Obsah (10)

§ 209§ 394§ 64§ 3811§ 73§ 56§ 57§ 44§ 831§ 21

1-09-5427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-09-5427 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tii

§ 209

lg 2 p-de 1,2,3 ja § 3811 lg 1 järgi; AARE SOSAARE (SOSAAR) süüdistus

§ 209

lg 2 p-de 1,2,3 ja § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi; RAUL MARKOVI (MARKOV) süüdistus

§ 209

lg 2 p-de 1,2,3 ja § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi; TURVAKOMPONENTIDE OÜ süüdistus

§ 394

lg 4 järgi ja OÜ CRESSIDA GRUPP süüdistus

§ 394

lg 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. veebruari 2013 otsus Apellatsiooni esitajad Vanemprokurör Ene Timmi, süüdistatava Jüri Luige kaitsja advokaat Anne Vissak, süüdistatava Raul Markovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, süüdistatava Aare Sosaare kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind, süüdistatava OÜ Cressida Grupp kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint, süüdistatava Turvakomponentide OÜ kaitsja advokaat Aivar Kello, kannatanu CCC OÜ kaitsja vandeadvokaat Andres Lusmägi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Timmi Süüdistatav Jüri Luik vanemprokurör Ene Isikukood: XXX, elukoht: XXX, kodakondsus: Eesti, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, füüsilisest isikust ettevõtja Karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Anne Vissak Aare Sosaar Süüdistatav Isikukood: XXX, elukoht: XXX; XXX, kodakondsus: Eesti, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, XXX AS juhataja Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Kaspar Lind Raul Markov Isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti,kõrgharidus, emakeel: eesti keel, ei tööta Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Turvakomponentide OÜ Äriregistri kood: XXX Asukoha aadress: XXX Põhitegevusala: turvaseadmete komponentide hulgimüük Karistatus: kriminaalkorras karistamata Äriühingut esindab juhatuse liige Aare Sosaar Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav OÜ Cressida Grupp Äriregistri kood: XXX Asukoha aadress: XXX Põhitegevusala: liigitamata kaupade jaemüük Karistatus: kriminaalkorras karistamata Äriühingut esindab juhatuse liige Aare Sosaar Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint Kolmas isik S.S. Isikukood: XXX, elukoht: XXX. Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2013 RESOLUTSIOON 2 Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 2 tühistada Tartu Maakohtu
3. veebruari 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-5427 osaliselt, see on Jüri Luige, Raul Markovi ja Aare Sosaare süüditunnistamises

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi OÜ XXX kuriteoepisoodis; Raul Markovi süüditunnistamises

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi OÜ CCC kuriteoepisoodis, talle

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Mõista Jüri Luik, Raul Markov ja Aare Sosaar

§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi esitatud süüdistuses OÜ XXX kuriteoepisoodis õigeks.

Mõista Raul Markov

209 lg 2 p 1,2,3 järgi esitatud süüdistuses OÜ CCC kuriteoepisoodis õigeks. Mõista Jüri Luik ja Aare Sosaar süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi õigeks.

Süüdi tunnistada Jüri Luik ja Aare Sosaar

§ 209

lg 2 p 2,3 järgi OÜ CCC kuriteoepisoodis, jättes neile mõistetud karistused muutmata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Jüri Luige, Raul Markovi ja Aare Sosaare kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt. Prokuröri, OÜ Turvakomponendid, OÜ Cressida Grupp ja kannatanu OÜ CCC esindaja apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 739.20 eurot, sealhulgas käibemaks 123.20 eurot, advokaat Rein Napale tema poolt Raul Markovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Raul Markovile advokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabikulud ringkonnakohtus 739.20 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 1123.20 eurot, sealhulgas käibemaks 187.20 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt Jüri Luigele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Jüri Luigele advokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabikulud ringkonnakohtus 1123.20 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 1094.40 eurot, sealhulgas käibemaks 182.40 eurot, advokaat Aivar Kellole tema poolt OÜ-le Turvakomponendid apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista OÜ-lt Turvakomponendid menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 1094.40 eurot riigituludesse. 3 OÜ-l Turvakomponendid tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „OÜ Turvakomponendid 1-09-5427 kohtukulud“. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Simson ja Variku kaudu 2400 eurot, sealhulgas käibemaks 400 eurot, advokaat Andres Simsonile tema poolt OÜ-le Cressida Grupp apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista OÜ-lt Cressida Grupp menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Andres Simsoni poolt osutatud õigusabi eest 2400 eurot riigituludesse. OÜ-l Cressida Grupp tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „OÜ Cressida Grupp 1-09-5427 kohtukulud“. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 28.02.2013 otsusega tunnistati Jüri Luik süüdi

§ 209lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Samuti tunnistati J. Luik süüdi

§ 3811

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.

Luigele liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 73

alusel määrati, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Luik 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega tunnistati

§ 209

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi süüdi Aare Sosaar ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati A. Sosaar süüdi

§ 394

lg 2 p-de 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Sosaarele liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 73

alusel määrati, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Sosaar 4 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4 Sama otsusega tunnistati

§ 209

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi süüdi Raul Markov ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati R. Markov süüdi

§ 394

lg 2 p-de 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.

Markovile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 73

alusel määrati, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui R. Markov 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega tunnistati Turvakomponentide OÜ süüdi

§ 394lg 4 järgi ning mõisteti karistuseks 20 000 eurot.

Sama otsusega tunnistati süüdi OÜ Cressida Grupp

§ 394lg 4 järgi ning mõisteti karistuseks 30 000 eurot.

J. Luik, A. Sosaar ja R. Markov anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nad eelneval kokkuleppel suure varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel petsid

1. aastal Tallinnas OÜ-lt XXX välja 1 504 541 krooni väärtuses pürotehnilisi tooteid, milleks kooskõlastatult tegutseti alljärgnevalt: Eesmärgiga saada oma valdusesse pürotehnilisi tooteid nende eest tasumata, pakkus R. Markov OÜ XXX juhatuse liikmele P.L. ule võimalust teenida kiiresti ja kerge vaevaga kasumit. Selleks pidi OÜ XXX R. Markovi soovitusel kasutama pürotehniliste toodete käitlemiseks vajalikku tunnistust ja õigusi omava J. Luik teenuseid ja ostma OÜ-st Eesti Ilutulestikud pürotehnilisi tooteid, kusjuures P.L. us loodi pettekujutlus selles, et kaubale on juba leitud ka ostja OÜ Pariisi Tuled näol, kuigi tegelikult ei olnud OÜ Pariisi Tuled pürotehnilise kauba ostusoovi avaldanud ja puudus kavatsus OÜ-le XXX kauba eest tasuda. R. Markovi soovituse kohaselt sõlmis OÜ XXX J. Luige kui pürotehniku litsentsi omava isikuga 28.06.2005 koostöölepingu mille kohaselt lepiti kokku, et J. Luik osutab OÜ XXX nimel kolmandatele isikutele teenuseid pürotehniliste toodete käitlemise alal ning 01.09.2005 volitas OÜ XXX J. Luike korraldama pürotehniliste toodete tolli- ja kaubaveodokumentide allakirjutamist, veoste saatmist ja vastuvõtmist, pürotehniliste toodete hoidmist ja hoidmise korraldamist ning eelnimetatuga seotud dokumentide saamist ja esitamist. Uskudes J. Luige ja R. Markovi poolt öeldut, sõlmis OÜ XXX 28.06.2005 lepingu pürotehniliste toodete kogumaksumusega 1 504 541 krooni ostmiseks OÜ-lt Eesti Ilutulestikud ning 01.07.2005 tasus kauba eest eelnimetatud summa. 30.08.2005 leppis A. Sosaar OÜ Lõhketöödega kokku lepingu sõlmimises laopinna rentimiseks pürotehniliste toodete hoiustamiseks OÜ Cressida Grupp nimele, 09.09.2005 võttis J. Luik OÜ XXXi volituse alusel esimese osa kaubast OÜ-lt Eesti Ilutulestikult vastu ning toimetas selle A. Sosaare poolt kokku lepitud OÜ Cressida Grupp poolt renditud laopinnale Harju maakonnas Jõelähtme vallas Võerdla külas, millega sai OÜs Cressida Grupp prokuristina tegutsev A. Sosaar pürotehnilise kauba oma valdusesse ning omastas selle, saades seeläbi varalist kasu. Seejärel teatasid J. Luik ja R. Markov P.L. ule, et OÜ Pariisi Tuled ei tasu enne, kui kogu kaup on käes. 29.09.2005, kui saabus ka teine osa kaubast, toimetati ka see OÜ Cressida Grupp laopinnale ning J. Luik ja R. Markov teatasid P.L. ule, et müügilepingu sõlmimine OÜ-ga Pariisi tuled toimub 30.09.2005, seejärel aga, et kaupa ei jõutud komplekteerida ja tehing lükkub edasi. 03.10.2005 aga teatas R. Markov P.L. ule, et kauba eest tasub hoopis OÜ Turvakomponendid ja kaup on hoiul OÜ Lõhketööd laos. Süvendamaks P.L. us veendumust, et kaubale on endiselt olemas ostja, vormistas A. Sosaar Turvakomponentide OÜ juhatuse esimehena OÜ-le XXX adresseeritud,
2. septembri 2005 kuupäeva kandva tellimuse nr 1506252, milles palub müüa 1,5 miljoni krooni eest 5 pürotehnilisi tooteid Turvakomponentide OÜ-le, lubades samas OÜ-le XXX tasuda lisaks vahendustasu 250 000 krooni. Süvendamaks kannatanus ja uurimisorganites veendumust, et pürotehnilise kauba eest on kavas ka tasuda, kanti Turvakomponentide OÜ nimelt 04.10.2005 OÜ-le XXX üle saadaolevast 1 750 000 kr suurusest summast kolme maksekorraldusega 5239,20 kr,1284 kr ja 231.12 kr. Tegelikult puudus A. Sosaarel, J. Luigel ja R. Markovil kavatsus OÜle XXX pürotehniliste toodete eest tasuda juba enne P.L. uga läbirääkimistele asumist ja eesmärgiks oli saada kaup kätte ise selleks raha kulutamata. Kelmuse teel saadud kaup realiseeriti OÜ Cressida Grupp poolt ning ülejäänud raha jäeti OÜle XXX tasumata, saades varalist kasu 1 504 541 krooni; Samuti anti J. Luik, A. Sosaar ja R. Markov kohtu alla süüdistatuna selles, et nad eelneval kokkuleppel suure varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel petsid OÜ-lt CCC 1 500 008,36 krooni väärtuses pürotehnilisi tooteid, milleks kooskõlastatult tegutseti alljärgnevalt:
3. aastal mais Võru linnas eesmärgiga saada oma valdusesse pürotehnilisi tooteid nende eest tasumata, pakkus J. Luik OÜ CCC juhatuse liikmele T.J. le võimalust teenida kiiresti ja kerge vaevaga kasumit. Selleks pidi OÜ CCC ostma OÜ-lt Eesti Ilutulestikud pürotehnilisi tooteid Space Inferno koodidega 285 A ja 285 B kogumaksumusega 1 500 008,36 krooni ning seejärel müüma kogu kauba edasi OÜ-le Turvakomponendid, mille juhatuse liikmeteks olid A. Sosaar ja R. Markov. T.J. veenmiseks selles, et kaubale on juba leitud ka ostja, loodi pettekujutlus riski puudumises tehingu teostamisel sellega, et A. Sosaar saatis OÜ-le CCC 15.05.2007 kirjaliku ostusoovi, millega kinnitas, et OÜ Turvakomponendid soovivad osta Space Inferno patareisid 1875 tükki, hinnaga 1 toode 1200 krooni, so pürotehnilist kaupa kokku 2, 25 miljoni krooni eest. Tegelikult puudus A. Sosaarel, J. Luigel ja R. Markovil kavatsus OÜ-le CCC pürotehniliste toodete eest tasuda ja eesmärgiks oli saada kaup kätte ise selleks raha kulutamata, samuti puudus OÜ-l Turvakomponendid võimalus tasuda kauba eest, kuna ettevõttel puudusid selleks rahalised vahendid (2006 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital – 1 070 460 kr. Eksimusse viidud T.J. ostis 21.05.2007.a. OÜ-lt Eesti Ilutulestikud 1875 tükki pürotehnilist toodet kogumaksumusega 1 500 008,36 krooni. Eesmärgiga mitte kaotada kontrolli väärtusliku kauba üle organiseeris T.J. 21.05.2007 pürotehniliste toodete veo Tallinnast OÜ Eesti Ilutulestikud laost Võrru Kaitseliidule kuuluvasse lattu. Kuna Kaitseliidu Võru maleva ladu ei vastanud pürotehniliste toodete käitlemise eeskirjadele, teatas J. Luik T.J. le, et kaupa on võimalik hoida ostja OÜ Turvakomponendid laos Harju maakonnas Jõelähtme vallas Võerdla külas ning 26.05.2008 organiseeriski J. Luik kogu kauba toimetamise eelnimetatud A. Sosaarega seotud ettevõtte OÜ Cressida Grupp poolt renditavale laopinnale, kinnitades, et kauba eest koheselt ka tasutakse. Samas jätsid A. Sosaar, R. Markov ja J. Luik ettekavatsetult saadud kauba eest OÜ-le CCC tasumata, omastasid OÜ-le Turvakomponendid üle antud kauba ja realiseerisid koos eelnimetatud pürotehnilised tooted, saades nende müügist ise varalise kasu, millise käitumisega on kannatanule OÜ-le CCC põhjustatud suur varaline kahju vähemalt 1 500 008,36 krooni. A. Sosaar, R. Markov, Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp anti kohtu alla veel selles, et nad grupis Eesti Vabariigis eesmärgiga varjata kelmuse toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara, s.o 2007 mais Võrus OÜ-lt CCC OÜ-le Turvakomponendid välja petetud pürotehniliste toodete kogumaksumusega 1 500 008,63 krooni, tegelikku omanikku, varaga seotud õigusi ja ebaseaduslikku päritolu, sõlmisid A. Sosaar ja R. Markov ettevõtteid OÜ Turvakomponendid (juhatuse liikmed Raul Markov, Aare Sosaar) ja OÜ Cressida Grupp (juhatuse liige, asutaja ja osanik S.S. , prokurist Aare Sosaar) kasutades lepinguid, millistega muundas kelmuse teel saadud vara omanikuks OÜ Cressida Grupp, varjas OÜ CCC 6 õigusi pürotehnilistele toodetele ja nende eest saadavale tasule ning varjas kauba ebaseaduslikku päritolu alljärgnevalt:
4. mai 2007 vormistati hoiuleping nr 070528, mille A. Sosaar allkirjastas OÜ Cressida Grupp prokuristina kui kelmuse teel saadud pürotehnilise kauba hoiulevõtja ning R. Markov OÜ Turvakomponendid juhatuse liikmena kui hoiuleandja. Sõlmitud hoiulepingu p 2.1 ja 2.2 kohaselt määrati kauba hoidmise tasuks mitte vähem kui 25 000 kr + käibemaks, so 29 500 kr kuus, kusjuures hoiutasu võidakse tasuda pürotehniliste materjalidega ja arvestusega, mille kohaselt 1 kast (sisaldab 2 patareid) võrdub 400 krooni. Lepingu lisa 1 kohaselt anti üle kokku 1553 tk „Space Inferno“ patareisid. Nimetatud lepingu kohaselt muundati lepingus märgitud 7-kuulise hoiutähtaja (28.05.2007 – 31.12.2007) jooksul kelmuse teel OÜ Turvakomponendid valdusesse saadud 1032,5 patarei „Space Inferno“ omanikuks läbi hoiutasu OÜ Cressida Grupp. 16.11.2007 vormistati kokkulepe (OÜ Cressida Grupp nimelt allkirjastanud A. Sosaar ja Turvakomponentide OÜ nimelt R. Markov), mille kohaselt volitab Turvakomponentide OÜ OÜ-d Cressida Grupp realiseerima pürotehnilist kaupa, kusjuures Turvakomponentide OÜ tasub selle eest OÜ-le Cressida Grupp 20% kelmuse teel saadud pürotehnilise kauba realiseerimise käibest ning vajadusel on realiseerimistasu võimalik maksta kaubaga juba eeltoodud hoiulepingus märgitud hindu arvestades. Samuti võttis 16.11.2007 lepingu alusel OÜ Cressida Grupp endale kohustuse tasuda OÜ-le Tallinna Õigusbüroo Turvakomponentide OÜ eest teenustasu 15 000 krooni kuus (lisandub käibemaks), tehes seda vajadusel pürotehnilise kaubaga. Nimetatud lepingu kohaselt muundati kelmuse teel saadud pürotehniliste toodete omanikuks OÜ Cressida Grupp. Eesmärgiga hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, koostas A. Sosaar koos R. Markoviga 15.veebruaril 2008 kuupäeva kandva kirja „Tasaarvelduste teostamine“ FIE J. Luigele ja sama kuupäevaga „Kinnituse tasaarvelduste teostamiseks“, milliste dokumentide alusel pidid J. Luik, R. Markov ja OÜ CCC üks juhatuse liikmetest S.S. allkirjastama kokkuleppe selles, et OÜ-lt CCC OÜ-le Turvakomponendid poolt pürotehniliste toodete üleandmise ja Jüri Luige varasemate võlgnevuste tulemusena jäävad OÜ CCC ja FIE J. Luik hoopis solidaarvõlgnikeks Turvakomponentide OÜ ees. Vaatamata A. Sosaare ja R. Markovi korduvatele nõudmistele kinnitus allkirjastada, S.S. ja Jüri Luik seda siiski ei teinud. OÜ-lt CCC kelmuse teel saadud vara OÜst Turvakomponendid OÜ-le Cressida Grupp üleandmise ja sellega toimingute sooritamise eesmärk ja tagajärjeks oli lõpptulemusena selle vara tegeliku omaniku, õiguste ning ebaseadusliku päritolu varjamine. OÜlt CCC väljapetetud III klassi pürotehniliste toodete kogumaksumusega 1 500 008,63 krooni müük teostati OÜ Cressida Grupp nimelt. Veel süüdistati J. Luike selles, et ta, olles 06.04.2004 registreerinud ennast Maksu– ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana, tegutsedes Võru linnas Paju tn 14 ning olles nimetatud kuupäevast alates raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohuslane ning kohustatud täitma raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; säilitama raamatupidamise dokumente, ning lisaks pürotehnikuna kohustatud täitma Lõhkematerjalideseaduse § 54 lg 2 nõudeid, rikkus teadvalt oma tegevuse kestel alates 15.03.2007 nimetatud raamatupidamise korraldamise nõudeid - jättis korraldamata oma raamatupidamise, millega oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine tema finantsseisundist, majandustehingutest ja rahavoogudest, jättis tegelikult teostatud majandustehingud dokumenteerimata, sealhulgas jättis pidamata arvestust III klassi kuuluvate pürotehniliste toodete sissetulekute ja 7 väljaminekute kohta, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine FIE Jüri Luige varalisest seisundist. I Jüri Luige süüdistus

