← Eesti

1-17-7441/90

1-17-7441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Osuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2019 Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7441 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed

§ 25lg 2 järgi; Aleksandr Jermakovi süüdistus Kar

S § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 137 lg 1; §

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.

aprilli

  1. a otsus, üldmenetlus Apellatsioonide esitajad Aleksei Galotini kaitsja ja Aleksandr Jermakovi kaitsja Süüdistatavad Aleksei Galotin (ik 37302272232); elukoht XXX; asukoht Tallinna Vangla; kriminaalkorras korduvalt karistatud; kahtlustatavana kinni peetud
  2. aprillil 2017, vahistatud alates
  3. aprillist 2017 Aleksandr Jermakov (ik 36605210305); elukoht XXX; asukoht Tallinna Vangla; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; kahtlustatavana kinni peetud
  4. aprillil 2017, vahistatud alates
  5. aprillist 2017 Prokurör Kaitsjad Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila Aleksei Galotini kaitsja Toomas Alp Aleksandr Jermakovi kaitsja vandeadvokaat Mare Lust RESOLUTSIOON
  6. Jätta Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a vaidlustatud kohtuotsus sisuliselt muutmata. 1-17-7441
  9. Teha Harju Maakohtu
  10. aprilli
  11. a kohtuotsuse resolutsiooni punktidesse 2 ja 9 täpsustused, mille kohaselt tunnistatakse vastavalt Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov süüdi KarS §

§ 25lg 4 järgi.

  1. Jätta Aleksei Galotini ja Aleksandr Jermakovi kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Aleksei Galotinile ja Aleksandr Jermakovile esitati süüdistused alljärgnevas. 1.
  3. KarS § 255 lg 1 järgi süüdistati A. Galotinit ja A. Jermakovi selles, et nad kuulusid koos Alexey Ioshpaga kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühendusse, mille tegevus oli suunatud KarS § 199 lg 2 p-des 7, 8 ja 9 ning KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele. Kuritegelik ühendus tegutses alates
  4. a oktoobrist kuni
  5. aprillini 2017 ja selle eesmärk oli toime panna korterivargusi. Kuritegeliku ühenduse liikmetel oli kuritegude toimepanemisel kindel rollijaotus. A. Galotin valis varguste toimepanemiseks välja sobivad korterid. Kui A. Jermakov kiitis valiku heaks, alustasid kõik kuritegeliku ühenduse liikmed korteri valdaja aktiivset jälgimist. Jälgimise ajal tegid kas A. Galotin või A. Ioshpa valitud korteri ukselukust luku skeemi. A. Ioshpa valmistas võetud skeemi alusel võtme, samuti pidi ta valmistama uusi muukraudu ja vahendeid lukkude skeemide kopeerimiseks. Pärast ettevalmistuste tegemist sõideti A. Jermakovi kasutuses olnud sõidukiga sündmuskohale, kus A. Ioshpa valvas kortermaja ühiskoridori ning A. Galotin ja A. Jermakov sisenesid korterisse, kust võeti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule kuuluvad esemed. Korterist varastatud esemed jäid A. Jermakovi kätte, kelle ülesandeks oli neid turustada. Asjade müügist saadud tulu jagati omavahel proportsionaalsetes osades. 1.
  6. A. Jermakovile ja A. Galotinile esitati KarS § 137 lg 1 järgi süüdistus selles, et nemad tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ning osadel juhtudel ühiselt ja kooskõlastatult koos A. Ioshpaga, jälgisid Tallinnas perioodil
  7. märtsist kuni
  8. aprillini 2017 jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena teisi isikuid nende kohta andmete kogumise ja korterivarguse toimepanemise eesmärgil. 1.
  9. A. Galotinile ja A. Jermakovile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi selles, et varem varguse toime pannud isikutena panid nad grupiviisiliselt ja osadel juhtudel 1-17-7441 grupis koos A. Ioshpaga perioodil
  10. oktoobrist 2016 kuni
  11. aprillini 2017 toime üheksa vargust, tungides Tallinnas asuvatesse korteritesse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanule kuuluvad esemed, tekitades neile varalist kahju. 1.
  12. Veel esitati A. Jermakovile ja A. Galotinile süüdistus KarS §

KarS § 25 lg 2 järgi selles, et nad üritasid grupis koos A. Ioshpaga

  1. märtsil 2017 tungida valdaja tahte vastaselt RK korterisse. Kuritegu jäi lõpule viimata eluruumi valdaja sekkumise tõttu. 2.1.
  2. Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsusega tunnistati A. Galotin süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning KarS §

§ 25lg 2 järgi, mõistes talle karistuseks vastavalt neli aastat ja kuus kuud vangistust ning seitse kuud vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Süüdistustes KarS § 137 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi mõisteti A. Galotin õigeks. Maakohtu otsusega mõisteti A. Galotinilt menetluskuludena ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja sundraha 810 eurot, ekspertiisitasud osaliselt kokku 499 eurot ja kaitsjatasu 1464 eurot, s.o kokku 2773 eurot. 2.1.2. Sama otsusega tunnistati A. Jermakov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning KarS §

§ 25lg 2 järgi, karistades teda vastavalt nelja aasta ja kuue kuu vangistusega ning nelja kuu vangistusega. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Jermakovile liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 (

