← Eesti

3-19-1015/9

Obsah (4)§ 121§ 104§ 72§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1015 Haldusasi I. K. (I. K.) kaebus Politsei- ja Piirivalveame

) ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatud kättetoimetamise regulatsioonist, kuna üksnes sellisel juhul on kohtul võimalik lugeda, kas menetlusdokument on isikule kätte toimetatud või mitte. 8.

§ 121

lg 1 punkt 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 104

lg 2 ls 2 sätestab, et riigilõivu tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata. 9. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2019 määrusega I. K. kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja (määruse kättesaamisest arvates). Halduskohus proovis 04.06.2019 määrust kaebajale korduvalt tähtkirjaga edastada korduvalt (07.06.2019 kell 11.48; 12.06.2019 kell 17.21; 05.07.2019 kell 11.32; 10.07.2019 kell 17.23, 01.08.2019 kell 10.53 ning 10.08.2019 kell 13.30), kuid kõik katsed ebaõnnestusid. Seetõttu jäeti halduskohtu määrus ja selle kaaskiri 13.08.2019 kaebaja postkasti. Võttes aluseks kaebaja 16.08.2019 esitatud 2 avalduse, siis ei saa olla vaidlust, et kaebaja sai 13.08.2019 postkasti jäetud määruse ka kätte (vt kaebaja 16.08.2019 avaldus halduskohtule, millele on lisatud koopia ümbrikust ning 28.08.2019 avalduses esitatud kinnituskiri, et kaebaja kohtu menetlusdokumenti ei ava). 10.

§ 72lg 4 kohaselt kohaldab halduskohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel Ts

MS § 306–315, 317 ja 319–

  1. Lisaks allkirja vastu üleandmisele lubab seadus kasutada ka muid kättetoimetamise viise. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on sellisel viisil kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Riigikohus selgitas 04.05.2016 määruse nr 3-3-1-22-16 punktis 7, et TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kätte toimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest.
  2. Kaebajale üritati 04.06.2019 kohtumäärust kätte toimetada aadressil, mis nähtub nii kaebuse lisast kui ka rahvastikuregistrist (xxxxxxxxx). Menetlusdokumenti on proovitud kaebajale kokku kuuel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega isiklikult üle anda, kuid see ei ole õnnestunud. Üks kättetoimetamise katse toimus ka laupäeval. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetamiseks olid täidetud. Lisaks nähtub kaebaja 16.08.2019 avaldusest, et 04.06.2019 menetlusdokumendi on kaebaja tegelikult kätte saanud.
  3. Tuginedes

§ 72lg-le 4 ning Ts

MS §-le 326 loeb kohus, et 04.06.2019 kohtumäärus on kaebajale kätte toimetatud 13.08.2019, st selle postkasti jätmise ajal.

  1. Arvestades 04.06.2019 määruses kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, tulnuks kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 21.08.
  2. Isegi kui lugeda, et kaebaja sai kohtu edastatud menetlusdokumendi kätte 16.08.2019 (st päeval, mil ta esitas halduskohtule täiendava avalduse, mille lisas on koopia ümbrikust, siis möödus puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg 23.08.
  3. Nimetatud tähtpäevaks ega tänaseni kaebaja riigilõivu tasunud ei ole. Samuti ei kõrvaldanud ta muid kaebuses esinenud puudusi. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist olulise puudusega ning see takistab asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb

§ 121lg 1 punkti 2 ja § 104 lg 2 ls 2 alusel tagastada.

14.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.