§ 3811lg 1 järgi J.

Luik tunnistas maakohtus, et tegutses FIE-na. Süüdistatava sõnul oli tal raamatupidamisdokumendid olemas kuni tulekahjuni (toimiku materjalide põhjal 03.07.2008). Raamatupidamisdokumente J. Luik ei taastanud ja ta tunnistas kohtus, et see oli tema viga. Samuti tunnistas J. Luik, et ta ei esitanud süüdistuses nimetatud perioodil raamatupidamise aastaaruannet. Maakohus asus seiskohale, et J. Luige süü on tõendamist leidnud eelkõige revisjoniaktiga (k 12 lk 122-144), millest nähtub, et J. Luigel ei olnud revisjoni käigus esitada ühtegi raamatupidamisdokumenti. Revisjoniaktis on märgitud, et J. Luik on deklareerinud ettevõtluse kulusid vähem kui tema nimele esitatud arvete kohaselt oleks võinud eeldada. Tulude osas on aktis muuhulgas välja toodud, et 2007 on J. Luik jätnud tulude hulgas deklareerimata vähemalt 47 000 krooni. Revisjoni tulemusel selgus, et FIE J. Luik on nii 2005, 2006 kui ka 2007 esitanud tuludeklaratsioonides valeandmeid, jättes deklareerimata osa ettevõtluse kuludest ja tuludest. Samuti ilmnes revisjoni käigus, et J. Luik ei ole pidanud enda maksustatava tulu kohta korrektset arvestust, millega on rikkunud TuMS § 36 lg 2 sätteid, mille kohaselt seadus kohustab maksumaksjat pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Revisjoniaktis on välja toodud, et tuludeklaratsioonides valeandmete esitamisega on J. Luik hoidnud kõrvale ettevõtlustulult sotsiaalmaksu maksmisest. Samuti on J. Luik jätnud täitmata KMS § 3 lg 4 p 1 sätestatud kohustusi, jättes käibemaksu arvestamata ja tasumata. J. Luik ei esitanud maksuhaldurile ka käibedeklaratsioone. Revisjoniakti alusel saab teha konkreetse järelduse selle kohta, et J. Luik jättis korraldamata oma raamatupidamise, millega oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine tema finantsseisundist, majandustehingutest ja rahavoogudest. Samuti kajastab revisjoniakt seda, et J. Luik jättis pidamata arvestust III klassi kuuluvate pürotehniliste toodete sissetulekute ja väljaminekute kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohtu hinnangul tõendamist, et aastatel 2005-2007 rikkus J. Luik teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid, jättes korraldamata oma raamatupidamise, mis seisnes selles, et ta jättis dokumenteerimata osa majandustehingud, ei pidanud arvestust III klassi kuuluvate pürotehniliste toodete sissetulekute ja väljaminekute kohta, millise käitumisega oluliselt raskendas ülevaate saamist tema kui raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. J. Luik kinnitas kohtus, et ta teadis, kuidas oleks tulnud raamatupidamist korraldada, kuid jättis selle nõuetekohaselt tegemata. Kohus asus seisukohale, et J. Luik on tegutsenud kaudse tahtlusega, sest ta pidi pidama võimalikuks, et sellisel moel raamatupidamise korraldamine ja nõutavate toimingute tegemata jätmine võib kaasa tuua olukorra, kus tema varalise seisundi kindlakstegemine on oluliselt raskendatud. II Jüri Luige, Aare Sosaare ja Raul Markovi süüdistus

§ 209

lg 2 p-de 1,2,3 järgi Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud nii J. Luige, A. Sosaare kui ka R. Markovi puhul kõik kelmuse objektiivse teokooseisu tunnused. Muuhulgas on kohtu arvamuse kohaselt tõendamist leidnud ka varakäsutus, millega kannatanud tekitasid endale varalise kahju. 8 Kohus nõustus prokuröri poolt süüdistuskõnes avaldatud seisukohaga, et kahe kelmuse episoodi puhul on täheldatav enamuse asjaolude kokkulangevus. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas saab läbi modus operandi tuvastada teo toimepanijate tegude eesmärke ja tähendusi, kusjuures tegemist ei ole tavapärase äritegevusega või sellest tekkinud võlasuhetega, tegemist oli juba eelnevalt planeeritud kavatsusega saada äriühingutelt kätte kaup ja mitte tasuda selle eest ning erinevaid vahendeid kasutades varjata kohustust tasuda kauba eest. Kohtu arvates ei ole vaidlust ka selle üle, et mõlemas tehingutes tegutsesid koos J. Luik, R. Markov ja A. Sosaar. Küsimus on pigem selles, milline oli iga üksiku isiku roll. Kaastäideviimise korral on oluline, et kõik kaastäideviijad valitsevad tegu, kuid mitmetes Riigikohtu lahendites (näi 3-1-1-15-08) on rõhutatud, et iga kaastäideviija ei pea sealjuures aga vahetult petma kannatanut. Kohus on uuritud tõendite põhjal veendumusel, et nii OÜ XXX kui ka OÜ CCC episoodides valitsesid tegu kõik kolm süüdistatavat, kuid igal neist oli oma konkreetne roll, mida kirjeldas kohtus süüdistatav J. Luik. Eelkõige tõendavadki maakohtu hinnangul kelmuste toimepanemist kannatanu OÜ XXXi esindaja P.L. u ja tunnistaja T.J. (OÜ CCC) ütlused. Samas pidas kohus vajalikuks rõhutada, et nimetatud isikute poolt kajastatud ütlustega on olulises osas kooskõlas süüdistatava J. Luige poolt kohtus antud ütlused. Kohus nõustus prokuröri poolt välja toodud järgmiste asjaoludega. Mõlemad eespool viidatud isikud räägivad ühtmoodi, et nende tuttav (vastavalt P.L. ule R. Markov ja T.J. le J. Luik) pakkus neile riskivaba ja suurt tulu toovat tehingut pürotehniliste toodetega, kus Hiinast saab läbi Eesti Ilutulestike osta kaupa, mis suure vaheltkasuga edasi müüakse, et kindel ostja Pariisi Tulede näol on olemas, et hinnad on reaalsed. Kannatanutele edastati kirju ja meile, mis kinnitasid hindade paikapidavust ja kindlat ostusoovi ning mõlemad kannatanud võtsid kauba ostmiseks ca 1,5 miljoni krooni suuruse laenu. Samuti kinnitavad mõlemad isikud, et pürotehniliste toodete käitlejaks, kauba liikumise ja ostu-müügi korraldajaks oli J. Luik, kellele olid antud äriühingute poolt vastavad volitused. P.L. ja T.J. on mõlemad selgitanud kohtus, et J. Luigele oli seatud tingimuseks ka see, et kaup jääb Eestis XXXi ja CCCi omandusse ja antakse ostjale üle alles raha tasumisel. P.L. ja T.J. olid teadlikud sellest, et raha tasumine toimub OÜ Turvakomponendid poolt ja neil lasti teha vastav arve. Samamoodi sarnaselt kadus aga ka kaup peale Hiinast Eestisse saabumust, õigemini, kaup toimetati Maardu lattu. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et sellest hetkest kui kaup oli toimetatud kindlasse kohta, s.o A. Sosaare hallatavale laopinnale, jäid kannatanute esindajatele kättesaamatuks ka J. Luik ning R. Markov. Ja seejärel teatas A. Sosaar, et Maardu lattu toodud kaup on temaga seotud OÜ Cressida Grupp oma. Mõlemas episoodis ei makstud kauba eest, ega üritatudki kaupa tagastada. Kannatanu esindaja P.L. u ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et nii R. Markov kui ka J. Luik kinnitasid riski puudumist seetõttu, et on olemas kauba ostja. Esmalt viidati ostjana äriühingule Pariisi Tuled, kuid hiljem kinnitati, et tehing toimub läbi Turvakomponendid OÜ. Samalaadseid ütlusi andis kohtus ka T.J. . T.J. avaldas kohtus ka seda, et A. Sosaar kinnitas talle nii telefoni teel kui ka elektronposti teel, et tegemist on kindla ostjaga. Kohus pidas vajalikuks rõhutada, et riski puudumises ja kindla ostja olemasolus veendi nii P.L. ku kui ka T.J. enne kauba reaalset saabumist. Kohtutoimiku köites 1 tl 114 asuval dokumendil on A. Sosaar oma allkirjaga kinnitanud OÜ-le XXX, et Turvakomponendid OÜ on pürotoodete ostjaks. Ristküsitlusel A. Sosaar kinnitas omapoolse allkirja andmist dokumendile. Kohus ei pea aga usutavaks põhjendust, mida A. Sosaar esitas, st seda, et ta andis allkirja vaid J. Luige palvel, ise asjasse süvenemata. A. Sosaare isikut iseloomustab nii äritegevuses kui ka elulistes küsimustes pigem soov olla kõigi asjadega kursis ja hallata informatsiooni. Tema väga head mälu ja loogilist mõtlemist kajastab ka kohtuistungi protokoll tema ristküsitlemises osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et A. Sosaar andis J. Luige ja R. Markovi palvel 9 sellisele dokumendile allkirja asjasse süvenemata. Eeltoodu annab kooskõlas muude asja kohta kogutud tõenditega aluse seisukohaks, et A. Soosaar väljendas oma eelpool kirjeldatud tegevusega selget tahet mõjutada kannatanut tegema tema poolt soovitud varakäsutust. R. Markov kinnitas kohtus, et tema realiseeris OÜ-st CCC saadud kauba. Kohtu poolt uuritud pürotoodete kasutamisjuhised ja lepingud kinnitavad asjaolu, et kauba tegelik müük ei kajastu dokumentides tõelevastavalt, muuhulgas tunnistaja Kuusikule (kd 2 tl 209-210) müüdud dokumentide kohaselt müüdi talle 8 tk, kuid ristküsitlusel kinnitas tunnistaja kinnitab 2 tk ostmist. Läbiotsimisel on leitud Space Inferno patareide müüki kajastavaid dokumente. R. Markov kinnitas kohtus, et kauba müügist saadud raha kandis ta üle A. Sosaarele ja nimetatud fakti kinnitavad ka pangaülekandeid kajastavad tõendid. Kannatanutelt läbi kelmuse saadud pürotehnilisi tooteid realiseeris tema enda sõnul ka J. Luik ning tasus nii OÜ-le Cressida Grupp, Turvakomponentide OÜ või A. Sosaarele. J. Luik kinnitas kohtus, et ta sai kauba väga soodsalt kätte ning sai selle kallimalt edasi müüa. Süüdistuses ei ole viidatud konkreetsele varalise kasu summale ja kogutud tõendite põhjal pole seda ka võimalik kohtul välja tuua. Samas on süüdistatavate endi ütlustest nähtav, et kõik kolm süüdistatavat said varalist kasu. Maakohus leidis, et J. Luik on kohtus andnud tõeseid ja usaldusväärseid ütlusi. J. Luige ütlused ei ole läbi kriminaalmenetluse olnud ühetaolised, kuid kohus pidas usutavaks J. Luige poolt kohtus esitatud põhjendusi selle kohta, miks ta kohtueelsel uurimisel rääkis teisti. J. Luik kinnitas kohtus, et tema ja R. Markovi poolt OÜ-ga XXX esialgu planeeritud kasumlikust tavalisest pürotehingust kasvas A. Sosaare tahtel välja hoopis kavatsetud kelmus. Samuti kinnitas J. Luik, et just A. Sosaar otsustas 2007 kiiret ja kerget teenimisvõimalust korrata ja kaasas nad uude petuskeemi CCCiga. Kohus pidas eluliselt usutavaks ka põhjusi, miks J. Luik ja R. Markov A. Sosaare soovide kohaselt käitusid. J. Luik selgitas ristküsitlusel, et ta oli A. Sosaarest sõltuv seoses Võru majaga, milles ta elas. Ka R. Markov kinnitas kohtus, et ta oli ja on ka käesoleval ajal A. Sosaarele võlgu. Lisaks sellele on ta A. Sosaare äriühingu töötaja ja tema alluv. J. Luik seletas ka seda, et kuna maja, milles ta elas ja mis oli suures summas kindlustatud, maha põles, siis saab ta nüüd rääkida ilma hirmuta asjadest nii nagu need toimusid. A. Sosaare roll CCC OÜ episoodis avaneb taas läbi J. Luige ütluste, kes kinnitas, et A. Sosaare plaan tema enda sõnade kohaselt oli see, et kui CCC müüb A. Sosaare ettevõttele kauba, siis selle eest ei maksta ja asja juriidiline pool jääb tema hoolde. J. Luige ütlusi selle kohta, et nemad R. Markoviga täitsid A. Sosaare nõudmisi ja soove kinnitavad ka jälitustoimingutega kogutud tõendid, millised omakorda kinnitavad, et J. Luige poolt kohtus antud ütlused on usaldusväärsed. Ka J. Luige ütlusi selle kohta, et A. Sosaar surus talle peale igasuguseid erinevaid kokkuleppeid ja võlgu kinnitavad samuti jälitustoimingu protokollid. Süüdistatavate vahel peetud kõnede salvestised kinnitavad kohtule seda, kuidas kogu tegevust juhib A. Sosaar, kes pakub järjest välja uusi ideid, planeerib kohtuvaidlusi ja kokkuleppeid eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest. Kannatanute ja Jüri Luige ütluste ning jälitustoimingutega kogutud tõenditele lisaks kinnitavad süüdistatavate süüd nii kelmuste kui ka hiljem käsitletava rahapesu toimepanemises ka tunnistajate ütlused. Kohus on seisukohal, et prokuröri poolt väljatoodud ja ka valdavalt käesolevas kohtuotsuses kajastatud kõned ilmestavad vägagi hästi süüdistatavate tegelikke plaane, tegevusi ja eelkõige toimepanijate tahtlust. 10 Kohus pidas vajalikus märkida ka seda, et pettuslik tegu, mis viis kannatanud varakäsutuseni ei olnud mitte laenude võtmine vaid arvete alusel kauba müümine Turvakomponentide OÜ-le. Seda, et arvete alusel polnud aga Turvakomponentide OÜ-l plaani maksta, tõendavad Jüri Luige ütlused ning süüdistatavate endi tegevus, mida kohus on pikalt käesoleva kriminaalasja raames analüüsinud. Käesolevas kriminaalasjas leidis maakohtu hinnangul tõendamist, et J. Luik, A. Sosaar ja R. Markov lõid kannatanutele OÜle XXX ja OÜ CCC (nende esindajatele P.L. ule ja T.J. le) tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse pürotehnilise kauba ostu-müügi asjaolude kohta ja kannatanud sattusid eksimusse. Eksimus seisnes selles, et kokku lepitud tingimused ja tegelikud asjaolud ei langenud ühte, kuid kannatanuid veendi, et süüdistatavad omavad tahet pürotehnilise kauba ostuks ja soovivad kauba eest tasuda vastavaltesitatud arvetele. Kohus leidis, et kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et J. Luik, A. Sosaar ja R. Markov ei kavatsenud XXX OÜ-le ja CCC OÜ-le viimase poolt esitatud arvete alusel pürotehnilise kauba eest tasuda. Kohus analüüsis tõendeid ning jõudis veendumusele, et kõik kolm süüdistatavat tegutsesid otsese tahtlusega. Kelmus oli lõpule viidud hetkest, mil pürotehniline kaup jõudis Maardu lattu, A. Sosaare käsutusse, Cressida Grupp OÜ poolt kasutatavale laopinnale. Sellest hetkest alates oli kaup süüdistatavate valduses ja nad olid saanud seeläbi varalist kasu. III Aare Sosaare, Raul Markovi süüdistus

