Obsah (5)

§ 121§ 133§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1141 Määruse kuupäev 24.07.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Vjatšeslav Malsagovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus toimetatakse kätte Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Vjatšeslav Malsagov esitas 13.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt saadeti 14.03.2019 kaebajale kiri, mis saabus vanglasse 15.03.2019, kuid vangla väljastas selle kaebajale alles 27.03.
2. Sellega tekitas Viru Vangla kaebajale hingelist ja moraalset kahju. Kaebaja esitas vanglale 10.04.2019 avalduse, kuid avaldus läks kaduma. Kaebaja esitas Viru Vanglale avalduse ja vaide ka 10.05.2019, kuid vangla ei ole nendele vastanud. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
3. Viru Vangla teatas 02.07.2019 vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlused 11.04.2019 (reg nr 6-16/31-1, tl 10) ja 16.05.2019 (reg nr 6-16/39-1, tl 11) seoses sellega, et vangla väljastas talle 14.03.2019 saadetud kirja alles 27.03.
4. Samuti esitas kaebaja 13.05.2019 vanglale avalduse (tl 12) seoses 10.04.2019 kirjale vastamata jätmisega. Vangla teatas, et kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetluse tähtaeg lõppeb 16.07.
5. KOHTU SEISUKOHT
6. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale 11.04.2019 kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et vangla väljastas talle 15.03.2019 saabunud kirja alles 27.03.2019, s.o ületades selleks ette nähtud tähtaega. Kaebaja esitas 16.05.2019 vanglale veel kaks samasisulist avaldust ja palus ühes neist, et vangla vastaks tema 10.04.2019 avaldusele 1 (s.o 11.04.2019 registreeritud kahju hüvitamise taotlusele). Kohus leiab, et kaebaja 16.05.2019 esitatud avalduste näol ei olnud tegemist uute kahju hüvitamise taotlustega, mille lahendamiseks oleks hakanud uuesti kulgema riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkune tähtaeg. Kaebaja ei esitanud nendes avaldustes 11.04.2019 taotlusega võrreldes uusi asjaolusid ning juba 11.04.2019 avaldust sai seetõttu pidada nõuetekohaselt esitatuks. Seega lõppes kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 11.06.2019, mitte 16.07.2019, nagu väidab vangla kohtunõudele esitatud vastuses. Kaebuse esitamise ajaks, s.o 13.06.2019 oli see tähtaeg möödunud, mistõttu saab pidada vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.
7. Kohus leiab, et hoolimata eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

§ 121

lg 2 p 21 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Seega on kirja edastamise tähtaeg sätestatud tööpäevades, mitte päevades, nagu väidab ekslikult kaebaja. Kohtule esitatud ümbrikult (tl 3), millega kaebajale kõnealune kiri saadeti, nähtub, et see on registreeritud Jõhvi kandekeskuses 14.03.2019 ning Viru Vanglas 15.03.
2. Kiri kannab ka teist templit Viru Vanglas registreerimise kohta kuupäeval 26.03.2019, kuid sellest hoolimata saab VSkE § 50 lg 1 sätestatud tähtaega pidada kulgema hakanuks 15.03.2019 (reede). Arvestades, et VSkE § 50 lg-s 1 on tähtaeg sätestatud tööpäevades, oli VSkE § 50 lg-st 1 tulenev tähtpäev kaebajale kirja edastamiseks 26.03.2019 (teisipäev). Kaebaja väitel on talle kiri edastatud 27.03.2019, seega on kaebaja saanud kirja kätte üks päev VSkE § 50 lg-s 1 ettenähtust hiljem.
3. Kaebaja ei ole kaebuses ega vanglale esitatud avaldustes täpsemalt selgitanud, milles seisnes talle kirja hilinenult kätte saamisega tekkinud moraalne ja hingeline kahju. Arvestades, et kohtule ei ole teada ühtegi põhjust, miks pidi kõnealuse kirja hilinenult kättesaamine põhjustama kaebajale hingelisi üleelamisi ning kaebajale kirja üleandmisega on hilinetud ainult ühe päeva, ei saanud kirja hilinenult kättesaamine kohtu hinnangul riivata kaebaja õigusi intensiivselt ja tekitada talle hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

§ 121

lg 2 p-s 21 nimetatud väheintensiivse riive määratlemiseks annab suunised ka

§ 133

, mille lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuna kaebaja on pidanud talle väidetavalt tekkinud kahju õiglaseks hüvitiseks 500 eurot, saab ka sellest tulenevalt pidada praeguses asjas kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. 7. Kohtu hinnangul pole võimalik eraldiseisvalt menetleda ka kahju hüvitamise nõudes sisalduvat tuvastamisnõuet. Tuvastamisnõude näol on tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi (

§ 38

lg 4) ning selle võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Praegusel juhul puudub kohtul alus arvata, et sarnane juhtum tulevikus kaebaja suhtes korduks ning tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

9.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seetõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2