  1. aprilli 2017 episood), KarS § 137 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi mõisteti A. Jermakov õigeks. Maakohtu otsusega mõisteti A. Jermakovilt menetluskuludena ositi kaheteistkümne kuu jooksul välja sundraha 810 eurot, ekspertiisitasud osaliselt kokku 271 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot, s.o kokku 1153 eurot. Ekspertiisikulud kokku summas 6213 eurot jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 2.1.
  2. Kohus rahuldas LN tsiviilhagi 983 euro nõudes, JK tsiviilhagi hüvitamata osas 8958 euro ulatuses, KI tsiviilhagi 863,38 euro nõudes, AS tsiviilhagi 1140 euro nõudes, MM tsiviilhagi hüvitamata osas 150 euro ulatuses, AA tsiviilhagi hüvitamata osas 2028,91 ulatuses, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse lepingulise esindaja TT tsiviilhagi 840,50 euro nõudes. Kohus määras, et tsiviilhagid tuleb A. Galotinilt ja A. Jermakovilt välja mõista solidaarselt ning tsiviilhagid tuleb solidaarselt hüvitada ka Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsusega 1-18-4210 süüdi mõistetud A. Iosphal, kellelt on sama hagi välja mõistetud samal alusel.
  5. Harju Maakohus tunnistas A. Galotini KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi kõigis temale süüdistusaktis inkrimineeritud vargustes. A. Jermakovi tunnistas maakohus süüdi kõigis vargustes, v.a
  6. aprillil 2017 XXX toimepandud vargus, mille puhul puudusid maakohtu hinnangul tõendid, mis sidunuks A. Jermakovi selle kuriteoga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 1-17-7441
  7. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatava A. Galotini kaitsja Toomas Alp ja Aleksandr Jermakovi kaitsja vandeadvokaat Mare Lust. 4.
  8. A. Galotini kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Galotini süüdimõistmises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ja § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamises. Kaitsja taotleb A. Galotini õigeksmõistmist Tallinnas MMM, ÕÕÕ, RRR ja KKK varguste episoodides ning mõista A. Galotinile liitkaristus, mis oleks vastavuses Harju Maakohtu
  9. mai
  10. a otsusega nr 1-184210 samades kuritegudes süüdi tunnistatud A. Ioshpale mõistetud karistusega kaks aastat ja kuus kuud vangistust. 4.1.
  11. Kaitsja märgib kaebuses, et A. Galotin on kogu kriminaalmenetluse kohtuliku uurimise vältel avaldanud soovi kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kuid kokkuleppemenetlusele üleminek jäi toimumata seetõttu, et A. Jermakov ei olnud nõus sellega, et tema on toime pannud kõik süüdistusaktis loetletud vargusepisoodid ega olnud nõus temalt välja mõistetava tsiviilhagi suurusega. Prokurör ei nõustunud kaassüüdistatava A. Galotini suhtes kriminaalasja eraldamisega. Kaitsja viitab kuni
  12. a kriminaalmenetluse seadustiku muudatuse eelselt kehtinud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei tohi kriminaalasjade eraldamine rikkuda teiste süüdistatavate õigusi täiemahulisele üldmenetlusele. Sellest põhimõttest lähtuvalt küsib kohus menetlusosaliste seisukohta kriminaalasja eraldamise osas. Juhul, kui teised süüdistatavad ja nende kaitsjad ühe või mitme süüdistatava suhtes kriminaalasja eraldamisele vastu ei vaidle, siis reeglina kriminaalasjad eraldatakse lühi -või kokkuleppemenetluse kohaldamise eesmärgil. Seega on seaduseandja lähtunud KrMS § 216 lg 2 p 3 puhul põhimõttest, et isik, kes soovib kokkuleppemenetlust, peab selle saama. Kriminaalasja eraldamata jätmine rikkus seetõttu A. Galotini subjektiivseid õigusi ja põhjustas ülekohut. A. Galotini protsessuaalsete õiguste realiseerimise sõltuvusse seadmine kaassüüdistatava A. Jermakovi tahtest on A. Galotini suhtes ebaõiglane. 4.1.
  13. Arutataval juhul taotles prokurör kokkuleppe sõlmimisele suunatud eelläbirääkimiste käigus märkimisväärselt leebemat karistust kui see, mille kohus A. Galotinile karistuseks mõistis. Kaitsja möönab, et maakohus on põhjendanud otsuses üksikasjalikult seda, miks ta A. Galotinile just sellises liigis ja määras karistuse mõistis, kuid kohus lähtus seejuures prokuröri kohtuvaidluste käigus taotletud karistuse suurusest, mis on kaitsja hinnangul toonud A. Galotini suhtes kaasa ebaõiglase kohtumenetluse. Seda põhjusel, et kaassüüdistava A. Ioshpa suhtes peeti võimalikuks tema osas kriminaalasja eraldamist kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kuid A. Galotini puhul mitte. Veel enam, A. Ioshpat peeti võimalikuks kõikide ka samaaegselt A. Galotinile esitatud süüdistusepisoodide toimepanemise eest karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest kohesele ärakandmisele kuulus 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäeti tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Seega rikkus kohus samasuguse teo eest erinevat karistust mõistes isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Arutataval juhul on isikute karistus seatud sõltuvusse sellest, millises menetlusliigis kriminaalasi lahendatakse, mis on vastusolus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-96-09 p-s 9 toodud 1-17-7441 seisukohtadega. Prokuratuuri kokkuleppemenetluses taotletav karistus ei saa olla oluliselt kergem karistusest, mida prokurör taotleks pärast samade kuriteo asjaolude kaalumist üldmenetluse korras. Vastasel korral ei osutuks karistamise aluseks isiku süü, vaid menetlusliigi valik, mis on vastuolus KarS §-s 56 sätestatuga. Kaitsja osutab, et A. Ioshpa kuritegelik aktiivsus oli teiste süüdistatavate omast märksa suurem. Temalt pärines oskusteave, seadmed ja mehhanismid keerulise süsteemiga lukkude avamiseks ning kaassüüdistatavad ei oleks suutnud ilma A. Ioshpa osavõtuta nii palju vargusi sooritada. A. Ioshpa süü temale inkrimineeritavates kuritegudes on kaassüüdistatavatega vähemalt võrdväärne, kui mitte suurem. 4.1.