§ 394

lg 2 p-de 1,3 järgi ning Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp süüdistus

§ 394lg 4 järgi Maakohus leidis, et asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et A.

Sosaar koos R. Markoviga, tegutsedes Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp esindajatena ja nende nimel grupis panid toime suures ulatuses rahapesu. Maakohus asus seisukohale, et varaga tehtud toimingud olid kantud soovist näidata vara Cressida Grupp OÜ-le kuuluva varana ja tegeliku omaniku ning tema õiguste varjamine oli kesksel kohal. Kohtule esitati hulgaliselt kõikvõimalikke tasaarvelduste projekte, kirju jm tõendeid selle kohta, et kauba väärtus oli kordi madalam kui hind, mis selle eest arvetel kajastus. Kogumis viitavad kõik kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ja T.J. , J. Luige ning enamike tunnistajate ütlused sellele, et tegevuse eesmärgiks oli näidata vara Cressida Grupp OÜ varana ning tekitada olukord, kus OÜ-l CCC polnud õigust saada tagasi ei vara ega ka raha. Subjektiivsest küljest on tegemist süüdlaste poolt otsese tahtlusega, mida tõendavad süüdistatavate reaalsed tegevusaktid, omavahelised kõned ja tunnistajate ütlused. Kuritegeliku tegevuse all mõeldakse eelkuriteo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on oluline, et oleks tuvastatud eelkuriteo sündmus. Käesoleva kohtuotsusega tuvastas kohus, et J. Luik, A. Sosaar ja R. Markov panid toime kelmuse OÜ CCC vastu, mille tulemusena said nimetatud äriühingult varana pürotehnikat, mida saab vaadelda nn „saastunud varana“. Rahapesu puhul on oluline, et see nn „saastatus“ kandub edasi väärtuse kandjaid pidi. See on rahapesu olemuslikuks tunnuseks, mis väljendub selles, et vara vorm muutub ühest väärtuse kandjast teiseks ja sellega koos kandub edasi ka vara „saastatus“. Kohus nõustus prokuröri poolt avaldatud seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavad läbi nende poolt koostatud paberite varjanud seda, et tegelikult oli OÜ Cressida Grupp laos hoiustatud pürotehniliste toodete omanikuks OÜ CCC. Kaupa presenteeriti Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kui OÜ Cressida Grupp poolt hoiutasuna ja kauba müügi eest tasuna saadut, 11 seega kui täiesti seaduslikult omandatut. Seeläbi muudeti pürotehnilised tooted ühest väärtuse kandjast teiseks – kuriteo läbi saadust seaduslikul alusel omandatuks. IV Kohtu seisukoht prokuröri taotluse osas lõpetada Jüri Luige osas kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel Kohus, tuginedes käesolevas kohtuotsuses eelnevalt analüüsitud tõenditele ja nende pinnalt antud hinnangutele, jõudis veendumusele, et kelmuse episoodides on J. Luige süü märkimisväärne. Ilma tema osaluseta poleks olnud võimalik sellistel asjaoludel kelmusi teostada. J. Luik on oma ütlustes asunud seisukohale, et tal oli võimalus P.L. ule teada anda, et kavatsetakse müüdud kauba eest mitte tasuda, kuid ta teadlikult ei teinud seda. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et T.J. le tegi ettepaneku nii raha laenamiseks kui ka pürotehniliste toodetega tehingu teostamiseks just J. Luik, kes oli sel hetkel juba teadlik, et T.J. ja CCC OÜ puhul kohaldatakse sama skeemi, mis teostus XXX OÜ kelmuse episoodid. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et J. Luige süü pole suur. Samuti vajas maakohtu arvamuse kohaselt hukkamõistu asjaolu, et isik, kellele riik on andnud tegevusloa pürotehnilise kauba käitlemiseks, kasutab oma seisundit selleks, et seeläbi usaldusväärse isikuna mõjutada kolmandais isikuid nii varakäsutusele. Kohtu arvates sellistes asjades on märkimisväärne avalik menetlushuvi ja vajadus läbi süüküsimuse lahendamise anda ka riigi poole hukkamõistev signaal läbi karistuse. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks prokuröri taotlust rahuldada. V Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestas kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J. Luik on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, A. Sosaar ja R. Markov on kriminaalkorras karistamata. Äriühinguid varem kriminaalkorras karistatud ei ole. A. Sosaare puhul võttis kohus kergendava asjaoluna arvesse

§ 57lg 1 p 2 alusel kahju vabatahtlikku hüvitamist.

Samas on nii kelmuse kui ka rahapesu episoodide analüüsimisel ilmnenud, et täideviijana oli määrav roll just A. Sosaarel ja tema poolt välja töötatud skeemidel. Teo raskust hindas kohus keskmiseks nii kelmuse kui ka rahapesu aspektist. Eraldi väljatoomist vajas aga maakohtu arvates teo taunitavus ja teo sotsiaalne olulisus, sest kahe kelmuse ja nendele järgneva rahapesu läbi põhjustati reale inimestele hulgaliselt probleeme, millede lahendamine võttis aastaid. Teo motiiviks oli ilmselgelt omakasu kõigil kolmel süüdistataval. J. Luige roll kelmuste toimepanemisel oli oluline, sest sellise sisuga kelmusi sai toime panna just läbi tema kui pürotehniliste toodete käitlemiseks vajalikku tunnistust omava isiku. J. Luige tegevusest ilmneb, et ta tegutses teadlikult ja täitis oma rolli planeeritud skeemis „kohusetundlikult“. Samas tuli maakohtu hinnangul J. Luige puhul kindlasti karistuse mõistmisel arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et J. Luige süü ei olnud suur. Kohus leidis, et eraldi täideviimisele kuuluva rahalise karistuse määramine ei ole põhjendatud, seda enam, et muuhulgas oli tegemist pürotehniliste toodete mittenõuetekohase arvestuse pidamisega. 12 R. Markovi puhul karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R. Markovi roll analüüsitud kurteoepisoodides oli süü suuruse aspektist olulisem kelmuse esimeses episoodis. Teises kelmuse episoodis oli R. Markovi kanda valdavalt kelmuse teel saadud vara turustamine või selle organiseerimine. Rahapesu puudutavas osas tuleb samuti tunnistada, et R. Markov oli pigem A. Sosaare plaanide elluviija, mistõttu tema süü suurust ei saa hinnata suureks. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks R. Markovit karistada kelmuse toimepanemise eest miinimummäärast pisut suurema karistusega. Kohus asus seisukohale, et J. Luige ja R. Markovi puhul on põhjendatud katseajaks määrata kolm aastat. Kohus leidis, et A. Sosaare süü käesolevas kohtuotsuses kajastud kuritegude toimepanemisel on olnud märkimisväärne, mistõttu on põhjendatud tema osas määrata katseajaks neli aastat. Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp rolli käesoleva kriminaalasja raames arvesse võttes peab kohus põhjendatuks äriühingutele mõista rahalise karistuse.

§ 44

lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot. Arvesse võttes asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas oli äriühingutel rahapesu puudutavas kuriteos oluline roll ja süü oli nimetamisväärne, siis tuleb äriühinguid karistada miinimummäärast suurema, kuid keskmisest määrast oluliselt väiksema rahalise karistusega. Kohus pidas põhjendatuks karistada Turvakomponentide OÜ-d 20 000 euro suuruse rahalise karistusega ja OÜ-d Cressida Grupp 30 000 euro suuruse rahalise karistusega. VII Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kohus, kontrollinud kõiki kaitsja poolt viidatud tõendeid, leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist, et OÜ-l Cressida Grupp mingit tegevust ei olnud ja, et ta müüs üksnes kelmuse teel saadud kaupa. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks konfiskeerida OÜ Cressida Grupp vara. Maakohus otsustas, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb tuginedes KrMS § 142 lg 1 p-le 11 ja § 313 lg 1 p-le 11 vabastada aresti alt Tartu Maakohtu Võru kohtumaja eeluurimiskohtuniku 25.06.2008 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-08-8426

§ 831

lg 1 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud OÜ Gressida Grupp arvelduskontodel nr XXX , nr XXX ja nr XXX AS-s SEB Pank asuv raha kokku 58 000 krooni. Kuna maakohus mõistis süüdistatavatele alla kolmeaastased vangistused, siis puudus kohtu hinnangul seaduslik alus prokuröri poolt taotletud laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör E. Timmi, kes vaidlustab kohtu poolt määratud karistused ning taotleb A. Sosaare varade laiendatud konfiskeerimist ja OÜ Cressida Grupp varade konfiskeerimist. Prokurör ei nõustu A. Sosaarele

