← Eesti

2-19-9621/15

Obsah (6)§ 195§ 430§ 432§ 146§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2019, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-19-9621

§ 195

lg 2 mõttes oma tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku A poolt tasutud hagi tagamise tagatise tagastamiseks A-le. 1.

  1. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et ei ole kompromissi sõlmimise ajal maksejõuetud ning kompromissi sõlmimine ei kahjusta nende võimalike võlausaldajate huve. 1.
  2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad kompromissist taganemise õigusest ning pooled ei käsitle taganemise õiguse välistamist hea usu põhimõttega vastuolus olevana. 1.
  3. Pooled kohustuvad mitte avaldama kompromissi sisu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 1.
  4. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks. 1.
  5. Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda (v.a tagastamisele kuuluv ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust) ning pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku üksteisele mingeid nõudeid.
  6. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
  7. Tagastada seoses kompromissi sõlmimisega hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, so 325 eurot, mis tuleb kanda A arvelduskontole nr xxxx.
  8. Tagastada hagi tagamise tagatis 656,70 eurot A arvelduskontole nr xxxx.
  9. Asendada vastavalt menetlusosaliste taotlusele ja

§-le 462 ja § 463 lõikele 2 jõustunud kohtumääruses kogu selle ulatuses hageja nimi tähemärgiga "A" ja kostja I nimi tähemärgiga "B" ning kostja II nimi tähemärgiga „C“ ning mitte avalikustada hageja I ja kostja I registrikoode, kostja II isikukoodi ja sünniaega ega menetlusosaliste aadresse. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud 2 Harju Maakohtu menetluses on A hagi B ja C vastu võlanõudes. 20.09.2019 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, paludes tsiviilasjas nr 2-19-9621 menetluse lõpetada, ühtlasi kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 432

kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada.

§ 146

lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kompromissi järgi jäävad menetluskulud, mida pole kompromissis märgitud, poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna kohus on hagi tagamise avalduse jätnud rahuldamata, on tagatise andmise põhjus ära langenud ning hageja poolt tasutud tagatis kuulub

§ 195lg 1 alusel tagastamisele.

Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 325 eurot ja hagi tagamise tagatis 656,70 eurot. Vastavalt

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on edasikaebeõigust lühendanud 1 päevale. Kohus leiab, et asendada tuleb vastavalt menetlusosaliste taotlusele ja

§-le 462 ja § 463 lõikele 2 jõustunud kohtumääruses kogu selle ulatuses hageja nimi tähemärgiga "A" ja kostja I nimi tähemärgiga "B" ning kostja II nimi tähemärgiga „C“ ning mitte avalikustada hageja I ja kostja I registrikoode, kostja II isikukoodi ja sünniaega ega menetlusosaliste aadresse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.