  14. A. Galotini tuleb õigeks mõista neljas varguses, milles ta ennast süüdi ei tunnista, s.o MMM, ÕÕÕ, RRR ja KKK episoodides.
  15. märtsil 2017 toime pandud varguses MMM, tugines kohus A. Galotini süüdimõistmisel jälitustoimingu protokollile, mis kinnitab üksnes süüdistuses nimetatud isikute liikumist süüdistuses toodud perioodil kuriteo toimepanemise piirkonnas. Viide kaassüüdistatava A. Ioshpa ütlustele tõendiallikana näitab seda, et kohtu arvates on süütegu tõendatud rõõnaga. Samas ei saa rõõn olla isiku süüdimõistmisel ainsaks tõendiks. Tuginemine nn modus operandi’le on põhjendamatu. See, milliseid esemeid korterist varastati, ei oma määravat tähendust, sest varas võtabki ära väärtuslikumad esemed. 4.1.
  16. ÕÕÕ episoodis viitas kohus sellele, et DNA eksperiisiakt nr 17E-GE0487 tõendab, millise tõenäosusega on sündmuskohalt puutejäljest ümmarguselt ehtekarbilt saadud DNA profiil kattuv A. Jermakovi DNA profiiliga. Kohus luges sellega tõendatuks, et A. Jermakov viibis varguse toimepanemise ajal sündmuskohal korteris sees ning avas ukse. Kohus viitas ka jälitustoimingu protokollile, mille kohaselt sõitis A. Jermakov kell 10.26 Nurmenuku keskuse parklasse (Õismäe tee 1B) ja jäi seisma. Autost väljus A. Galotin ning suundus ülekäiguraja juurde. Kell 10.28 ületas A. Galotin ülekäiguraja kaudu Õismäe teed ning liikus ÕÕÕ suunas. DNA ekspertiis ei tõenda A. Galotini bioloogilise materjali leidmist sündmuskohalt võetud proovidest, mistõttu ei ole välistatud, et nimetatud varguse võis toime panna A. Jermakov üksinda. A. Galotin ei soovi kolleegi suhtes ütlusi anda põhjusel, et need ütlused võiksid kuriteo toimepanemises süüstada teda ennast. 4.1.
  17. RRR episoodi osas selgitas kohus, et
  18. aprillil 2017 peeti kahtlustatavana kinni A. Galotin, kelle elukohast XXX Tallinn võeti läbiotsimise käigus ära jalatsid Ecco. Ekspertiisiga tuvastati kokkulangevus üldtunnustest ekspertiisiks esitatud žeatiinkilele talletatud jalatsijälje fragmentide ning ekspertiisiks esitatud A. Galotini vasaku jala jalatsi vahel. Eeltoodust järeldub, et ekspertiisiks esitatud želatiinkilele talletunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud A. Galotini vasaku jala jalatsiga. Kuivõrd jalatsil puuduvad eritunnused ja vigastused, siis ei saa kohus kinnitada, et sündmuskohalt leitud jalatsijälgede puhul on tegemist A. Galotini elukohast leitud jalatsitega jäetud jälgedega, need võivad olla jäetud ka täpselt sama suurusnumbri ja tallamustriga jalatsiga, mis ei kuulu A. Galotinile. Kohus ei jätnud nimetatud tõendit tõendikogumist välja, kuna tegemist ei olnud ainsa süüdistatavate süüd puudutava tõendiga. Edasi analüüsis kohus süüdistatavate omavaheliste vestluste salvestisi, kus süüdistatavad arutasid hiljem sündmuskoha lähedusest mööda sõites omavahel sülearvuti vargust naisterahvalt, kes töötas ministeeriumis, mis on vihje 1-17-7441 RRR korterist varastatud sülearvutile. Selles salvestises meenutati, kuidas isikud käisid kunagi korteris, kust nad varastasid sülearvuti ning naisterahvas, kellelt nad selle ära varastasid, töötas Rahandusministeeriumis. Kriminaalasjas uuritud tõenditest tuleneb, et kannatanu AP on Justiitsministeeriumi töötaja. Seega võisid süüdistatavad omavahelises vestluses meenutada mõnd Rahandusministeeriumi töötaja arvutit, mille nad ka kunagi varastasid, kuid mis ei puutu arutataval juhul tõendamisesemesse. 4.1.
  19. KKK episoodis tuleb A. Galotin õigeks mõista seetõttu, et kohus ei viita otsuse põhjendustes korterist, vaid üksnes välisukse alumise luku lukusüdamiku piirkonnast leitud DNA-le. Samuti leiti nimetatud korterist väidetavalt varastatud lõhnaõli Ferrari SN A. Jermakovi garaažiboksi läbiotsimisel, kuid mitte A. Galotini valdusest. 4.1.
  20. Süüdistatav A. Galotin tunnistab ennast süüdi
  21. märtsi 2017 Tallinnas MMM asuvasse korterisse sissetungi katses, kuid tema eesmärgiks ei olnud võõrale territooriumile ebaseaduslik tungimine, vaid varguse toimepanemine. Kuivõrd kohus on viidanud A. Galotini teo kvalifitseerimisel Harju Maakohtu
  22. mai
  23. a jõustunud otsusele, muudab see kaitsja hinnangul A. Galotinile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni vaidlustamise ebaotstarbekaks ja perspektiivituks. 4.1.
  24. Seoses varguste eest mõistetud karistusega märgitakse apellatsiooni veel, et karistuse suurus ei peaks sõltuma mitte niivõrd kuriteoepisoodide arvust kui teo kvalifikatsioonist ja isiku suhtumisest enese poolt toimepandusse. Seetõttu on ebaõige kohtu lähenemine, mille kohaselt on A. Galotini karistus varasema otsusega mõistetust kaks korda raskem, kuna sel korral on tuvastatud kaks korda rohkem kuriteoepisoode. Kohus on praeguses asjas jätnud põhjendamatult arvestamata A. Galotini puhtsüdamliku kahetsusega. 4.
  25. A. Jermakovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Jermakovi süüditunnistamises KarS §