§ 394

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse karistusega. Kelmuse ja rahapesu näol on tegemist kahe, eraldiseisva kuriteoga ja asjaolud, mis mõjutavad karistust ühes episoodis, ei saa olla määravaks karistuse mõistmisel teiseliigilise kuriteo eest. Prokurör leiab, et rahapesukuriteo 13 puhul ei saa karistuse mõistmisel võtta arvesse asjaolu, et süüdistatav on kannatanutele kelmusega põhjustatud kahju heastanud. Erinevalt kelmuse episoodidest, kus süüdistatav on näidanud üles tegevkahetsust, ei ole rahapesukuriteo puhul tuvastatavad kergendavad asjaolud süüdistatava käitumises või oma teosse suhtumises. Kogutud tõendid kinnitavad, et nii Turvakomponentidel kui Cressidal puudub sel perioodil märkimisväärne majandustegevus ja enamuses tegevusest piirdubki „Luigelt võlgade sissenõudmise“ ja õigusvaidluste lahendamisega“, nagu märkis ka süüdistatav A. Sosaar ise oma ütlustes. Muutes OÜ Cressida Grupp`i läbi lepete pürotehnika omanikuks, tekkis A. Sosaarel võimalus näidata seda äriühingut pürotehnika seadusliku müüjana oma turuosas. 1,5 miljoni krooni suurune kaubakogus on märkimisväärne, näitamaks tõsiseltvõetavana ettevõtet, kellel varasem legaalne majandustegevus pürotehniliste toodete müüki ei sisalda. Prokurör leiab, et A. Sosaarele määratav karistus võiks jääda küll alla selle keskmise määra, kuid ei ole põhjendatud karistuse määramine sisuliselt alammääras ning taotleb seetõttu ringkonnakohtult 4-aastase vangituse määramist A. Sosaare poolt toime pandud rahapesukuriteo eest. Samuti leiab prokurör, et kogutud tõendid annavad alust kohaldada süüdistatava A. Sosaare varade suhtes laiendatud konfiskeerimist. Konfiskeerimise kohaldamise alused, põhjendused ja neid kinnitavad tõendid on toodud prokuröri poolt maakohtule esitatud süüdistuskõnes ja prokurör palub ringkonnakohtul neid kordamata arvesse võtta. Prokuröri hinnangul tuleb arvestada asjaolu, et rahapesukuriteo foonil eksisteeriv seaduslike sissetulekute vähesus võrrelduna silmatorkavalt küllusliku elulaadiga annab aluse eeldada, et tulu on olnud kuritegelik ja selle allesjätmine süüdlasele ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. A. Sosaare, tema perekonna ja temaga seotud äriühingute pangakontodel liiguvad miljonite kroonide suuruses summas tuvastamata päritoluga rahalised vahendid, mis ületavad ilmselgelt perekonna seaduslikke sissetulekuid ning mille liikumisi korraldab süüdistatav A. Sosaar. On tuvastatav A. Sosaare poolt kinnisvara soetamine läbi mitme äriühingu keerutatud rahade eest ja on alus eeldada, et need on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kogu menetluse kestel ei ole süüdistatav esitanud tõendeid, mis kinnitaksid rahavoogude seaduslikkust. Prokuröri hinnangul tuleks R. Markovi karistada rahapesukuriteos 3-aastase vangistusega. Võttes arvesse A. Sosaare liidrirolli, R. Markovi majanduslikku ja teenistusalast sõltuvust A. Sosaarest, nõustub prokurör kohtuga selles, et R. Markovile määratav karistus peaks olema väiksem kui A. Sosaarel. Arvestades aga R. Markovi teopanust, tema süü suurust iseloomustavat rahapesu summat, leiab süüdistus, et temale määratav karistus peaks olema minimaalmäärast kõrgem. Prokurör märgib OÜ Cressida Grupi vara konfiskeerimise kohta, et pürotehniliste toodetega seonduvat majandustegevust on äriühing teinud üksnes OÜ-lt CCC ja OÜ-lt XXX välja petetud kaubaga. See on tõendatud kohtus kannatanute ja tunnistajate ning süüdistatavate ütlustega selle kohta, et kaubad liikusid mõlemas episoodis OÜ-sse Cressida Grupp. Äriühingu kuritegelik tulu, mis on saadud väljapetetud pürotehniliste toodete müügist, on arvestatud pangakontodele laekunud summade alusel eelmises lõigus loetletud tõendikogumit silmas pidades. OÜ-le Cressida Grupp ei ole esitatud süüdistust XXXi episoodiga seonduvalt. OÜ Cressida Grupp on saanud tulu A. Sosaare, R. Markovi ja J. Luige poolt kelmuse teel saadud pürotehniliste toodete müügi näol – omandanud vara toimepanijate arvel. Seetõttu kuulub alusetult saadu konfiskeerimisele. Asjasse mittepuutuv on seega ka kaitsja poolt väljendatud ja kohtuotsuses kajastuv argument selles, et XXXilt väljapetetud kauba osas ei ole OÜ-le Cressida Grupp süüdistust esitatud. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav A. Sosaare kaitsja K. Lind, vaidlustades Tartu Maakohtu otsuse selles osas, millega A. Sosaar mõisteti süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1,2,3 ja § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi ning taotledes süüdistatava õigeks mõistmist. 14 Apellandi arvates ei ole J. Luige selgitused selle kohta, miks tema kohtus antud ütlused on usaldusväärsed, piisavad ja ka usutavad. Viited ebamäärasele ohule või hirmule ei ole piisavad, et põhjendada diametraalselt erinevate ütluste andmist kohtueelses menetluses. Seejuures maja, millest välja tõstmist J. Luik kartis, ei kuulunud üldse talle. See maja põles 2008 suvel ning peale seda sõlmis isik 26.11.2008 koostöölepingu ning andis peale seda veel ka eeluurimisel ütlused. Ehk ka see fakt, et isik kartis maja või väljatõstmise pärast, ei vasta tegelikult tõele. Seetõttu ei saa kohtu poolt otsuse lk 39 viidatud telefonikõnest J. Luige ja R. Markovi teha järeldust, et J. Luik oleks kartnud või tal oleks millegi ees hirm olud. Märkimisväärne on asja juures see, et J. Luike ei ole usaldanud ka mitmed tunnistajad: T.J. , K.M. , T.O. , V.L. , T.P. . Kohus pole tähelepanu pööranud ka vastuoludele, mis puudutavad J. Luige ütluste vastuolu dokumentaalsete tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Eesti Ilutulestikud on kandnud peale raha laekumist summas 1 504 541,01 krooni (01.07.2005) samal päeval 250 000 krooni A.L. ge arveldusarvele. Ebausaldusväärne ja eluliselt ebausutav on J. Luige väide, et tegemist oli kellegi füüsilise isiku võlaga, mis tagastati äriühingu arvelt. Pigem on tegemist muude suhetega ning seda kinnitab ka vastav ülekande selgitus, mis viitab, et tasutud on arve 1-01.07.05 eest. Vastav ülekanne on ilmselgelt seotud raha laekumisega OÜ-le Eesti Ilutulestikud. Teise kelmuse episoodi puhul on aga tähelepanuta jäetud asjaolu, et CCC OÜ tegevust T.J. seadusliku esindajana ja ühe osanikuna ei kontrollinud. Seda kinnitab OÜ CCC ja T.J. nõustanud tunnistaja T.P. . Apellandi arvates on J. Luik andnud ütlused tõenäoliselt teadmises, et ta pääseb karistusest, sest kohtuistungil maakohtus esitas prokurör isiku suhtes taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Maakohus seda ei rahuldanud ning mõistis isikule karistuse ning seda olukorras, kus prokuratuur ei olnud esitanud taotlust isikule karistuse määramiseks. Apellant on seisukohal, et isiku ütlused ja eriti tema viimane sõna võinuks oluliselt erineda, kui ta oleks teadnud, et tema suhtes jäetakse KrMS § 202 alusel esitatud taotlus rahuldamata ning kohus karistab teda tingimisi vangistusega. Käesolevas asjas on kohus möönnud, et süüdistuses ei ole viidatud konkreetsele varalise kasu summale ja kogutud tõendite põhjal pole seda ka võimalik kohtul välja tuua. Kohus on selle asemel märkinud, et samas on süüdistatavate endi ütlustest nähtav, et kõik kolm süüdistatavat said varalist kasu. Apellandile jääb selline järeldus arusaamatuks. Kohus pole vastavat väidet kuidagi põhjendanud ning teinud viidet konkreetselt süüdistatavate ütlustele. Kohtu järeldus on vastuolus tõenditega ning sellist otsust ei saa lugeda põhjendatuks. Kohus on otsuses põhjendamatult pidanud vähetähtsaks asjaolu, et esimeses kelmuse episoodis on OÜ XXX sõlminud R. Markoviga ja J. Luigega käenduslepingud 30.06.

1. Kannatanu esindaja P.L. on kohtuistungil kinnitanud, et tegemist on käenduslepingutega, millega R. Markov ja J. Luik käendasid OÜ XXX poolt võetud laenu, millega finantseeriti sama pürotehnika ostu. Need käendused kehtisid ka peale seda, kui kaup oli toimetatud Maardu lattu, mida kohus on pidanud kelmuse toimepanemisel ajaliselt tähtsaks hetkeks. Keeruline on rääkida subjektiivse külje hindamisel sellest, et isik ei soovi oma lepingulisi kohustusi täita, kui ta on samal ajal andnud käenduse ning tal on olemas kinnisasjad, mille suhtes on võimalik sissenõuete pööramine Seejuures on ka maakohus möönnud seda, et R. Markovil oli kinnisvara, mille suhtes oli võimalik pöörata nõuded. Maakohtu otsuses on vale järeldus tehtud seoses Cressida Grupp OÜ poolt pürotehnilise kauba hoiustamisega ning ka selles osas ei saa pidada kohtuotsust põhjendatuks ja seaduslikuks KrMS § 3051 lg 1 mõttes. Asja materjalide juures on toimiku 6 kd, tl 24 jj Cressida Grupp OÜ pangakonto väljavõte, kust nähtuvad igakuised tasumised OÜ-le Lõhketööd kuni 31.10.2007 (hoiuleping nr 070528 aga sõlmiti varem: 28.05.2007). Ehk ka hoiulepingu kehtivuse ajal on Cressida Grupp OÜ tasunud Lõhketööde OÜ-le renti. Kontrolli ajaks, mille viis läbi K.L. , oli 28.12.2007 järgi väike osa kaubast (s.o 159 kasti, so 318 tk). 15 Kohtu järeldus elulise usutavuse pinnalt, et OÜ-le XXX tasuti
2. a (04.10.2005) sügisel põhjusel, et vältida kriminaalasja, on vale ja spekulatiivne. Puuduvad andmed, et isikud said kuidagi eeldada, et selles olukorras soovib OÜ XXX esitada avalduse kriminaalasja alustamiseks. Kohus ei ole ümber lükanud A. Sosaare selgitust, et Markov müüs mingi koguse pürotehnikat, tõi raha minu kätte ja palus üle kanda XXXile, näidates mulle arvet, et pane sinna arvele üle 5-6 tuh krooni. Ma tegin ülekande ära. Üllatuslikult avastasin mingi aeg hiljem, et raha on tagasi tulnud ja kandsin uuesti üle. Kaitsja arvates pole mingit põhjust pidada eluliselt ebausutavaks seda selgitust, eriti kui süüdistatavatel puudus igasugune info OÜ XXX tegevuse kohta. Tunnistaja T.M. on seejuures kohtus viidanud sellele, et politseile avalduse tegemine oli tingitud seaduse regulatsioonis (silmas peetud lõhkematerjalide seadusest, mille § 13 lg 4). Eeltoodut kinnitab ka sündmuste vaatlemine ajateljel, kust nähtub, et sündmused toimusid lühikese aja jooksul ning eluliselt pole usutav, et OÜ-le XXX sedavõrd kiire maksmise põhjustas soov vältida kriminaalasja. Vaidlusalune kaup viidi Eesti Ilutulestikud OÜ-st ära 29.09.2005, avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks on tehtud 04.10.2005 (30.09.2005 oli reede, seega 01.10 ja 02.10 oli nädalavahetus). Kusjuures asjaoludest nähtub, et A. Sosaar kandis raha uuesti OÜ-lge XXX üle ning teisel korral seda raha enam tagasi ei kantud. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav R. Markovi kaitsja R. Napa, kes vaidlustab maakohtu otsuse R. Markovi süüdimõistmise ja karistamise ning taotleb kohtuotsuse selles osas tühistamist ja uue kohtuotsuse tegemist, milles palub R. Markovi temale esitatud süüdistuses selle tõendamatuse tõttu õigeks mõista. J. Luik andis kohtuistungil ütlusi, et mingit pettust esialgu, kuni tegutseti koos R. Markoviga, ei olnud, selgeks grupiliseks kelmuseks muutus asi aga siis, kui tehingust sai teada A. Sosaar ja läbi OÜ Turvakomponendid sellesse sekkus. R. Markovi kaitsjale jäid J. Luige seisukohad ja mõttekäik arusaamatuteks. Mööda ei saa minna sellest, et J. Luik ei olnud tegelikult OÜ-ga Pariisi Tuled saavutanud mingisugust kokkulepet pürotehnika ostmiseks viimase poolt, samas teenis ta aga koheselt pärast OÜ-lt XXX poolt Eesti Ilutulestikele 1 504 541 krooni ülekandmist mitte vähem kui 250 000 krooni, milline samal päeval kanti müüja poolt üle J. Luik abikaasa A. Luik arvele. Edasiselt, pärast kauba saabumist 09.09.2005 ja 29.09.2005 jäi J. Luik erinevate ettekäänetega kättesaamatuks nii OÜ-le XXX kui ka R. Markovile ja A. Soosaarele. J. Luige, kes ise juba 01.07.2005 sai varalist kasu mitte vähem kui 250 000 krooni, kes äripartneritele-kaassüüdistatavatele lõi ebaõige ettekujutuse kauba olematust ostjast, ütlusi ei saa seetõttu pidada usaldusväärseteks. Kauba asukohta teadmata ja lubatud tasu saamata pöördus OÜ XXX avaldusega politseisse, kauba asukoht tuvastati ning kuna OÜ XXX oli huvitatud rahast, peeti edasisi läbirääkimisi, nüüd juba A. Sosaare ja OÜ Turvakomponendid osavõtul. Kaup oli mõningase aja arestitud, sellele seati ka kommertspant, algatati täitemenetlus, milline peagi aga tulemusteta lõppes. 2006 kaupa peaaegu ei müüdud, lõppkokkuvõttes realiseeris kauba OÜ Cressida Group, kus pürotehnika vastutavaks käitlejaks oli K.M. ning realisatsioonist laekunud summadelt kanti aastal 2007 200 000 krooni OÜ-le XXX. Muus osas laekus 1 000 000 krooni A. Sosaarelt, sõlmitud kompromissi ja koostöökokkulepete alusel oli kohtuvaidluste päevaks kogu võlg OÜ-le XXX tasutud, sellest viimane osa 6 200 eurot 2012 novembris. Kaitsja leiab, et tegemist oli tavapäraste võlaõiguslike tehingutega. R. Markov ei ole millegagi müüjat eksitanud ja ei ole ka loonud OÜ XXX esindajale P.L. ule, keda ta varasemast väga hästi tundis, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiget ettekujutust, et viimaselt välja petta 1,5 miljoni krooni väärtuses pürotehnikat. Arvestama peab sedagi, et R. Markov tagas OÜ XXX kohustusi panga ees temal reaalselt olemasoleva varaga (kaks kinnistut), sõlmides 30.06.2005 käenduslepingu, mille punkt 5.2 kohaselt oli käendaja maksimaalse vastutuse piiriks 1 600 000 krooni. 16 Kui kohus möönis, et nii J. Luige kui ka R. Markovi puhul oli OÜ XXX tehingus nende kavatsus aus, siis kuidas sai see hiljem muutuda kelmuseks, kelmus on ju lõpule viidud vara enese valdusesse saamisest. Kuna tegemist ei olnud 2007 kuritegelikul teel saadud varaga ning R. Markovi teod ei sisalda kuriteokoosseisu, siis mõistagi on välistatud tema süüdimõistmine rahapesus. Ka ei olnud OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp hoiulepingu ja kokkulepe sõlmimise eesmärgiks vara tegeliku omaniku varjamine ja riigi rahandus- ja majandussüsteemi kahjustamine. Hoiuleping oli vajalik sõlmida selleks, et pürotehnika kui lõhkematerjal ettenähtud kohas ladustada, mida ei olnud võimalik teha OÜ-l CCC enesel nõutava käitlemislitsentsi puudumise tõttu. Kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks on asjaolu, et maakohus on arutanud kriminaalasja 30.10.2012 R. Markovi kaitsja osavõtuta. R. Markov on 29.10.2012 teatanud maakohtule, et ta loobub kaitsjast (Toomas Alp), kuna tal puuduvad rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks ja soovib kaitsja määramist riigi poolt. 30.10.2012 istungil on R. Markov avaldanud, et tal on kokkulepe kaitsjaga lõppenud, kaitsja on küll kohtule avaldanud, et tal ei ole tasu osas pretensioone, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt kohus ei ole välja selgitanud süüdistatava R. Markovi seisukohta, kas tema soovib T. Alp poolt tema kaitsmise jätkamist. Kaitsja on seisukohal, et 30.10.2012 kohtuistungil T. Alp ei saanud juba lõppenud kokkuleppe järgi enam esineda Raul Markovi kaitsjana ja seetõttu on kohtuistung toimunud süüdistatava kaitsja osavõtuta. Kuna KrMS § 45 lg 4 sätete kohaselt oli kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik ja R. Markov ei olnud ise võimeline enda huve esindama, paludes kaitsja määramist, on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Apellatsiooni esitas ka süüdistatava J. Luige kaitsja A. Vissak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista J. Luik õigeks või rahuldada prokuröri taotlus oportuniteedi kohaldamiseks ja lõpetada J. Luige suhtes menetlus. J. Luik tunnistati süüdi

§ 3811lg 1 järgi.

Apellant leiab, et kohtuotsus oleks saanud olla üksikasjalikum just J. Luigele inkrimineeritava teo subjektiivsete tunnuste osas. Nagu J. Luik ka ise korduvalt rõhutas, oli tema kasutatavas majas Paju 14 Võru tulekahju, mille käigus hävis terve hulk raamatupidamise dokumente. Samuti on J. Luik andnud ütlusi selle kohta, et osa raamatupidamise dokumente võeti talt ära läbiotsimise käigus ning see võis takistada raamatupidamise korrektset korraldamist. Need asjaolud võivad tekitada küsimuse, kas J. Luige tegevuses oli tahtlus (nähtuvalt kohtuotsusest kaudne tahtlus) rikkuda raamatupidamise eeskirju. Süüdistatav mõisteti süüdi ka kelmuse toimepanemises. J. Luik on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kuna isikupoolne süüditunnistamine ei ole seotud teole antava õigusliku hinnanguga, siis palub kaitsja ringkonnakohtul hinnata, kas maakohus on õigesti leidnud, et J. Luige teos on olemas kõik

§ 209lg 2 p 1,2,3 nõutavad tunnused, nt kas J.

Luige puhul ei esine vastutust välistavaid asjaolusid või kas tema tegevuses esines tahtlus tagajärje suhtes. Maakohtus taotles prokurör J. Luige suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Apellant palub juhul, kui ringkonnakohus jääb seisukohale, et J. Luige tegudes sisalduvad

§ 209lg 2 p 1,2,3 ja § 3811 lg 1 tunnused, lõpetada J.

