunnus xxxx) Harju Maakohtu määrusega 15.03.2018 seatud ja määrusega 27.03.2018 muudetud kohtuliku hüpoteegi Eesti Vabariigi kasuks, kuid vähendab seda summani 23 000 eurot kuni konfiskeerimise asendamise täitmiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on antud asjas menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe 24 tuvastamisega tekkinud kulud, kohtueelses menetluses märatud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha Käesolevas kriminaalasjas KrMK § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertiisikuludeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 19.01.2018 läbi viidud narkootilise aine ekspertiis (akt nr 17EAN1615) summas 4 200 eurot (I kd tl 132-141), 05.02.2018 läbi viidud narkootilise aine ekspertiis (akt nr 18E-AN0043) summas 168 eurot (I kd tl 142-143), 02.02.2018. a läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE1350) summas 3 990 eurot (I kd tl 144-150), mille käigus uuriti 22 objekti ehk kulu süüdistatavatele Riigikohtu lahendi 3-1-1-120-12 p 6.2 valguses on 1 254 eurot, 09.03.2018 läbi viidud DNA-ekspertiis (akt nr 18E-GE0207) kulu summas 342 eurot, mille käigus uuriti 5 objekti ehk kulu süüdistatavatele Riigikohtu lahendi 3-1-1-120-12 p 6.2 valguses on 285 eurot ning 21.02.2018 teostatud jäljeekspertiis (akt nr 17E-TR0023) summas 314 eurot. Seega on eelnimetatud ekspertiisikulud kokku 6 221 eurot. Kohus peab põhjendatuks need ekspertiisikulud mõista välja süüdistatavatelt võrdses ulatuses, seega tuleb nii A. Koroljovil kui ka K. Karpovskil kummalgi tasuda nendest ekspertiisikuludest 3 110,50 eurot. Riigi kanda jäävad osaliselt DNA-ekspertiiside (aktid nr 17E-GE1350 ja 18E-GE0207) teostamise kulud kokku summas 2 793 eurot ja täielikult ekspertiisiakti nr 17E-AN1622 teostamise kulu summas 168 eurot. K. Karpovskil tuleb lisaks eeltoodud ekspertiisikuludele tasuda ka joobeseisundi tuvastamise kulu 226 eurot (uriiniproovi võtmine ja arstlik läbivaatus 96 eurot, M.Liivi uuringuakt 1273T130 eurot) ning arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiis tegemise kulu (akt nr 17E-LÕX0124) summas 95 eurot A. Koroljovi tuleb menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel hüvitada määratud kaitsjale V. Gimajevile makstud tasu kohtueelses menetluses 120 eurot (II kd tl 105-110). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on,esimese astme kuritegu.