25 lg 2 järgi ning tema õigeks mõistmist selles kuriteos. Samuti taotleb kaitsja A. Jermakovi õigeksmõistmist süüdistuses märgitud vargustes, mis on toime pandud Tallinnas MMM, ÕÕÕ, RRR, KKK. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Jermakovile mõistetud karistuses ja tema vabastamist vahi alt. Samuti taotleb ta A. Jermakovile temalt läbiotsimise käigus äravõetud esemete tagastamist. 4.2.

  1. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest süüdimõistev kohtuotsus ei rajane mitte tõendite analüüsil, vaid kohtu meelevaldsetel hinnangutel ja oletustel, mis tuginevad tõendite ühekülgsele ja ebaõigele tõlgendamisele. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta A. Jermakovi, A. Galotini, A. Iospha ütlused, milles osade kuritegude toimepanemist eitatakse. Samas on süüdimõistva otsuse tegemisel A. Ioshpa tuginemine põhjendamatu, kelle roll kuritegudes oli oluliselt suurem. Kuivõrd kohus on arutatavas asjas täielikult nõustunud prokuröri tõlgendusega, on rikutud tõendite hindamise põhimõtteid nagu need nähtuvad KrMS §-dest 60 lg 1 ja
  2. 1-17-7441 4.2.
  3. Kaitsja hinnangul saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse kindlas teadmises, et süüdistusest kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta loobutakse. Selle kuriteokoosseisu järgi kriminaalasja uurimine oli vajalik üksnes selleks, et õigustada jälitustoimingute tegemist süüdistatavate suhtes, mis ei oleks vastasel korral võimalik olnud. Saates süüdistusakti kohtusse süüdistusega KarS § 255 järgi, saavutas prokurör selle, et kohtukoosseis kriminaalasjas oli kolmeliikmeline ja sellesse kuulus ka kaks rahvakohtunikku. Vaatamata asjaolule, et süüdistusest kuritegelikku ühendusse kuulumises prokurör loobus juba avakõnes, jätkati kriminaalasja arutamist kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kaitsja arvates väljendub eeltoodud mh prokuröri ja kohtu lubamatu koostöö. 4.2.
  4. A. Jermakovile mõistetud karistust peab kaitsja vastuolus olevaks Eesti karistuspoliitikaga. A. Jermakovi karistati sanktsiooni ülemmäärale lähedase karistusega hoolimata asjaolust, et tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Karistuse mõistmisel A. Jermakovile on põhjendamatult lähtutud vihast tema vastu. 4.2.
  5. Veel märgib kaitsja, et A. Jermakovile tuleb tagastada temalt läbiotsimisel äravõetud esemed: hõbelusikad, juubeli mündid jne, mis kuuluvad tema ema AJ-le.
  6. Prokurör esitas apellatsioonidele vastused, milles leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. 5.
  7. Maakohus on prokuröri hinnangul põhjalikult põhjendanud A. Jermakovi ja A. Galotini süüdi tunnistamist, sh nendes varguse episoodides, milles kaitsjad õigeksmõistmist taotlevad. Kohus on tõendeid hinnanud nende kogumis, mh on veenvalt põhjendatud ka tuginemist nn mõdus operandi printsiibile. Prokuröri hinnangul on põhjendused toodud ka süüdistatavatele mõistetud karistuse raskuse kohta. 5.
  8. Puutuvalt kaitsjate väidetesse seoses kokkuleppemenetluse kohaldamisega, märkis prokurör, et kokkuleppemenetluse kasutamine ei sõltu üksnes süüdistatava tahtest, vaid seda on võimalik kohaldada üksnes süüdistatava, tema kaitsja, prokuratuuri ja kannatanu nõusolekul. Süüdistatav võib olla kokkuleppemenetluse algatajaks, kuid tal ei ole õigust nõuda selle menetluse kohaldamist. Kokkuleppemenetluse kohaldamisel alustatakse läbirääkimisi ning kui selgub, et kõigis läbirääkimise objektides on võimalik jõuda kokkuleppele, siis kokkulepe ka sõlmitakse. Süüdistatavad A. Galotin ja A. Jermakov ei olnud nõus prokuratuuri pakutava karistusega ning soovisid kokkuleppe sõlmimist enda tingimustel. See asjaolu tingiski kokkuleppemenetluse võimatuse. Seetõttu puudus ka alus A. Galotini suhtes kriminaalasja teise menetlusse eraldada.
  9. Vastuse apellatsioonidele esitas ka kannatanu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindaja KA, kes nõustub maakohtu põhjendustega A. Galotini ja A. Jermakovi süüditunnistamisel varguses, mis pandi toime
  10. veebruaril 2017 Tallinnas aadressil RRR. Esindaja palub jätta maakohtu otsuse selles kuriteoepisoodis muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ühtlasi märkis esindaja, et RIK jääb tsiviilhagis esitatud seisukohtade juurde. 1-17-7441 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Kohtukolleegium, tutvunud A. Galotini ja A. Jermakovi kaitsjate apellatsioonidega, prokuröri ja RIK esindaja apellatsioonivastustega, maakohtu vaidlustatud otsuse ning kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ega apellatsioonide mingiski osas rahuldamiseks.
  12. Arutatavas kriminaalasjas on A. Galotinile ja A. Jermakovile süüdistus esitatud ja maakohus on nad ka süüdi tunnistanud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Samas on nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses käsitatud mõlema nimetatud isiku käitumist selle kuriteo toime panemisel kaastäideviija käitumisena (vt maakohtu otsus, lk-d 74-76). Vastavalt justiitsministri

  1. augusti
  2. a määrusega kinnitatud Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhendi § 1 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 tuleb kuriteokatse kvalifitseerimisel, mis on toime pandud kaastäideviimise korras, viidata karistusseadustiku eriosa sellele paragrahvile, lõikele ja punktile, milles sätestatud tunnustele kvalifitseeritav tegu vastab ning § 25 lõikele
  3. Seega on maakohtu otsuses küll kirjeldatud süüdistatavate käitumist õigesti ja nad ka õigesti süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo katses kui kaastäideviijad, kuid karistusseadustikule on viidatud ebaõigesti. Selles osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punktidesse 2 ja 9 teha täpsustused, mis ei halvenda süüdistatavate olukorda ja mille kohaselt tunnistada vastavalt Aleksei Galotin ja Aleksandr Jermakov süüdi KarS §

KarS § 25 lg 4 järgi. 9.