Luige suhtes menetlus, tuginedes prokuröri taotlusele ja selles näidatud põhjendustele. Apellant leiab, et kui prokurör asus seisukohale, et maakohus peaks menetluse lõpetama, tulnuks maakohtul prokuröri taotlus rahuldada. J. Luik ise soovib rõhutada, et maakohus on karistuse mõistmisel kohelnud teda karmimalt, kui prokurör on nõudnud, samas on teiste kohtualuste karistused sarnased prokuröri karistusettepanekutega. Seega on J. Luige karistus suhtes teiste kohtualuste karistustega rangem vaatamata sellele, et J. Luige puhul on tuvastatud hulk vastutust kergendavaid asjaolusid. Ka nendest asjaoludest tulenevalt on põhjendatud J. Luige suhtes menetluse lõpetamine vastavalt prokuröri taotlusele. 17 Apellatsiooni esitas ka süüdistatava Turvakomponentide OÜ kaitsja A. Kello, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist apellatsioonis toodud mahus ning motiividel ja uue otsuse tegemist, millega mõista Turvakomponentide OÜ õigeks temale süüks arvatud kuriteoepisoodis. Kaitsja leiab, et 28.05.2007 Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp vahel sõlmitud hoiuleping nr 070528 ja 16.11.2007 Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp vahel sõlmitud kokkulepe on tsiviilõiguslikud tehingud ning nende tehingute seostamisel pole mingit seost rahapesu süüdistusega. Juriidiline isik saab õigusvastase teo toime panna läbi oma juhatuse liikme. Kohtuistungil andsid ütlusi Turvakomponentide OÜ tolleaegne juhatuse esimees R. Markov ja OÜ Cressida Grupp tolleaegne juhatuse liige A. Sosaar. Kumbki ennast rahapesus ega ka neile inkrimineeritud kelmuste toimepanemises süüd ei tunnistanud. Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp vahel sõlmitud hoiulepingu kohaselt ei andnud Turvakomponentide OÜ pürotehnilisi tooteid Space Inferno art 285A ja Space Inferno art 285B koguses 1553 tk ega ka mitte 1032,5 tk. vastavalt süüdistusele, OÜ Cressida Grupp omandisse. Hoiulepingu sõlmise ja hoiustamise eest Turvakomponentide OÜ hoiutasu ei tasunud ei rahas ega ka pürotehnilise materjaliga ning OÜ Cressida Grupp ei esitanud Turvakomponentide OÜ-le hoiutasu nõuet. R. Markovi, A. Sosaare ning Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp esindajate ütlustest nähtub, et 16.11.2007 OÜ Cressida Grupp, Turvakomponentide OÜ ja OÜ Tallinna Õigusbüroo vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ei antud pürotehnilise toodete omandit üle Cressida Gruppile, samuti ei tasutud OÜ-le Tallinna Õigusbüroo õigusteenuste eest pürotehnilise kaubaga. Ei vasta tõele, et 16.11.2007 sõlmitud kokkuleppe alusel muundati pürotehniliste toodete Space Inferno omanikuks OÜ Cressida Grupp. R. Markovi, A. Sosaare Turvakomponentide OÜ ning OÜ Cressida Grupp ütlused haakuvad muude käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega nagu tunnistaja V.V. ütlused. Tunnistaja V.V. ütlustest nähtub, et tema, OÜ Tallinna Õigusbüroo esindajana on sõlminud 16.11.2007 lepingu, kuid leping jäi lihtsalt lepinguks ning tema ei ole Turvakomponentide OÜ-le osutatud õigusteenuse eest mitte mingisugust tasu saanud ei rahas ega pürotehniliste toodetega. Seega on tunnistaja V.V. ütlustega ümber lükatud, et 16.11.2007 lepingu alusel muundati kelmuse teel saadud pürotehniliste toodete omanikuks OÜ Cressida Grupp. A. Sosaare ja R. Markovi käitumises puudub antud kriminaalasjas kelmuse objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis. Objektiivse koosseisu tunnustena ei ole tõendatud kannatanule ebaõige ettekujutuse loomine ega ka varalise kahju tekitamine. A. Sosaare ja R. Markovi ütlustest nähtuvalt ei saa nende tegevust Turvakomponentide OÜ juhatuse liikmetena ning Turvakomponetide OÜ kaudu OÜ-lt CCC pürotehnilise kauba ostul käsitleda kuriteona, kuna eelmärgitud suhteid pürotehnilise kauba ostul tuleks käsitleda üksnes tsiviilõiguslike suhetena. J. Luige kohtus antud ütlusi tuleks käsitleda paljasõnalistena, mis ei haaku muude tõenditega, olemuselt on tegemist J. Luige poolt teiste süüdistatavate alusetu rõõnaga. J. Luige puhul ütluste muutmine ja rõõn võib olla seotud sellega, et prokurör soovis kohtus J. Luige suhtes kohaldada oportuniteeti. Varalise kahju tekitamist väidetava kelmusega toimunud ei ole, sest kohtus uuritud tõendistest nähtuvalt ei oma kannatanu OÜ CCC kahjunõuet süüdistatavate vastu, kuna tsiviilhagi ei ole esitatud. Kannatanu OÜ CCC esindaja M.G. kinnitas juba kohtuistungil, et OÜ-l Sound Masters puuduvad nõuded süüdistatavate vastu. Kelmus ei ole antud kriminaalasjas eelkuritegu juba seetõttu, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatavad Vello Luik, R. Markov ja A. Sosaar oleksid mingilgi viisil omavahel kokku leppinud, et OÜ CCC suhtes pannakse toime kelmus. Vastava kokkuleppe puudumine nähtub nii A. Sosaare kui ka R. Markovi ütlustest. 18 J. Luik on kohtuistungil eitanud asjaolu, et ta oma isikliku võlgnevuse katteks andis Turvakomponetide OÜ-le üle OÜ-le CCC kuuluvat pürotehnilist kaupa. J. Luige viimatimärgitud ütlused on vastuolus 26.11.2008 koostöölepingu punktiga 3.4. Analüüsides, milliseid toiminguid on äriühingud Turvakomponetide OÜ, CCC OÜ ja Cressida Grupp ning nende esindaja teinud, siis saab asuda vaid ühele seisukohale, et Turvakomponentide OÜ-d ei ole alust rahapesus süüdistada, kuna puudub eelkuritegu kelmuse näol Kaitsja leiab, et tegemist on tsiviilõiguslike suhtega OÜ Turvakomponentide OÜ, CCC ja OÜ Cressida Grupp vahel. Apellatsiooni esitas ka süüdistatava OÜ Cressida Grupp kaitsja A. Hint, kes vaidlustab maakohtu otsuse selles osas, millega OÜ Cressida Grupp tunnistati süüdi

§ 394

lg 4 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 000 eurot ning mõisteti OÜ-lt Cressida Grupp välja menetluskulud. Apellant leiab, et kohus on OÜ Cressida Grupp tegevuse ebaõigesti kvalifitseerinud rahapesuna. Apellant leiab, et OÜ Cressida Grupp teos puuduvad rahapesuna kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, samuti leiab apellant, et OÜ Cressida Grupp, samuti Turvakomponentide OÜ, A. Sosaare ja R. Markovi tegusid on võimalik käsitleda üksnes tegudena, millised on suunatud nende tsiviilõiguste ja kohustuste realiseerimisele tulenevalt sõlmitud tsiviilõiguslikest lepingutest. Maakohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud kaitsja poolt esitatud tõendeid ja tõendite pinnalt nähtuvaid asjaolusid. Apellant taotleb ringkonnakohtul hinnata kohtutoimikusse võetud ning kohtuistungil uuritud tõendeid ja asjaolusid. Hoiulepingu sõlmise ja hoiustamise eest Turvakomponentide OÜ hoiutasu ei tasunud ei rahas ega ka pürotehnilise materjaliga ning OÜ Cressida Grupp ei esitanud Turvakomponentide OÜ-le hoiutasu nõuet. Seega ei vasta tõele süüdistuses esitatud väide, et läbi hoiutasu muundati 1032,5 patarei Space Inferno omanikuks OÜ Cressida Grupp. Samuti nähtub R. Markovi, A. Sosaare ning Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp esindajate ütlustest, et 16.11.2007 OÜ Cressida Grupp, Turvakomponentide OÜ ja OÜ Tallinna Õigusbüroo vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ei antud pürotehnilise toodete omandit üle OÜ-le Cressida Grupp, samuti ei tasutud OÜ-le Tallinna Õigusbüroo õigusteenuste teenuste eest pürotehnilise kaubaga. Eelmärgitust tulenevalt ei ole tuvastamist leidnud kohtuotsuse kajastatud järeldus, et 16.11.2007 sõlmitud kokkuleppe alusel muundati pürotehniliste toodete Space Inferno omanikuks OÜ Cressida Grupp. Apellant on seisukohal, et maakohtus uuritud tõendite pinnalt ei saa rääkida kelmuse toimepanemisest eelmärgitud isikute poolt, igal juhul mitte A. Sosaare ja R. Markovi poolt, kuna süüdistatavate A. Sosaare ja R. Markovi käitumises puudub kelmuse objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis. A. Sosaare ja R. Markovi ütlustest nähtuvalt ei saa nende tegevust Turvakomponentide OÜ juhatuse liikmetena ning Turvakomponetide OÜ kaudu OÜ-lt CCC pürotehnilise kauba ostul käsitleda kuriteona, kuna eelmärgitud suhteid pürotehnilise kauba ostul tuleks käsitleda üksnes tsiviilõiguslikena. J. Luige ütlused selle kohta, et J. Luik, A. Sosaar ja R. Markov panid ühiselt toime kelmusi sh ka OÜ CCCi suhtes, tuleks apellandi arvates jätta tähelepanuta, kuna tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega, sest J. Luik on oma ütlusi muutnud. J. Luige väide, et teda olevat hirmutatud ja mõjutatud, kuna ta võlasuhte pärast kartis majast väljatõstmist, on paljasõnaline. Apellant leiab samuti, et J. Luige poolt esitatud ütluste muutmise põhjendus selles, et kohtueelses menetluses ta oma süüd ei tunnistanud põhjusel, et ta kartis vahistamist, on paljasõnaline ja ei ole veenev. Mis puudutab varalise kahju tekitamist väidetava kelmusega, siis kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt ei oma kannatanu OÜ CCC kahjunõuet süüdistatavate vastu, kuna tsiviilhagi ei ole 19 esitatud. Kannatanu OÜ CCC esindaja M.G. kinnitas juba kohtuistungi rakendamisel, et OÜ-l CCC puuduvad nõuded süüdistatavate vastu. Apellant ei nõustu esitatud kelmuse süüdistusega eelkuriteona juba seetõttu, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et süüdistatavad (Luik, Markov ja Sosaar) oleksid mingilgi viisil omavahel kokkuleppinud, et OÜ CCC suhtes pannakse toime kelmus. Vastava kokkuleppe puudumine nähtub nii A. Sosaare kui ka R. Markovi ütlustest. Apellant leiab, et antud juhul on maakohus asunud väärale seisukohale, käsitledes J. Luike, A. Sosaart ja R. Markovit kelmuse kaastäideviijatena. Kuna J. Luige ütlused on vastuolus nii tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega kui ka muude nii dokumentaalsete kui ka isikuliste tõenditega mh A. Sosaare ja R. Markovi ütlustega, tuleb jätta J. Luige ütlused kui ebausaldusväärsed tervikuna kõrvale. 08.07.2007.a. kokkuleppega suutsid Turvakomponentide OÜ, Cressida Grupp ja OÜ CCC J. Luige poolt tekitatud segaduse kauba hindade ja maksumuse osas lõpuks likvideerida. Üles jäi vaidlus tasaarvestuskokkuleppe sõlmise osas, kuigi kõik eeldused ka selle vaidluse lahendamiseks olid olemas, kuna J. Luik jätkuvalt kinnitas oma võlga ja seda, et ta andis 25.05.2007 oma isikliku võla katteks CCC OÜ-le kuulunud kaupa. Apellant leiab, et selles kui kolmas isik tasub võlgniku eest võlausaldajale võla, pole midagi erakorralist ega seadusevastast. Seega oli OÜ-l CCC võimalus ja õigus tasuda J. Luige eest viimatinimetatu isiklikku võlga, juhul kui võlasuhte pooled olid nii kokku leppinud. Kuna J. Luik avaldas A. Sosaare ja R. Markovile (viimaste ütlustest nähtuvalt) 2007 kevadel oma valmisolekut oma võlga likvideerida ja andis lubaduse, et toob võla katteks kauba, siis oli A. Sosaarel ja R. Markovil põhjust ka arvata, et J. Luik hoolitseb ka selle eest, et tema esindatud äriühing OÜ CCC annab kinnituse, et on nõus vajalike tasaarveldustega. Kui analüüsida, milliseid toiminguid on äriühingud OÜ CCC, Turvakomponetide OÜ ja Cressida Grupp ning nende esindajad teinud, siis saab asuda vaid ühele seisukohale, et OÜ-t Cressida Grupp (ega ka teisi süüdistatavaid) ei ole alust rahapesus süüdistada, kuna puudub eelkuritegu kelmuse näol. Kaitsja leiab, et tegemist on tsiviilõiguslike suhtega OÜ CCC , Turvakomponentide OÜ ja OÜ Cressida Grupp vahel. 28.05.2007 on OÜ CCC ja Turvakomponentide OÜ sõlminud müügilepingu pürotehniliste materjalide müügi toimumise osas. Tuvakomponentide OÜ on esitanud 29.02.2008 avalduse müügitehingu tühistamiseks pettuse tõttu. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 12.06.2008 kohtuotsusega on hagi rahuldatud ja kohtulikult tuvastatud tehingu tühisus. Eelmärgitu tähendab seda, et käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ CCC on pettuse teel kallutanud Turvakomponentide OÜ-d müügilepingut sõlmima. OÜ CCC poolseks pettuseks oli ebaõigete andmete avaldamine kauba hinna kohta. Apellant leiab, et olukorras, kus OÜ CCC on tunnistatud jõustunud kohtuotsuse pettuse läbiviijaks, ei ole enam võimalik tunnistada müügitehingu pinnalt pettuse läbiviijaks eelviidatud kohtuotsuse kohaselt kaubaostja – Turvakomponentide OÜ esindajaid R. Markovit ja A. Sosaart. Kaitsja rõhutab veel asjaolu, et OÜ CCC juhatuse liikmete ja juhtimiseks volitatud isikute vahel esinesid ebakõlad. Antud juhul tekib küsimus, kas J. Luik, andes kauba CCC nimel Turvakomponentide OÜ-le, ületas T.J. kui juhatuse liikme poolt temale antud volitusi. Volikirjas sisalduvate volituste järgi hinnates, ei ole J. Luik volitusi ületanud. Volikirjas antud volituste kohaselt on volitatud FIE J. Luike tegutsema CCC OÜ tegevusvaldkondades projektijuhina ja sõlmima CCC OÜ nimel teenuse osutamise lepinguid. Samuti kasutama ja käsutama ettevõtte vara. Seega eelmärgitust lähtuvalt oli J. Luigel õigus pürotehniline kaup Turvakomponentide OÜ-le CCC OÜ esindajana üle anda. Tunnistaja T.J. on avaldanud, et tema ei teadnud kuhu kaup Tallinnas toimetati ning tal oli raskusi kauba asukoha teadasaamisega, siis siin võis olla tegemist äriühingu OÜ CCC juhtivate ja asjaajamist korraldavate isikute T.J. ja J. Luige omavahelise suhtlemise 20 probleemidega. Tunnistaja T.J. on kinnitanud, et sai J. Luigelt seoses pürotehnilise kaubaga erinevaid vastuseid, mille nüanssidest tunnistaja aru ei saanud. Kauba omandi ja valduse üleandmine toimus vastavalt poolte OÜ CCC ja Turvakomponentide OÜ vahelisele lepingule, mida kinnitab OÜ CCC arve nr 12 28.05.2007 pürotehnilise kauba ostjale Turvakomponentide OÜ-le summas 1803219,36 krooni. Mõneti arusaamatuks jäävad tunnistaja T.J. ütlused selle kohta, et ta hakkas 2007 kaupa Turvakomponentide OÜ-lt tagasi nõudma, kuigi poolte vahel oli tollel hetkel kehtiv müügileping ning OÜ CCC ei olnud müügilepingust taganemisavaldust või avaldust lepingu tühistamise kohta teisele poolele esitanud. Apellatsiooni esitas ka kannatanu CCC OÜ kaitsja A. Lusmägi, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ning A. Sosaare ja R. Markovi õigeks mõistmist neile esitatud süüdistuses. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus on ebaõige ja põhjendamatu, sest apellandi kui väidetava kannatanu seisukohti ei ole arvestatud. Arvestades asjaoluga, et kannatanu OÜ CCC on kogu menetluse jooksul väljendanud selget seisukohta, et tal ei ole kahju tekkinud, siis ei saa nõustuda kohtu käsitlusega kelmuse toimepanemisest süüdistatavate poolt. Kelmuse üheks tunnuseks on varakäsutuse tulemusel kahju tekkimine kannatanul. Antud juhul kinnitab OÜ CCC veelkord, et äriühingul ei ole kahju tekkinud. Kohtuotsusest võib seejuures jääda ekslikult mulje, et kannatanuks on justkui T.J. , kuid tähelepanuta on jäetud asjaolu, et tehingud ning sellega kaasnenud õigused ja kohustused on tekkinud OÜ-l CCC kui juriidilise isikul. Ka eeluurimisel ei ole hoolimata OÜ CCC menetluslikust seisundist üle kuulatud OÜ CCC seaduslikku esindajat, vaid ainult T.J. kui tunnistaja. Ka kohtumenetluses on T.J. ütlusi andnud kui tunnistaja, kuid ta ei ole samaaegselt esindanud OÜ-d CCC, sest ta pole alates 4.11.2008 OÜ CCC juhatuse liige. T.J. seejuures polegi omanud selget ülevaadet OÜ CCC tegevusest. Seda kinnitab OÜ CCC ja T.J. nõustanud tunnistaja T.P. , kes on istungil selgesõnaliselt öelnud: „Minul kui T.J. esindajal ei õnnestunud saada mitte mingisugust infot ettevõtte raamatupidamise ega finantstegevuse kohta. Kirja teel ei vastatud. Meid ignoreeriti ja T.J. l ei olnud firma üle mitte mingisugust kontrolli saada hetkest, kui mina esindaja olin.“ Seega ei ole OÜ CCC kui kannatanu eksimusse viimist võimalik hinnata üldse T.J. ütluste alusel. Kohus pidanuks välja selgitama äriühingut tegelikult kontrollinud isiku ning selle alusel otsustama, mis suhetes ja keda üldse eksimusse viidi ning kes tegelikult tegi ja otsustas varakäsutuste üle. Antud asjas on ilmselgelt tõendamist leidnud, et tegelikult kontrollis äriühingu tegevust süüdistatav J. Luik. Esiteks viitab sellele asjaolu, et äriühingu asutamisel kasutati kapitali mitterahalisse sissemakse tegemisel J. Luige vara. Teiseks oli J. Luigele väljastatud volikiri, mis võimaldas tal äriühingu nimel teha kõiki tehinguid. Selles olukorras saanuks kohus tuvastada üksnes, kas äriühingu volitatud isik on ületanud oma volitusi või mitte, aga mitte kelmust. Kohus on seega põhjendamatult asunud seisukohale, et vaidlus OÜ CCC osanike üle on käesolevas kriminaalasjas ainetu. Eeltoodust tulenevalt on CCC OÜ seisukohal, et R. Markov ja A. Sosaar tuleks süüdistuses, mis puudutab tehingud OÜ-ga CCC, õigeks mõista. See omakorda toob kaasa isikute õigeksmõistmise ka rahapesusüüdistuses, sest langeb ära rahapesu süüdistuse eelduseks olev eelkuritegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, kannatanu esindaja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 21 J. Luige, R. Markovi ja A. Sosaare süüdistus kelmuse toimepanemises OÜ-ga XXX seotud episoodis Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus. J. Luigele, R. Markovile ja A. Sosaarele esitatud süüdistusest nähtuvalt oli tegelikuks asjaoluks, milles P.L. ule kui OÜ XXXi juhatuse esimehele, loodi ebaõige ettekujutus see, et OÜ XXXi poolt ostetavale pürotehnilise kaubale on olemas ostja OÜ Pariisi Tuled näol. Süüdistusest nähtuvalt käsitleb riiklik süüdistus pettusena ka asjaolu, et juba enne P.L. uga läbirääkimistele asumist, puudus J. Luigel, R. Markovil ja A. Sosaarel kavatsus tasuda OÜ-le XXX nende poolt ostetud pürotehnilise kauba eest. Esmalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas J. Luige ja R. Markovi poolt P.L. ule esitatud väide, nagu ostaks OÜ XXX poolt soetatud pürotehnilise kauba neilt omakorda ära OÜ Pariisi Tuled, on vaadeldav pettusena