mille sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2019.a 540 eurot. Seega on esimese astme kuriteo eest ettenähtud sundrahaks 1 350 eurot ning selline summa tuleb hüvitada ka mõlemal süüdimõistetul. Seega tuleb menetluskuludena riigieelarve tuludesse A. Koroljovilt välja mõista 4 580,50 eurot ja K. Karpovskilt 4 781,50 eurot. Arvestades A. Koroljovi ja K. Karpovski varalist seisundit ning asjaolu, vanglas karistust kandes ei pruugi nad koheselt leida töölerakendamist, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavatele võimaluse menetluskulusid tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 25 Asitõendid ja äravõetud esemed CD- ja DVD-plaadid, mis sisaldavad lisasid läbiotsimisprotokollidele, vaatlusprotokollidele, kahtlustatavana kinnipidamisele, elatustaseme vaatlusprotokollile, kriminaalasjas tehtud päringuid ja vastuseid ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluse käigus ära võetud narkootilised ained, mis on pärast ekspertiisi teostamist jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda (ekspertiisiakt nr 17E-AN1615, I kd tl 132-140), tuleb konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast otsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 22.12.2017 K. Karpovski kinnipidamisel temalt ära võetud vaakumpakend, WC-paberi rulli südamik ja WC- või majapidamispaberi tükid – asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) – kui väärtusetud esemed tuleb hävitada pärast otsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 22.12.2017 K. Karpovski elukohast aadressil xxxx läbiotsimisel ära võetud: katkise ekraaniga mobiiltelefon Apple iPhone 7 Plus (IMEI xxxx), milles Elisa SIM-kaart xxxx; katkise korpusega mobiiltelefon Huawei (IMEI xxxx); katkise korpusega valget värvi ja tagumise kaaneta mobiiltelefon Samsung GT-I9505 (IMEI xxxx); valget värvi tagusega mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia ST-17i (IMEI xxxx); valget värvi katkise korpusega mobiiltelefon Samsung SM-G800F (IMEI xxxx); musta ja halli värvi katkise korpusega iPhone (IMEI xxxx); mobiiltelefon Nokia 100 (IMEI xxxx); mobiiltelefon Samsung GT-E1200M (IMEI xxxx); mobiiltelefon Samsung GT-E1200M (IMEI xxxx), mobiiltelefon QUMO Push Mini (IMEI xxxx), milles Elisa sim-kaart xxxx; heledast metallist lusikas; värvilisest klaasist kanepipiip; pudel Everest; Tele2 kõnekaardi katkine ümbris numbrile xxxx; kõnekaardiümbris „prieksampmaksas karte“ numbrile xxxx, Elisa SIM-kaart xxxx; zen SIM-kaart xxxx; rebitud servaga märkmepaber käsikirjaliste märkmetega; Laulasmaa kirjadega märkmelehed käsikirjaliste märkmetega; märkmepaberid millel käsikirjalised märkmed; kulumisjälgedega mobiiltelefon Samsung SGH-J200 (IMEI xxxx), milles Elisa SIM-kaart xxxx; smart SIMkaardi ümbris abonendile xxxx; MINT internetipulk, milles Elisa SIM-kaart xxxx; xxxx võtme kujuline mälupulk; kehtetu pass nr xxxx; läbipaistev gripkott sinise äärisega, milles valge pulber; pabernutsak; läbipaistev gripkott, milles valge pulber; hallist metallist lusikas; elektrooniline köögikaal hall/läbipaistev; musta värvi tahvelarvuti Dell koodiga xxxx; musta värvi korpusega kohviveski Bosch, milles valge pulber – asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahenditena ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 22.12.2017 K. Karpovski kasutuses olnud sõiduautost xxxx (reg.nr xxxx) läbiotsimisel ära võetud: läbipaistva kaanega suletud plastiktopsik, milles valge pulbriline aine; 555 ml sinist värvi plastpudel; väike läbipaistev vaakumpakend; kõnekaardi Tele2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxx; Tele2 Smart SIM-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxx; katkise nurgaga Tele2 Smart kõnekaardi ümbris abonentnumbrile xxxx ja hõbedasest metallist lusikas – asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) - konfiskeerida 26

§ 83lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahenditena ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. K. Karpovski elukohast ning tema sõidukist leitud ja äravõetud esemed olid kõik kas kuriteo toimepanemise vahendid (ainejäägid elektroonikavahenditel ja muudel esemetel või mitmed erinevad telefonid ja SIM-kaardid suhtluseks kaassüüdistatava või erinevate narkootilisi aineid müüvate isikutega), mistõttu tuleb need

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuivõrd K. Karpovski kaitsja soovis mobiiltelefoni Apple iPhone 7 Plus (IMEI xxxx), milles Elisa SIM-kaart xxxx) tagastamist K. Karpovski elukaaslasele telefonis olevate perepiltide tõttu, siis peab kohus vajalikuks võimalda politseil K. Karpovski volitatud isikule enne nimetatud telefoni hävitamist teha selles sisalduvatest isiklikest fotodest ja andmetest koopiad. 22.12.2017 A. Koroljovi elukohast aadressil xxxx läbiotsimisel ära võetud: valget värvi kilekott, milles läbipaistvast kilest lahtine vaakumpakend; erinevate reklaamikirjetega kilekott, milles kinnine kilepakend vaakumpakenditega kirjega „Status“, milles neli vaakumpakendirulli; vaakumpakendaja karp kirjega „Laica“, milles hulgaliselt vaakumpakendi kilekotte; minigrip kilepakend kirjega „Smile“, milles vaakumpakend ja pakend kirjega Magne B6, milles minigrip kilepakend; puidust laegas; elektrooniline kaal „item no MB-100

§ 83lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahenditena ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 22.12.2017 A. Koroljovi kasutuses olnud sõiduautost xxxx (reg.nr xxxx) läbiotsimisel ära võetud: plekist karp „ONE“; klaasist pudel kirjaga „Rõmerquelle“; ruuduline vihik; 2 tk metallist lusikad, mobiiltelefon iPhone X (IMEI xxxx), milles SIM-kaart xxxx; mobiiltelefon myPHONE (IMEI1 xxxx ja IMEI2 xxxx), milles sim-kaart xxxx ja sim-kaart xxxx; mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (IMEI xxxx)– asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Tööstuse 52) - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahenditena ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. A. Koroljovi elukohast ning tema sõidukist leitud ja äravõetud esemed olid kõik kas kuriteo toimepanemise vahendid (erinevad telefonid, minigrip kilepakendid, vaakumpakendaja ja selle tarvikud, elektroonilised kaalud ainete jääkidega jms), mistõttu tuleb need

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 311313. 27 Külli Iisop Harri Lugu /allkirjastatud digitaalselt/ 28 Ingrid Siska-Mölder