  1. A. Galotini kaitsja arvates ei võimaldatud A. Galotinile põhjendamatult kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses. Kuigi A. Galotin avaldas soovi kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses, ei eraldatud tema suhtes kriminaalasja põhjendamatult eraldi menetlusse, rikkudes nii A. Galotini subjektiivseid õigusi ja põhjustades talle ülekohut. Kolleegium niisuguse lähenemisega ei nõustu ja märgib, et süüdistataval ei ole subjektiivset õigust kriminaalasja arutamiseks kokkuleppemenetluses. KrMS § 239 lg-st 1 tulenevalt on süüdistataval õigus üksnes taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamise, kuid selle vältimatuks eelduseks on sama paragrahvi lg 2 p-de 2, 3 ja 4 kohaselt ka kaassüüdistatava, prokuröri, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku nõusolek. Nähtuvalt KrMS § 248 lg-s 1 sätestatust on kriminaalasja kokkuleppemenetluses lahendamise eelduseks ka kohtu nõusolek sellega. KrMS § 216 lg 2 p-s 3 ette nähtud võimalus kaassüüdistatava suhtes kriminaalasja eraldamiseks uude menetlusse ei loo talle samuti subjektiivsed õigust kriminaalasja arutamiseks eraldi menetluses ja endale meelepärases menetlusliigis. Mh võib kriminaalasja uude menetlusse eraldamise otsustus johtuda ka prokuratuuri hinnangust selle kohta, kas kaassüüdistatava puhul on perspektiivi kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Kui prokuratuur sellist perspektiivi ei näe, siis puudub ka alus kriminaalasja eraldamiseks. 9.
  2. Paljasõnalised on A. Galotini kaitsja väited selle kohta, nagu oleks A. Galotinile kokkuleppemenetluse eelläbirääkimiste käigus pakutud oluliselt kergemat karistust kui see karistus, mida prokurör taotles asja arutamisel üldmenetluses ja mille maakohus süüdistatavale 1-17-7441 mõistis. Sellist kaitsja väidet ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida. Küll aga märgib kolleegium, et isegi kui prokuratuur kokkuleppemenetluses taotleb süüdistatava teole märkimisväärselt kergema karistuse mõistmist kui üldmenetluses, siis ei anna ka see süüdistatavale veel mingit õigust nõuda, et kohus kergendaks talle mõistetavat karistust kuni määrani, mida pidas prokurör teo eest kohaseks kokkuleppemenetluses. Kaitsja on tähelepanuta jätnud kriminaalmenetluse ühe keskse põhimõtte, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus ja on üksnes kohtu pädevuses hinnata, milline on süüdimõistetud isiku süü suurusele vastav ja ühiskonna huvidest ning süüdimõistetu isikust tulenevalt korrigeeritud kohane karistus. Kohus ei ole karistust mõistes seotud prokuröri ega kaitsja arusaamaga karistuse määrast. Samuti ei ole kohus otseselt seotud teiste kohtulahenditega isikutele mõistetud karistuste määradega. 9.
  3. Nii A. Galotini kui A. Jermakovi kaitsjate apellatsioonides väljendatud seisukoht, nagu peaks A. Jermakovile ja A. Galotinile mõistma kergema karistuse seetõttu, et temaga ühiselt kuritegusid toime pannud, kuid teises kriminaalasjas kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud A. Ioshpale mõisteti oluliselt kergem karistus, on põhjendamatu. Arutatavas asjas koostatud süüdistusaktistki nähtuvalt on varguste toimepanemisel olnud kaassüüdistatavatel selge rollijaotus, mille kohaselt oli A. Ioshpa ülesandeks valevõtmete valmistamine ja varguse ajal valves olemine. Võõrastesse korteritesse sisenesid ja panid seal vargusi toime aga just A. Galotin ja A. Jermakov. Seega on nende isikute teopanus oluliselt erinev ja sellest tulenevalt tuleb oluliselt erinevaks hinnata ka nende süü suurust. A. Ioshpale mõistetud karistuse konkreetne määr ja karistuse täitmise kord lähtus kahtlemata veel ka hinnangust tema isikule, mis oli aga just tema suhtes toimunud kriminaalmenetluse ese, mitte aga praeguse kriminaalmenetluse ese. 9.
  4. Samuti ei nõustu kolleegium A. Galotini kaitsja arutluskäiguga, mille kohaselt oleks justkui A. Galotinile varasema kohtuotsusega võrreldes mõistetud raskem karistus eeskätt lähtuvalt toimepandud varguste arvust, mitte aga tulenevalt tema süü suurusest. A. Galotin pani koos kahe teise isikuga toime terve seeria jultunud ja põhjalikult kavandatud korterivargusi, millega tekitati kannatanutele ka märkimisväärset kahju. Varguste puhul esines rida koosseisulisi raskendavaid asjaolusid. Seejuures oli tegemist süstemaatiliste vargustega. Just need asjaolud andsid maakohtule aluse hinnata A. Galotini süü nii suureks, et kohane karistusmäär oleks lähedane sanktsiooni maksimumile. Mis puutub A. Galotini varem toimepandud vargustesse, siis kohus on seeläbi arvetanud süüdistatava isikut ja sisuliselt leidnud, et ka tema isikust tulenevad asjaolud tingivad selle, et mõistetav karistus peab olema suur. 9.
  5. Samuti on asjakohaselt arvestamata jäetud A. Galotini kahetsuse kui tema süüd kergendava asjaoluga. Maakohus on seda seisukohta põhjendanud eeskätt A. Galotini käitumisega kohtuistungil, kus süüdistatav pole osasid toime pandud vargusi isegi tunnistanud ja on toimepandu kohta andnud vaid väga pealiskaudseid ütlusi. Vargustest saadud tulu on olnud A. Galotini ainus sissetuleku allikas ja tema eesmärgiks oligi sissetuleku saamiseks varastada. Kolleegium nõustub, et sellistel asjaoludel tuleb A. Galotoni kahetsust pidada ebasiiraks. See on üksnes formaalne. Selleks, et süüdistatava väljendatud kahetsust saaks süüd kergendava asjaoluna arvesse võtta, peab süüdistatav suutma kohut veenda selles, et tal on 1-17-7441 toimepandu üle süümepiinad, ta püüab tehtut heastada. A. Galotini arusaam on aga see, et kui ta kohtule on kahetsust väljendanud, siis peab kohus seda ka arvestama, süüvimata sellesse, kas niisugust väljendust saab üldse tõsiselt võetavaks pidada. Selline seisukoht on vale.