§ 209lg 1 mõttes.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.L. , vastates prokuröri kohtus esitatud küsimustele, kinnitanud, et tema teada oli nende poolt ostetud kaubale olemas ka hilisem ostaja. Kauba hilisema ostjana presenteeriti talle OÜ-t Pariisi Tuled (kd XV tl 19). R. Markovi ütluste kohaselt oli pürotehnilise kauba ostmiseks tehingu sõlmimisel P.L. uga juttu, et pürotehniline kaup ostetakse OÜ-lt Eesti Ilutulestikud ja müüakse seejärel OÜ-le Pariisi Tuled. Seda, et kaup müüakse OÜ-le Pariisi Tuled kinnitas J. Luik. Hilisemalt helistas ta OÜ-sse Pariisi Tuled ning siis selgus, et tegelikult mingit lepingut OÜ XXX poolt ostetud pürotehnilise kauba ostmiseks OÜ Pariisi Tuled poolt, sõlmitud ei olnud (kd XVII tl 81,83). J. Luige ütluste kohaselt oli neil plaan müüa OÜ XXXi poolt ostetud pürotehniline kaup OÜle Pariisi Tuled ja kui nimetatud osaühingule kauba müümisel oleksid tekkinud mingid tõrked, siis otsida teisi võimalusi kauba realiseerimiseks. J. Luige selgituste kohaselt oli tal pürotehnilise kauba ostust konkreetselt juttu OÜ Pariisi Tuled pürotehnikuga kelle nimi oli Raivo. Raivo kaudu oli OÜ Pariisi Tuled temalt ka varasemalt pürotehnilist kaupa ostnud. Samas kinnitas J. Luik, et reaalset pakkumist pürotehnilise kauba ostmiseks ta OÜ-le Pariisi Tuled ei teinud, sest enne kauba reaalset kohalesaabumist ei saanudki seda teha. (kd XVII tl 60,65). Ringkonnakohtu arvates nähtub eeltoodust, et süüdistatavad J. Luik ja R. Markov ei olnud OÜ-ga Pariisi Tuled sõlminud mingit kokkulepet OÜ XXXi poolt ostetava kauba hilisemaks ostmiseks. Seega, kinnitades P.L. ule nagu ostaks OÜ XXXi poolt soetatud pürotehnilise kauba hilisemalt ära OÜ Pariisi Tuled, esitasid J. Luik ja R. Markov P.L. ule vale faktiväite. 22 Samas ei nõustu ringkonnakohus riikliku süüdistuse seisukohaga, et ülalnimetatud vale faktiväite esitamise tõttu J. Luige ja R. Markovi poolt, sattus P.L. eksimusse ning seega on nimetatud valeväite esitamine vaadeldav pettusena

§ 209lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et esitatud valeväide selle kohta, et OÜ XXXi poolt ostetavale kaubale on leitud süüdistatavate poolt ka hilisem ostja, ei ole vaadeldav taolise olulise asjaoluna mis määranuks või kujundanuks P.L. u otsustust sõlmida OÜ-ga Eesti Ilutulestikud ostu-müügi leping pürotehnika ostuks ning selle eest tasumist

1. juulil
2. P.L. u ütluste kohaselt kaalus OÜ XXX pärast seda, kui R. Markov ja J. Luik olid teinud osaühingule ettepaneku finantseerida viimaste poolt kavandatavat pürotehnika ostu, omapoolseid võimalusi ning nõustus finantseerimise ettepanekuga. Seejuures otsustati, et OÜ XXXi jaoks on rahaliselt turvalisem tehingut ise finantseerida, mitte aga anda laenu mõnele teisele osaühingule. P.L. u ütluste kohaselt ei tegelenud OÜ XXX kaubale hilisema ostja leidmisega, sest OÜ XXX tegeles vaid pürotehnilise kauba ostu finantseerimisega ning muu osaühingut ei huvitanud. Kauba reaalse ostmise, kauba transpordi ja edasimüümisega tegelesid J. Luik ja R. Markov. Ringkonnakohtu arvates saab P.L. u ülaltoodud ütlustest teha tõsikindla järelduse, et kuigi J. Luik ja R. Markov teatasid P.L. ule, et neil on leitud ostetavale pürotehnilisele kaubale ka hilisem ostja, pidas P.L. seda väheoluliseks asjaoluks ning nimetatud asjaolu ei olnud põhjuseks, miks OÜ XXX tehinguga nõustus. Taolisele järeldusele annavad alust ka P.L. u ütlused selle kohta, et kuigi talle presenteeriti OÜ-t Pariisi Tuled kui pürotehnilise kauba hilisemat ostjat, ei tundnud ta nimetatud osaühingu tegevuse vastu huvi ega võtnud viimasega ühendust selgitamaks välja, kas OÜ Pariisi Tuled ikkagi soovib pürotehnilist kaupa osta. Vastates prokuröri küsimustele on P.L. kinnitanud, et pürotehnilise kauba ostjaga ta ei kohtunud ja ei avaldanud selleks ka mingit soovi, sest selleks puudus vajadus. Ringkonnakohus leiab, et OÜ XXX ei sõlminud OÜ-ga Eesti Ilutulestikud pürotehnilise kauba ostu-müügi lepingut mitte seepärast, et J. Luige ja R. Markovi väidete kohaselt oli leitud pürotehnilisele kaubale ka hilisem ostja, s.o eksimuses viibides, sest nimetatud väide ei vastanud tegelikkusele, vaid seepärast, et pärast kaalutlemist pidas P.L. J. Luige ja R. Markovi poolt pakutavat tehingut kasumlikuks ning sellega kaasnevat riski mõistlikuks. Taolisele järeldusele annavad ringkonnakohtu arvates aluse P.L. u kohtus antud ütlused mille kohaselt tema, s.o OÜ XXX, ise pürotehnilise kaubaga tegeleda ei soovinud, vaid nende eesmärk oli teenida kasumit tehingu finantseerimisest ning summa, mida loodeti teenida, vastas tehinguga võetud riskile (kd XV tl 30). Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi J. Luik ja R. Markov esitasid P.L. ule kauba hilisema ostja suhtes valeväite, ei sattunud P.L. nimetatust eksimusse ning OÜ XXX ei sõlminud OÜ-ga Eesti Ilutulestikud pürotehnilise kauba ostu-müügi lepingut J. Luige ja R. Markovi poolt esitatud valeväitest tingituna. Seega ei ole nimetatud valeväite esitamine J. Luige ja R. Markovi poolt ringkonnakohtu arvates vaadeldav pettusena

§ 209lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd P.L. ei sattunud ülaltoodud valeväite tõttu eksimusse, siis ei olnud ka tema poolt tehtud varakäsutus tingitud nimetatud valeväite esitamisest. 23 Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu riikliku süüdistuse ja maakohtu poolt esitatud kannatanupoolse varakäsutuse määratlusega. Ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt peab riiklik süüdistus kannatanu, s.o OÜ XXX esindaja P.L. u poolseks varakäsutuseks hetke, kui OÜ-le XXX kuulunud pürotehniline kaup viidi J. Luige poolt, pärast selle vastuvõtmist