  6. Kolleegium peab põhjendamatuks ka A. Galotini ja A. Jermakovi kaitsjate apellatsioonides esitatud seisukohti Tallinnas MMM, ÕÕÕ, RRR ja KKK toimepandud varguste kohta ja leiab, et maakohtu otsuses sisalduvad põhjendused, millest nähtuvalt on A. Galotin ja A. Jermakov need vargused toime pannud on veenvad. Seejuures tuleb osutada, et A. Jermakovi kaitsja apellatsioonis puudub üldse arusaadav arutluskäik, mille põhjal oleks võimalik mõista, mida konkreetselt kaitsja maakohtule nimetatud kuriteoepisoodide osas ette heidab. Pelgalt paljasõnaline väide, et süüdistatav ei ole neid tegusid toime pannud, on sisutühi ega suuda kummutada maakohtu põhjalikku argumentatsiooni, mille põhjal on jõutud vastupidisele järeldusele, et A. Jermakov on kaassüüdistatavana nimetatud vargused toime pannud. Sel põhjusel käsitleb kolleegium nimetatud varguse episoodidega seoses alljärgnevalt üksnes A. Galotini kaitsja apellatsioonides sisalduvaid seisukohti. 10.1.
  7. MMM toime pandud varguse on maakohus tõendatuks lugenud tuginedes nii asjaolule, et A. Galotin, A. Jermakov kui ka A. Ioshpa on kuriteo toimepanemise ajavahemikul tihti MMM maja piirkonnas liikunud. Seejuures on nende piirkonnas liikumine toimunud sellisel viisil, mis vastab nende tavapärasele metoodikale, kus varguste toimepanemiseks välja valitud korterite kohta tehakse luuret, kopeeritakse korteriukse luku skeem. Samuti on süüdistatavatelt läbiotsimisel ära võetud võtmed, mis avasid Mustamäe tee 191 trepikoja ukse. Maakohus on asjakohaselt selgitanud nn modus operandi argumendile tuginemist nimetatud kuriteoepisoodis. Nii teo toimepanemise viis (põhjaliku eelluurega varguseks sobiva korteri valimine; konkreetset tüüpi lukkude puhul lukusüdamiku järgi võtme kopeerimine; trepikotta sisenemiseks sobiva võtme olemasolu) kui ka korterist äravõetud esemed (ehted) viitavad toimepanijate selgele ühtsele käekirjale. Arvestades samal ajaperioodil samade isikute toime pandud teisi vargusi, saab neil asjaoludel ka MMM toimepandud vargust eelkirjeldatud eripärade tõttu pidada just kaassüüdistatavate teoks. Kolleegium nõustub selle maakohtu hinnanguga täiel määral ja leiab, et maakohtu lähenemine on kooskõlas kohtupraktikas selgelt välja kujunenud kriteeriumidega selle kohta, missugustel asjaoludel saab erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik. Sellise järelduse tegemine on võimalik eeskätt juhtudel, kus kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise viis, tekitatud tagajärg või muud teoga seotud asjaolud on spetsiifilised ja eri kuritegude puhul silmnähtavalt kokkulangevad (vt nt RKKKo nr 3-1-1-8-10 p-d 11 ja 12). 10.1.
  8. Mis puutub kaitsja väitesse, et korterist äravõetud esemete liigil ei ole määravat tähtsust teo omistamisel mh A. Galotinile, sest vargad võtavadki ära väärtuslikmaid esemeid, siis märgib kolleegium, et ka sellele asjaolule üksi ei olegi maakohus osutanud määravat tähtsust. See, et korterist võeti kaasa väärisesemeid, on aga midagi, mis iseloomustab just kaassüüdistatavate tegevusmustrit – nad eelistasid kergesti realiseeritavaid väikseid ja kallihinnalisi esemeid, jättes nt puutumata suure koduelektroonika või suuremõõtmelised majapidamisvahendid, mis on samuti järelturul kergelt realiseeritavad esemed. 1-17-7441 10.1.
  9. Kaitsja väide, nagu tugineks A. Galotini süüditunnistamine selles kuriteos eeskätt A. Ioshpa ütlustele, on ebaõige. A. Ioshpa on ütlusi andnud mitte selle konkreetse varguse asjaolude kohta, vaid kirjeldanud kaassüüdistatavate tegevust varguste toimepanemisel laiemalt ja enda rolli selles. Tema ütlused paigutuvad konteksti teiste tõenditega (kaassüüdistatavate varjatud jälgimine ja pealtkuulamine; neilt äravõetud võtmed ja muukraud; varguste toimepanemise muster; A. Galotini ja A. Jermakovi enda ütlused). Seega on A. Ioshpa ütlused MMM varguse kohta üksnes üks tõend tõendite kogumis. 10.
  10. ÕÕÕ toimepandud varguse on maakohus tõendatuks lugenud, tuginedes asitõendi vaatlusprotokollile (turvakaamera salvestis, millelt on näha A. Galotini liikumine varguse toimepanemise koha läheduses varguse toimepanemise ajavahemikus), jälitustoimingu protokollile (millest nähtuvalt on samuti tuvastatud A. Jermakovi ja A. Galotini liikumine teo toimepanemise ajavahemikul teo koha läheduses ja nende liikumine A. Ioshpa elukoha juurde); DNA ekspertiisi aktiga, millest nähtuvalt on sündmuskohal asuvalt ehtekarbilt saadud DNA profiil suure tõenäosusega A. Jermakovi DNA profiil ja teo toimepanemise asjaolude olulisele sarnasusele teiste süüdistuses kirjeldatud vargustega. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et need asjaolud kogumis hinnatuna annavad veenva aluse pidada A. Galotinit ka selle varguse kaastäideviijaks. Pelgalt asjaolu, et sündmuskohalt ei leitud A. Galotini bioloogilist materjali, ei tähenda veel seda, et A. Galotinit ei saaks pidada selle varguse kaastäideviijaks. Nii see, et on tuvastatud just A. Galotini liikumine varguse toimepanemise ajavahemikul ÕÕÕ maja suunas, kui ka toimepandud varguse asjaolude märkimisväärne ja spetsiifilistes üksikasjades sarnasus teistele süüdistuses kirjeldatud vargustele, annavad alust A. Galotinit kaastäideviijana käsitada. 10.
  11. Ka RRR toime pandud varguse on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult A. Galotinile kaassüüdistatavana omistanud. On tõsi, et pelgalt sündmuskohalt leitud eritunnusteta jalatsijälje fragmendi põhjal ei saa veel järeldada, nagu oleks sündmuskohal viibinud just A. Galotin. Seda ei ole maakohus aga ka teinud. A. Galotini jalatsi jäljega sarnane jalatsijälg on vaid üks tõend, mis kinnitab varguse toimepanemist. Seda, et varguse pani kaassüüdistatavana toime, kinnitab ka selle varguse oluline spetsiifiline sarnasus teiste süüdistusaktis kirjeldatud kuriteoepisoodidega, samuti jälitustoiminguga kogutud teave selle kohta, kuidas A. Galotin ja A. Jermakov Rävala pst 19 maja läheduses meenutasid selles piirkonnas toime pandud vargust, mille asjaolud olulisel määral sarnanevad RRR toime pandud varguse asjaoludele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kogumis nendele tõenditele tuginedes teinud veenva järelduse, et A. Galotinit tuleb lugeda selle varguse kaastäideviijaks. 10.
  12. Ka KKK korterist toimepandud varguse puhul nõustub kolleegium täiel määral maakohtu järeldusega, et A. Galotinit tuleb lugeda selle kuriteo kaastäideviijaks. Maakohus on enda niisuguse järelduse kinnituseks põhjendatult osutanud asjaolule, et seegi vargus on oma spetsiifilistes elementides sarnane teistele süüdistuses märgitud vargustele. Samuti viitab A. Galotini rollile varguse toime panemisel suure tõenäosusega A. Galotini DNA-le vastava DNA profiili tuvastamine korteri välisukse lukult. A. Galotini kaitsja väide, nagu ei tõendaks selline asjaolu vargust, sest korterist seest ei ole A. Galotini DNA-d leitud, on kohatu. A. Galotin on 1-17-7441 isik, kes paneb sissetuleku saamiseks toime korterivargusi ja teeb seda viisil, kus ta kopeerib ukselukkude skeeme ja avab seejärel luku valevõtmega. Just neil asjaoludel on võimalik, et tema DNA satub tema jaoks võõrale, suletud trepikojas asuvlae ukselukule. Koosmõjus muude kogutud tõenditega on seetõttu järjekordse varguse objektiks olnud korteri ukse lukult leitud ja suure tõenäosusega A. Galotinile kuuluv DNA jälg, tõend, mis kogumis teiste tõenditega kinnitab, et varguse selles korteris pani kaassüüdistatavana toime A. Galotin. Seda asjaolu kinnitab veelgi korterist varastatud lõhnaõli leidmine A. Galotini kaassüüdistatava A. Jermakovi valdusest. 10.
  13. Kuna A. Galotini kaitsja ei pea vajalikuks vaidlustada teo kvalifikatsiooni MMM territooriumile tungimise katses, siis jätab kolleegium KrMS § 331 lg-st 2 nähtuvalt kaitsja väited selle teo osas tähelepanuta.
  14. A. Jermakovi kaitsja apellatsioonis asutakse seisukohale, nagu oleks kriminaalasja menetlus maakohtus kolmeliikmelises kohtukoosseisus koos rahvakohtunikega rikkunud süüdistatavate õigusi. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda. A. Jermakov ja A. Galotin anti kohtu alla mh süüdistatuna KarS § 255 lg 1 järgi, mis on esimese astme kuritegu. KrMS § 18 lg 1 kohaselt arutab maakohus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Pelgalt asjaolu, et pärast kohtu alla andmist prokuratuur loobub osaliselt süüdistusest ja edaspidi arutatakse kriminaalasja üksnes teise astme kuriteo suhtes, pole alus juba kohtu alla antud isikule seadusele vastava kohtukoosseisu muutmiseks. Tuleb ka märkida, et kolmeliikmeline kohtukoosseis pakub süüdistatavale võrreldes kriminaalasja ainuisikuliselt arutava kohtunikuga täiendava garantii ja sellise seaduses ettenähtud miinimumist kõrgemat standardi kohaldamisega ei rikuta mingil viisil süüdistatava õigusi. Ühe kohtuniku asemel kolme kohtunikuga koosseis, vastupidi, võimaldab vähendada riski, et üksnes ühe inimesel kujuneb asjaoludest kallutatud pilt, jääb midagi tähelepanuta või võib tegemist olla kohtuniku ebaseadusliku tegevusega. Samas, kuigi apellatsiooni põhiosas on sellekohane etteheide maakohtule tehtud, ei johtu apellatsioonis sellest mingit kaitsja taotlust, mistõttu jätab kolleegium ka selle väite edasise tähelepanuta.
  15. Väide, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendid lubamatud, sest prokuratuur juba algselt arvestas sellega, et loobub süüdistusest KarS § 255 järgi, on paljasõnaline spekulatsioon. Kolleegium peab vajalikuks osutada sellele, et kuritegeliku ühendusega seoses muutus kohtupraktika oluliselt
  16. a veebruaris, mil Riigikohtu kriminaalkolleegium oma kohtuotsuses asjas nr 1-16-6452/340 selgitas põhjalikult kuritegeliku ühenduse ja kaastäideviimise erinevust. Kuni selle ajani käsitles prokuratuur kuritegelikku ühendusse kuulumise kuriteokoosseisu märksa laiemalt, kui seda aktsepteeritakse Riigikohtu eelviidatud lahendist tulenevalt. Seetõttu esitati isikutele süüdistusi kuritegelikku ühendusse kuulumises ka sellistel juttudel, mis muutunud kohtupraktika valguses kuuluksid käsitlemisele pelgalt kuriteo kaastäideviimisena. Seisukoht, nagu tuleks niisuguse süüdistuse kontseptsiooniga asjades jälitustoimingutega tõendite kogumist lugeda tagantjärgi lubamatuks, on põhjendamatu ja väär. 1-17-7441
  17. A. Jermakovi kaitsja seisukoht, nagu oleks maakohus arutataval juhul eiranud tõendite vaba hindamise põhimõtet, nõustudes olulises osas süüdistuse versiooniga toimunust, on alusetu. Maakohtu vaidlustatud otsus on rajatud asjas uuritud tõenditele, mida kohus on enne järelduste tegemist põhjalikult analüüsinud. Pelgalt asjaolu, et menetlusosalisele kohtu järeldused ei meeldi, pole veel põhjus lugeda neid järeldusi ebaõigeteks või asuda neid ümber hindama. Samuti ei piisa maakohtu järelduste kahtluse alla seadmiseks üksnes sellest, kui kaitsja esitab mingeid väiteid, kuid ei lisa omalt poolt põhjendusi, mis seoksid need väited asjas uuritud (või põhjendamatult uurimata jäetud) tõenditega, osutaksid kohtu vigadele seoses tõendite hindamisega jne. A. Jermakovi kaitsja esitab väite, et maakohus ei ole põhjendamatult arvestanud A. Jermakovi, A. Galotini, A. Iospha ütlusi, milles osade kuritegude toimepanemist eitatakse. Selleks, et apellatsioonimenetluses oleks võimalik niisuguse väitega üldse midagi peale hakata, peaks kaitsja edasiselt osutama kas sellele, et maakohus on nimetatud isikute ütlusi kogunisti eiranud või siis tooma välja konkreetsed ütlused, mis kinnitavad kaitsja seisukohta; esitama omapoolse analüüsi, millest nähtuvalt tuleks maakohtu järeldusi ühe või teise isiku ütluste mingis aspektis hindamise kohta lugeda ebaõigeks ja tõendeid konkreetsetel apellatsioonis välja toodud põhjustel hinnata teisiti. Midagi sellist A. Jermakovi kaitsja apellatsioonist paraku ei ole võimalik leida.
  18. A. Jermakovi kaitsja apellatsioonis küll seatakse maakohtu järeldusi kahtlusi alla, kuid ei esitada arusaadavaid põhjendusi, miks peaks maakohtu hinnangutega võrreldes teistsuguseid järeldusi tegema. Kaitsja väited on üldsõnalised ja pealiskaudsed – neid ei ole suvatsetud isegi korralikult lahti kirjutada. Nii nt taotleb kaitsja A. Jermakovilt läbiotsimisel äravõetud esemete tagastamist, märkides üksnes üldsõnaliselt, et need kuuluvad tema emale – vaevumata isegi konkreetseid esemeid loetlemata. Mingeid põhjendusi ega osutusi asjas uuritud tõenditele selle kohta, et nimetatud esemed tõepoolest kuuluksid kellelegi muule kui A. Jermakovile, pole esitatud. Veel tuleb märkida, et kui kaitsja hinnangul ei kuulu A. Jermakovi valdusest läbiotsimisel äravõetud esemed temale, vaid hoopis kolmandale isikule, siis miks taotletakse nende esemete tagastamist A. Jermakovile, mitte aga nende tagastamist tegelikule omanikule? Seegi asjaolu demonstreerib kolleegiumi hinnangul, et väide, nagu kuuluks esemed kellelegi muule kui A. Jermakovile, on vale.
  19. Ka A. Jermakovile varguste eest mõistetud sanktsiooni maksimaalsele määrale lähedane karistus vastab tema süü suurusele. A. Jermakov on kaassüüdistatavana süüdi tunnistatud süstemaatilises korterivarguste seerias, mis olid hoolikalt kavandatud, süsteemselt läbi viidud ja millega süüdistatavad põhimõtteliselt eitasid kaasinimeste omandi puutumatust. Süüdistuses märgitud teod pandi toime lühikese aja jooksul, mis näitab varaste suurt kuritegelikku aktiivsust. A. Jermakovil oli seejuures vargustes juhtiv roll, sest just tema andis heakskiidu sellele, millisesse korterisse vargile minna. Samuti korraldas just tema transpordi ja tegeles varastatu turustamise organiseerimisega. Süütegudega tekitati mitmele kannatanule olulist kahju. A. Jermakov on küll formaalselt avaldanud kahetsust, kuid maakohus on selgitanud, miks ei saa tema kahetsuse väljendust pidada siiraks (ta ei ole valmis kõiki toime pandud kuritegusid isegi tunnistama, vargused ongi A. Jermakovi sissetuleku allikas ning tema eesmärk on võimalikult palju varastada). Kolleegium nõustub selle seisukohaga täielikult. Samuti nõustub kolleegium maakohtu hinnanguga sellele, et A. Jermakovi asumine kuritegudega 1-17-7441 tekitatud kahju hüvitama, on samuti üksnes sümboolne ja tühise ulatusega, võrreldes erinevatele kannatanutele tekitatud kahju suurusega. Seetõttu tuleb tekitatud kahju hüvitamisele kui kergendavale asjaolule anda ka väga väike kaal. Hoopis arusaamatuks jääb aga kaitsja seisukoht, nagu oleks A. Jermakovile karistuse mõistmisel tema süü asemel lähtutud vihast süüdistatava vastu. Niisugune väide on kummastav, arvestades A. Jermakovi toime pandud kuritegude raskust, maakohtu põhjalikku käsitlust tema süüst, samuti süüd kergendavatest asjaoludest. Eesti karistuspoliitikas ei ole välistatud, et isikule mõistetakse sanktsiooni ülemmäärale lähedane karistus, kui isiku süü ja teda iseloomustavad asjaolud seda tingivad. Arutataval juhul ongi A. Jermakovi süü väga suur ning tema isikut iseloomustavad asjaolud samuti tingivad raske karistuse mõistmise.
  20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  21. aprilli
  22. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid teeb selle resolutsiooni punktidesse 2 ja 9 täpsustuse, mille kohaselt tunnistatakse A. Galotin ja A. Jermakov süüdi KarS §

§ 25lg 4 järgi.

Apellatsioonid jäävad rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.