1. septembril 2005, Maardus asuvasse lattu. Mida peab varakäsutuseks maakohus, kohtuotsuses sõnaselgelt ei kajastu, kuid ringkonnakohtu arvates saab kohtuotsuse põhjendustest järeldada, et maakohus nõustub riikliku süüdistuse seisukohaga. Kelmuse näol on tegemist enesekahjustusdeliktiga. Petetu ja seetõttu eksimusse sattunud isik on eksimuse kaudu tekitanud endale varalise kahju. Seega loob varakäsutus põhjusliku seose eksimuse, varalise kahju ja varalise kasu vahele. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu. Asetades ülalesitatud põhimõtted käsitletava kuriteoepisoodi konteksti, saab ringkonnakohtu arvates väita, et antud juhul sai varakäsutuse teha vaid P.L. ning ainsaks teoks, mida P.L. u puhul on võimalik vaadelda tema poolt tehtud varakäsutusena, on OÜ XXXi ja OÜ Eesti Ilutulestikud vahel pürotehnilise kauba ostu-müügi sõlmimine ning ostetud kauba eest tasumine OÜ- le Eesti Ilutulestikud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei teinud P.L. pärast nimetatud tehingu sõlmimist ja selle eest tasumist ühtegi faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis oleks olnud seotud
2. septembril 2005 OÜ XXX volitatud isikule J. Luigele üleantud pürotehnilise kaubaga ja oleks seega põhjuslikus seoses varalise kahju tekkimisega OÜ-le XXX või varalise kasu saamisega J. Luige, R. Markovi ja A. Sosaare poolt. Ülaltoodust tulenevalt saab ringkonnakohtu arvates kannatanupoolse varakäsutusena vaadelda P.L. u konkreetset tegu, s.o tema poolt sõlmitud ostu-lepingu alusel 1 504 541 krooni (96157.70 eurot) tasumist OÜ-le Eesti Ilutulestikud. J. Luigele, R. Markovile ja A. Sosaarele esitatud süüdistusest nähtuvalt käsitleb riiklik süüditus pettusena ka asjaolu, et juba enne P.L. uga läbirääkimistele asumist, puudus J. Luigel R. Markovil ja A. Sosaarel kavatsus tasuda OÜ-le Gilsten nende poolt ostetud pürotehnilise kauba eest. Nimetatud seisukohta kinnitas prokurör ka ringkonnakohtu istungil. Sarnasele seisukohale on kohtuotsuses asunud ka maakohus, leides, et süüdistatavate puhul oli tegemist juba eelnevalt planeeritud kavatsusega saada äriühingutelt kätte kaup ja mitte tasuda selle eest (kd XIX tl 37). Ringkonnakohus ei nõustu süüdistuses väidetuga ega ka maakohtu sellesisulise otsustusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas kogutud tõendite alusel võimalik tõsikindlalt väita, et J. Luigel, R. Markovil ja A. Sosaarel puudus kavatsus OÜ-le XXX pürotehniliste toodete eest tasuda juba enne P.L. uga läbirääkimistele asumist. J. Luige ütluste kohaselt tekkis neil R. Markoviga mõte pürotehnika müügilt kasumit teenida. Väljamõeldud plaani kohaselt pidi J. Luik leidma pürotehnilise kauba ja R. Markov pidi leidma kauba ostmiseks finantseerija. Seejärel pidi kaup müüdama ning vaheraha jagatama partnerite vahel. J. Luige ütluste kohaselt, milliseid maakohus on pidanud usaldusväärseteks ning millega nõustub ka ringkonnakohus, oli neil R. Markoviga, hetkel kui nad asusid läbirääkimistesse P.L. uga, plaanis täiesti aus tehing (kd XVII tl 60). R. Markovi ütluste kohaselt tegi J. Luik talle ettepaneku teenida pürotehnilise kauba müügiga kasumit. Plaan oli osta OÜ-lt Eesti Ilutulestikud pürotehnilist kaupa ja saadud kaup 24 vaheltkasuga maha müüa. Kuna neil endil raha pürotehnilise kauba ostmiseks ei olnud, siis otsustas ta rahaliste vahendite saamiseks pöörduda oma sõbra P.L. u poole. P.L. uga toimusid läbirääkimised ning viimane nõustuski oma osaühingu kaudu finantseerima pürotehnilise kauba ostmist. Nimetatud tehingust olid teadlikud tema, J. Luik ja P.L. , võimalik, et ka viimase äripartner. OÜ-ga XXX tehingu sõlmimise puhul neil mingit ärevust ei olnud, et midagi võiks valesti olla (kd XVII tl 81). Seega on nii J. Luik kui ka R. Markov üheselt kinnitanud, et ei enne P.L. uga läbirääkimistele astumist ega ka läbirääkimiste ajal, ei olnud neil mingit kavatsust jätta OÜ XXXi poolt neile üleantava pürotehnilise kauba eest tasumata. Nii J. Luik kui ka R. Markov on kinnitanud, et neil puudus igasugune soov P.L. ku nimetatud tehinguga petta. Mingeid teisi tõendeid, mis lükkaksid J. Luige ja R. Markovi sellekohased ütlused ümber, ringkonnakohtu arvates kriminaalasjas kogutud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei anna ainuüksi asjaolu, et tegelikkuses OÜ-le XXX, pärast viimase poolt ostetud kauba saabumist Maardus asuvasse lattu, selle eest koheselt ei tasutud, veel alust väiteks, et J. Luigel ja R. Markovil puudus juba enne P.L. uga läbirääkimistele astumist ja vastava tehingu sõlmimist, kavatsus selle eest mitte tasuda. Pealegi on kriminaalasjas tuvastamist leidnud ja selles ei ole ka vaidlust, et alates
3. oktoobrist 2005 asus OÜ Turvakomponendid, viitega
4. septembri 2005 arvele, tasuma OÜ-le XXX viimase kauba müügist saadud raha. Ringkonnakohtu arvates kinnitab J. Luige ja R. Markovi ütlusi, et neil puudus juba enne tehingu sõlmimist soov jätta OÜ XXXi poolt neile üleantava pürotehnilise kauba eest tasumata asjaolu, et mõlemad süüdistatavad olid nõus käendama OÜ-u XXX laenu, mis nimetatud osaühing võttis pürotehnilise kauba ostu finantseerimiseks. Taolise isikliku varalise vastutuse võtmine (
5. juuni 2005) juba enne seda, kui OÜ XXX tasus OÜ-le Eesti Ilutulestikud pürotehnilise kauba eest (
6. juuli 2005), viitab ringkonnakohtu arvates üheselt asjaolule, et J. Luigel ja R. Markovil oli kavatsus OÜ-le XXX saadava pürotehnilise kauba eest hilisemalt ka tasuda. Maakohus on kohtuotsuses leidnud, et isiklik varaline vastutus käenduslepingu näol ei välista kelmuse toimepanemist ning leidnud et taolise lepingu sõlmimine ei tõenda veel asjaolu, et hiljem ei saadud panna toime kelmust (kd XIX tl 25). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käenduslepingu sõlmimine iseenesest ei välista veel kelmuse toimepanemist, kuid sellisel juhul peavad kriminaalasjas esinema ka tõendid, mis kinnitaksid, et nimetatud leping sõlmiti vaid näiliselt ning tegelik võimalus selle lepingu täitmiseks isikul puudub. Käesolevas kriminaalasjas aga taolised tõendid puuduvad. Seda enam, et maakohus on tuvastanud, et süüdistatavatel oli olemas reaalne vara käenduslepingu tagamiseks. Ringkonnakohtu arvates puudub seega alus väiteks nagu oleksid J. Luik ja R. Markov sõlminud nimetatud käenduslepingu vaid näiliselt ning tegelikkuses puudus neil soov ja võimalus käenduslepingut täita. Samas on maakohus ka ise möönud, et nii J. Luige kui ka R. Markovi sõnul oli nende kavatsus OÜ-ga XXXi tehingu sõlmimisel aus. Arvestades maakohtu ülalesitatud arusaama jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks maakohus, pidades J. Luige ja R. Markovi kavatsusi OÜ-ga XXX lepingu sõlmimisel ausateks, leiab, et käenduslepingute sõlmimine ei olnud süüdistatavate poolt kantud ausatest kavatsustest ning sõlmitud sooviga P.L. ku mitte petta. 25 Millist kelmuse hilisemat toimepanemist maakohus oma väites silmas pidas, jääb ringkonnakohtu jaoks mõistmatuks, sest kohus oma sellesisulist mõtet kohtuotsuses ei ava. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J. Luigel ja R. Markovil oli juba enne P.L. uga läbirääkimistele asumist kavatsus pürotehnilise kauba eest OÜ-le XXX mitte tasuda. Kuivõrd kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud J. Luige ja R. Markovi poolt P.L. u petmine temaga pürotehnilise kauba ostuks tehingu sõlmimisel, siis puudub J. Luige ja R. Markovi käitumises

§ 209

lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis ning nad tuleb käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks mõista. A.Sosaarele on käsitletavas kuriteoepisoodis esitatud analoogne süüdistus J. Luige ja R. Markoviga ning süüdistatavad on kelmuse toimepanemises süüditunnistatud kaastäideviijatena. Eespool leidis ringkonnakohus, et J. Luik ja R. Markov ei petnud P.L. ku pürotehnilise kauba ostutehingu sõlmimisel ning nende käitumises puudub seetõttu kelmuse teokoosseis. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd J. Luige ja R. Markovi käitumises puudub kelmuse teokoosseis, puudub see ka A. Sosaare käitumises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid P.L. uga tehingu pürotehnilise kauba ostu finantseerimiseks J. Luik ja R. Markov. OÜ Gilsten tasus pürotehnilise kauba eest, s.o P.L. tegi varakäsutuse, OÜ-le Eesti Ilutulestikud

1. juulil
2. Nii J. Luik, R. Markov kui ka P.L. on kinnitanud, et A. Sosaar ei olnud nimetatud isikute vahel sõlmitud tehingust ja selle sõlmimise asjaoludest teadlik. J. Luige ja R. Markovi ütluste kohaselt sai A. Sosaar tehingu toimumisest teadlikuks alles vahetult enne esimese kaubapartii saabumist, s.o enne
3. septembrit
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Sosaarel ei saanud kuidagi kujuneda juba enne seda, kui J. Luik ja R. Markov asusid P.L. uga läbirääkimistele tehingu osas, kavatsust saadud kauba eest mitte tasuda, sest ta ei teadnudki taolisest sõlmitavast tehingust. Ka puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid selle kohta, et A. Sosaar oleks J. Luige ja R. Markoviga, enne seda kui viimased asusid läbirääkimistele P.L. uga, leppinud kokku kelmuse toimepanemises asjaoludes või isegi arutanud sellekohast teoplaani. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. Soosaar käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks mõista. J. Luige, R. Markovi ja A. Sosaare süüdistus kelmuse toimepanemises OÜ-ga CCC seotud episoodis Käsitletavas kelmuse episoodis määratleb riiklik süüdistus J. Luige, R. Markovi ja A. Sosaare poolt toimepandud koosseisupärase teona, s.o pettusena seda, et J. Luik ja A. Sosaar lõid OÜ Sound Maters juhatuse liikmele T.J. le ebaõige ettekujutuse selles, nagu ostaks OÜ CCC poolt ostetava kauba hilisemalt OÜ Turvakomponendid. Süüdistusest tulenevalt käsitleb riiklik süüdistus pettusena ka asjaolu, et tegelikkuses puudus J. Luigel, R. Markovil ja A. Sosaarel kavatsus OÜ-le CCC pürotehniliste toodete eest tasuda ja nende tegevus eesmärgiks oli saada kaup kätte selleks raha kulutamata. T.J. ütluste kohaselt tegi J. Luik talle ettepaneku teenida pürotehnilise kauba müügist vaheltkasu. Plaani kohaselt pidi OÜ CCC ostma OÜ-lt Eesti Ilutulestikud pürotehnilist kaupa. T.J. selgituste kohaselt veenis J. Luik teda selles, et on olemas vähemalt kaks pürotehnilist kaupa osta soovivat firmat, kes on valmis ostetud pürotehnilise kauba eest maksma kõrgemat 26 hinda, kui maksis OÜ CCC OÜ-le Eesti Ilutulestikud. Kuna OÜ-l CCC raha pürotehnika ostuks ei olnud, laenas ta vaja mineva summa osaühingu nimel. T.J. ütluste kohaselt pidi pürotehnilise kauba ostjaks olema üks A. Sosaarega seotud firma (OÜ Turvakomponendid) ning varuostjaks OÜ Pariisi Tuled. Leidmaks kinnitust J. Luige ütlustele hilisema ostja olemasolus, püüdis ta ka ise veenduda, et hilisem ostja on tegelikkuses olemas. Selleteemalise jutuajamise käigus pakkuski J. Luik talle võimaluse vestelda A. Sosaarega, kes telefonivestluses kinnitas oma firma soovi osta OÜ-lt CCC pürotehnilist kaupa. Samuti näitas J. Luik talle elektronkirja, kus A. Sosaarega seotud firma kinnitas pürotehnilise kauba ostusoovi ning selles oli ära näidatud ka ostu hind. Vastates kaitsja A. Hindi küsimustele on T.J. kinnitanud, et juhul kui OÜ Turvakomponendid A. Soosaare isikus ei oleks kinnitanud pürotehnilise kauba ostusoovi, siis ei oleks ta tehingut OÜ-ga Eesti Ilutulestikud sõlminud ning tema poolt laenatud raha eest pürotehnilist kaupa ostnud (kd XV tl 68). OÜ CCC tasus
5. mail 2007 OÜ-le Eesti Ilutulestikud 1 500 008.36 krooni (95 868.01 eurot) ning organiseeris ostetud kauba veo Võrus asuvasse lattu. T.J. ütluste kohaselt viis J. Luik saadud pürotehniline kauba seejärel Võrust Maardus asuvasse lattu. Tema teada pidi kaup toimetatama kauba ostjale. Kauba äraviimise hetkel ta ei teadnud, kuhu OÜ-le CCC kuulunud kaup viidi, seda teadis J. Luik. Tema pärimistele vastates kinnitas J. Luik, et kaup on ostja käes ja kõik on korras. T.J. ütluste kohaselt ei saanud ta J. Luigelt vastuseid kauba asukoha kohta ning ta võttis telefoni teel ühendust A. Sosaarega, kes aga väitis, et ei tea OÜ-le CCC kuulunud kaubast midagi. Hilisemalt toimus Tallinnas kohtumine A. Sosaarega, kus viibis ka R. Markov ning sellel kohtumisel A. Sosaar kinnitas, et OÜ-le CCC kuulunud kaup on jõudnud talle kuuluva firma laopinnale. Samas väitis A. Sosaar, et vaidlusalune pürotehniline kaup on J. Luige poolt talle oma võla katteks üleantud ning selle pürotehnilise kauba omanikuks on talle kuuluv firma. T.J. selgituste kohaselt tehti talle selgeks, et OÜ-le CCC kuulunud pürotehniline kaup on OÜ Turvakomponendid oma ja jääb nende valdusesse ning OÜ CCC on sellest kaubast ilma. Pärast nimetatud jutuajamist esitas ta avalduse politseisse. Ülaltoodud T.J. ütlustest ilmneb üheselt, et T.J. pidas J. Luige ja A. Sosaare kinnitusi pürotehnilise kauba hilisema ostja olemasolu kohta pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimise oluliseks asjaoluks ning nimelt kauba hilisema ostja olemasolu kujundas ja määras T.J. otsustuse sõlmida pürotehnilise kauba ostu-müügi tehing OÜ-ga Eesti Ilutulestikud. Asjaolu, et T.J. pidas hilisema pürotehnilise kauba ostja olemasolu oluliseks, on kinnitanud ka J. Luik, kes on kohtuistungil väitnud, et kui T.J. nägi A. Sosaare firma poolset kinnitust ostusoovi kohta, siis oli ta nõus tehingut sõlmima ning müüma kauba hilisemalt A. Sosaarega seotud firmale. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Luige ja A. Sosaare poolt esitatud väite (ostetavale pürotehnilisele kaubale on olemas hilisem ostja) näol on tegemist pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimise suhtes olulise asjaoluga. T.J. kohtuistungil antud ütlustes nähtub samuti see, et tegelikkuses ei J. Luik, A. Sosaar ega ka viimasega seotud firmad OÜ-le CCC pürotehnilise kauba eest, pärast selle oma valdusesse saamist, ei tasunud. J. Luige ütluste kohaselt kinnitas ta enne pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimist OÜ CCC poolt OÜ-ga Eesti Ilutulestikud T.J. le, et osaühingu poolt ostetud kauba ostab hilisemalt ära OÜ Turvakomponendid, kuigi teadis, et tegelikkuses OÜ Turvakomponendid ei kavatsegi OÜ-le CCC neilt saadud kauba eest tasuda. 27 Ringkonnakohus leiab, toetudes T.J. ja J. Luige ütlustele, et J. Luik ja A. Sosaar, kinnitades T.J. le pürotehnilise kauba hilisema ostja olemasolu, esitasid T.J. le vale faktiväite, s.o lõid kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Nimetatud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise, s.o pettuse, tõttu sattus T.J. eksimusse ning eksimuse mõjul teostas varakäsutuse. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et mõistetamatuks jääb maakohtu kohtuotsuses esitatud seisukoht nagu tuleks pettusliku teona, mis viis kannatanud varakäsutuseni, vaadelda arvete alusel kauba müümist OÜ-le Turvakomponendid, mitte aga laenude võtmist (kd XIX tl 42). Ringkonnakohtu arvates saab maakohtu nimetatud väitest järeldada, et pettusliku teo, s.o pürotehnilise kauba müümise OÜ-le Turvakomponendid, panid toime hoopis kannatanud, mis pole kelmuse objektiivse teokoosseisu seisukohalt aga tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus möönab võimalust, et maakohus pidas nimetatud väidet esitades silmas varakäsutuse tegemist kannatanute poolt (OÜ XXX ja OÜ CCC poolt arvete esitamist OÜ-le Turvakomponendid, mitte aga OÜ XXX ja OÜ CCC nimel laenude võtmist), kuid taolise järelduse tegemine ringkonnakohtu poolt oleks aga meelevaldne. Ka käsitletavas kuriteoepisoodis ei nõustu ringkonnakohus riikliku süüdistuse ja maakohtu poolt väljatoodud varakäsutuse käsitlusega. Ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt peab riiklik süüdistus kannatanu, s.o OÜ CCC esindaja T.J. poolseks varakäsutuseks hetke, kui OÜ-le CCC kuulunud kaup viidi J. Luige poolt Võrus asuvast laost Maardus asuvasse A. Sosaare firma OÜ Cressida Grupp poolt renditud laopinnale. Kuigi maakohtu otsuses ei ole varakäsutuse küsimust nimetatud kuriteoepisoodis otseselt käsitletud, on maakohtu põhjendustest võimalik aru saada, et maakohus nõustub riikliku süüdistusega. Analüüsides varakäsutuse küsimust OÜ XXX kuriteoepisoodis, esitas ringkonnakohus omapoolse seisukoha varakäsutuse osas ning jääb ka käesolevas kuriteoepisoodis selle juurde ega pea seda vajalikuks korrata. Seega leiab ringkonnakohus, et OÜ CCC esindaja T.J. poolse varakäsutusena tuleb vaadelda T.J. konkreetset tegu, s.o tema poolt OÜ CCC nimel sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel 1 500 008.36 krooni tasumist OÜ-le Eesti Ilutulestikud. J. Luigele, R. Markovile ja A. Sosaarele esitatud süüdistusest nähtuvalt käsitleb riiklik süüdistus pettusena ka asjaolu, et tegelikkuses puudus süüdistatavatel kavatsus OÜ-le CCC pürotehnilise kauba eest tasuda ning nende eesmärgiks oli saada kaup kätte ise selleks raha kulutamata. Maakohus on kohtuotsuses nõustunud riikliku süüdistusega ning leidnud, et nimetatud asjaolu on kriminaalasjas tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud asjaolu, et J. Luigel ja A. Sosaarel oli juba enne OÜ-le CCC kuulunud pürotehnilise kauba enda valdusesse saamist soov selle eest mitte tasuda. J. Luige ütluste kohaselt tekkis A. Sosaarel pärast seda kui OÜ XXX episoodis oli kriminaalasi lõpetatud, mõte samasugust skeemi korrata. Plaan oli selline, et keegi ostab pürotehnilise kauba ja müüb selle A. Sosaarega seotud firmale. Kui kaup on A. Sosaare firma valduses, siis selle eest ei tasuta. A. Sosaare selgituste kohaselt lihtsalt üks firma müüb teisele ja too jääb müüjale võlgu ning seega on tegemist tsiviilvaidlusega. 28 Vastavalt väljatöötatud plaanile tegigi J. Luik T.J. le ettepaneku teenida OÜ-le CCC kasumit. J. Luige ütluste kohaselt töötasid nad A. Sosaarega esmalt välja eelkirjeldatud plaani ja alles seejärel hakkas ta otsima isikut, keda oleks võimalik veenda taolise tehingu tegemisele. Pärast seda, kui ta oli leidnud T.J. näol isiku, kes oli nõus pürotehnilise kauba ostmist finantseerima, rääkis ta T.J. firmast ka A. Sosaarele. J. Luige ütluste kohaselt pakkus ta T.J. le pürotehnika ostu-müügi tehingut, teades, et T.J. saab tehinguga petta. Seega nähtub J. Luige ütlustest üheselt, et juba enne läbirääkimistele asumist T.J. ga, oli tema ja A. Sosaare poolt väljatöötatud plaan mitte tasuda OÜ-le CCC viimasele kuulunud kauba eest. Ringkonnakohtul, nõustudes siinjuures maakohtuga, puudub alus kahelda J. Luige sellekohastes ütlustes, sest need langevad kokku nii T.J. ütlustega kui ka kuriteo toimepanemise tehioludega. Nii langevad J. Luige ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude osas kokku selles, et OÜ CCC ostis pürotehnilise kauba OÜ-lt Eesti Ilutulestikud ning ettepaneku taoliseks ostuks tegi T.J. le tema. Ka langevad J. Luige ütlused kokku selles, et OÜ-lt Eesti Ilutulestikud ostetud kaup transporditi esmalt Võrru ning seejärel viidi Võrust J. Luige poolt Maardus asuvasse ja OÜ Cressida Grupp poolt renditud laopinnale. J. Luik on oma ütlustes väitnud, et A. Sosaar kinnitas, enne pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimist T.J. poolt, oma elektronkirjas T.J. le, et OÜ Turvakomponendid soovivad osta pürotehnilist kaupa. Taolise elektronkirja saamist on kinnitanud ka T.J. ning nimetatud elektronkiri
6. maist 2007 on ka prokuröri poolt kohtule esitatud. Ka on J. Luige väited, et A. Sosaarel ja temal puudus kavatsus OÜ-le CCC pürotehnilise kauba eest tasuda, kriminaalasjas kinnitust leidnud, sest pärast OÜ-le CCC kuulunud kauba enda valdusse saamist J. Luik, A. Sosaar ega ka temaga seotud firmad OÜ-le CCC pürotehnilise kauba eest ei tasunud. Ringkonnakohus leiab, et J. Luige väiteid soovimatusest kauba eest tasuda, kinnitavad ka T.J. ütlused milliste kohaselt esmastes telefonikõnedes, pärast seda kui pürotehniline kaup oli OÜ CCC valdusest välja läinud, väitis A. Sosaar, et ei tea OÜ-le CCC kuuluvast kaubast midagi ning hilisemalt püüdis väita, et nimetatud pürotehniline kaup kuulub tema firmale. Ülalesitatu alusel loeb ringkonnakohus põhjendamatuks ka kaitsjate väited milliste kohaselt ei saa J. Luige ütlusi pidada usaldusväärseteks. Arvestades T.J. ja J. Luige ütlusi ning kriminaalasja tehiolusid loeb ringkonnakohus tõendatuks asjaolu, et J. Luigel ja A. Sosaarel oli juba enne T.J. le pürotehnilise kauba ostuks ettepaneku tegemist kavatsus OÜ-le CCC viimaselt saadud kauba eest mitte maksta, s.o süüdistatavate nimetatud käitumine on vaadeldav pettusena, mille tõttu T.J. sattus eksimusse ning eksimuse tulemusena tegi varakäsutuse. Ringkonnakohus leiab, et tõendamist on leidnud ka kelmuse objektiivsesse koosseisu kuuluv tagajärg, s.o varalise kasu saamine süüdlaste poolt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ CCC tasus
7. mail 2007 OÜ-le Eesti Ilutulestikud viimaselt ostetud pürotehnilise kauba eest 1 500 008.36 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et
8. mail 2007 viis J. Luik nimetatud pürotehnilise kauba Võrus olevast laost Maardus asuvasse lattu, kus OÜ Cressida Grupp poolt oli renditud vastav laopind. 29 Ringkonnakohus leiab, et alates hetkest kui OÜ-le CCC kuulunud pürotehniline kaup oli ladustatud Maardus OÜ Cressida Grupp poolt renditud laopinnale, oli see J. Luige ja A. Sosaare valduses ning süüdistatavatel oli võimalus nimetatud kaupa kasutada ja käsutada. Seega, saanud OÜ-le CCC kuulunud pürotehnilise kauba oma valdusesse, suurenes J. Luige ja A. Sosaare vara saadud pürotehnilise kauba maksumuse s.o 1 500 008.36 krooni võrra. Kuivõrd J. Luik ja A. Sosaar said OÜ-le CCC kuulunud pürotehnilise kauba oma valdusse saamisega varalist kasu, siis on kelmuse objektiivne teokoosseis täidetud ning kuritegu J. Luige ja A. Sosaare poolt lõpuleviidud. Ringkonnakohus leiab, erinevalt maakohtust (kd XIX tl 39), et asjaolu kas J. Luik ja A. Sosaar said varalise kasuna saadud kauba hilisemal realiseerimisel ka reaalselt varalist tulu või mitte, ei oma nende tegevuse kelmusena kvalifitseerimisel tähendust. Vastuseks kaitsja A. Hindi ja OÜ CCC esindaja A.L. apellatsioonides esitatud väidetele nagu puuduks käsitletavas kuriteoepisoodis kuriteokoosseis, sest OÜ-le CCC ei ole tekitatud varalist kahju ning seetõttu ei ole osaühing esitanud ka tsiviilhagi, märgib ringkonnakohus, et varalise kahju tekkimine kannatanul ei kuulu kelmuse objektiivsesse teokoosseisu. Ringkonnakohtu arvates on A. Sosaare poolt OÜ-le CCC pürotehnilise kauba eest tasumine
9. juulil 2008 aga vaadeldav tekitatud kahju hüvitamisena. Ringkonnakohus leiab, et käsitletavas kelmuse episoodis tegutsesid K. Luik ja A. Sosaar kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige

§ 21

lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isiku panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult.

§ 21

lg 2 esimeses lauses kasutatud mõiste ühiselt selgitab kaastäideviimise objektiivseid eeldusi. Objektiivselt on kaastäideviimisega tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Seejuures peab iga täideviija panus teosse olema oluline. Kriminaalasjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt tekkis J. Luigel ja A. Sosaarel soov saada enda valdusse pürotehnilist kaupa selle eest tasumata. Oma soovi teostamiseks töötati ühiselt välja teoplaan, mille kohaselt J. Luik pidi leidma isiku, kes on nõus pürotehnilise kauba ostu finantseerimisega ning A. Sosaar kinnitama finantseerijale, et A. Sosaarega seotud firma on valmis nimetatud kauba hilisemalt ära ostma. Ringkonnakohus leiab ülaltoodule tuginedes, et J. Luik ja A. Sosaar täiendasid üksteise tegevust T.J. le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel ning kummagi süüdistatava panus pettuse toimepanemisel T.J. suhtes oli oluline. Mõistega kooskõlastatult selgitatakse

§ 21lg 2 esimeses lauses kaastäideviimise subjektiivseid eeldusi.

Kaastäideviijad peavad olema kokkuleppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses, s.t süütegu pannakse toime teadliku, soovitud koostegutsemise kaudu. J. Luige ja A. Sosaare kelmuse objektiivse külje analüüsist tuleneb, et süüdistatavate vahel olid rollid jaotatud (J. Luik otsis tehingu finantseerija, A. Sosaar kinnitas kauba hilisemat ostmist, mis viis kannatanu eksimusse ja varakäsutuse tegemiseni). Nimetatust järeldub, et süüdistatavad olid juba enne plaani teostamist kokkuleppinud selle teostamise üksikasjade suhtes ning nad soovisid teadlikult oma ühise koostegutsemise kaudu saada enda valdusesse OÜ-le CCC kuulunud pürotehnilise kauba. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud ka asjaolu, et J. Luik ja A. Sosaar tegutsesid OÜ CCC esindaja T.J. suhtes kelmuse toimepanemisel otsese tahtlusega. J. Luik ja A. Sosaar teadsid, et pettes T.J. ja saavutades sel teel varakäsutuse, panevad nad 30 toime kelmuse ning nende sooviks oligi kelmuse toimepanemise tulemusena saada varalist kasu. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti tunnistanud kelmuse kaastäideviimises süüdi ka R. Markovi. Süüdistusest nähtuvalt said süüdistatavad OÜ CCC esindajale T.J. le tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust luues varalist kasu sel teel, et omandasid valduse OÜ CCC poolt OÜ-lt Eesti Ilutulestikud ostetud pürotehnilisele kaubale. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostasid T.J. petmiseks ning OÜ-le CCC kuulunud kauba selle eest tasumata oma valdusse saamiseks teoplaani J. Luik ja A. Sosaar.

1. mail 2007 tasus T.J. OÜ-le Eesti Ilutulestikud ostetud pürotehnilise kauba eest, s.o tegi varakäsutuse ning
2. mail 2007 kehtestasid J. Luik ja A. Sosaar nimetatud pürotehnilisele kaubale oma valduse, s.o said varalist kasu. J. Luige ütluste kohaselt maakohtus, ei olnud R. Markov hetkel kui nemad A. Sosaarega töötasid välja teoplaani T.J. petmiseks, nende kavatsusest teadlik. J. Luige väidete kohaselt pühendati R. Markov toimuvasse alles siis, kui pürotehniline kaup oli juba J. Luige ja A. Sosaare valduses ning pürotehniline kaup hakkas ringlema A. Sosaarega seotud firmade vahel. T.J. ütluste kohaselt tema pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimise käigus R. Markoviga suhelnud ei ole ning esimest korda kohtus ta R. Markoviga siis kui toimus T.J. kohtumine A. Sosaarega viimase kontoris Tallinnas. R. Markov on oma ütlustes kohtus kinnitanud, et T.J. nägi ta esimest korda kui viimane tuli kokkusaamisele A. Sosaarega ning see toimus
3. novembril
4. Ka on R. Markov väitnud, et tema pole OÜ-ga CCC tehtud kokkulepete juures viibinud ning sellega tegelesid A. Sosaar ja J. Luik. R. Markovi selgituste kohaselt helistas talle mingil ajal A. Sosaar ning palus tal tulla Tallinnasse, sest J. Luik olevat lubanud tuua järgmisel päeval pürotehnilist kaupa. Tema ülesanne oli kaup ladustada. Kelle kaup see oli, tema ei teadnud, sest kaubaga oli kaasas ainult OÜ CCC arve OÜ-le Turvakomponendid. Samuti ei teadnud tema, kes organiseeris nimetatud kauba ladustamise Maardus asuvas laos, sest sellega tegelesid J. Luik ja A. Sosaar ( kd XVII tl 96). Lisaks eelpool esitatud isikulistele tõenditele teisi tõendeid, mis oleksid seostatavad R. Markovi osalemisega OÜ CCC esindaja T.J. petmises, kriminaalasjas kogutud ei ole. Ülaltoodud isikulistest tõenditest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et R. Markovil oli juba enne T.J. poolt pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimist kavatsus saadava kauba eest mitte maksta, sest kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ta ei teadnudki J. Luige ja A. Sosaare poolt väljatöötatud teoplaanist ning seetõttu ei saanud ta ka osaleda selle elluviimisel. Küll aga on ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud asjaolu, et R. Markov sai J. Luige ja A. Sosaare teoplaanist ning OÜ-le CCC kuulunud kauba J. Luige ja A. Sosaare valdusesse saamise asjaoludest teada pärast seda kui pürotehniline kaup oli juba J. Luige ja A. Sosaare valduses, s.o oli ladustatud Maardus asuvas laos. Ringkonnakohus märgib, et OÜ-le CCC kuulunud pürotehnilise kauba valduse üleminekuga J. Luigele ja A. Sosaarele, oli kelmus lõpule viidud. Nimetatust järeldub, et R. Markovi tegevus pärast pürotehnilise kauba valduse üleminekut J. Luigele ja A. Sosaarele, ei ole enam käsitatavad kelmuse täideviimisena, sest tema hilisemad teod ei olnud põhjuslikus seoses varalise kasu saamisega. 31 Ülaltoodust tulenevalt mõistab kuriteoepisoodis õigeks. ringkonnakohus R. Markovi käsitletavas kelmuse A.Sosaare ja kaitsjate poolt esitatud kaitseversiooni kohaselt andis OÜ-le Sound Master kuulunud pürotehnilise kauba A. Sosaarele üle J. Luik ning tegi seda oma võlgade katteks A. Sosaare ees. Tegelikkuses A. Sosaar T.J. ga pürotehnilise kauba ostu-müügi tehingu sõlmimisest midagi ei teadnud. Esitatud väidet kinnitatakse apellatsioonis asjaoluga, et koostöölepingu, mis on sõlmitud
5. novembril 2008 ja mille on allkirjastatud ka J. Luik, punktis 3.4, on J. Luik kinnitanud, et andis OÜ CCC esindajana OÜ-le Turvakomponendid üle pürotehnilist kaupa FIE J. Luige poolse võlgnevuse tasumiseks (kd XII tl 11). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud Koostöölepingus kajastatu ei lükka ümber J. Luige kohtus antud ütlusi. Ringkonnakohus, nõustudes siinjuures maakohtuga, leiab, et J. Luige põhjendused kohtuistungil (ajal kui nimetatud Koostööleping sõlmiti oli J. Luik A. Sosaarest sõltuvuses ning ta tegi seda mida A. Sosaar käskis tal teha), miks taoline lause lepingusse lisati, on igati arusaadavad ja kohtuistungil ka kinnitust leidnud. J. Luigele ja A. Sosaarele on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi ning maakohus on süüdistatavad ka nimetatud kvalifikatsiooni järgi süüditunnistanud. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab J. Luige ja A. Sosaare kelmuse toimepanemises OÜ XXXi episoodis õigeks, siis puudub seaduslik alus J. Luige ja A. Sosaare süüditunnistamiseks

§ 209lg 2 p 1 järgi ning nad tuleb selles osas õigeks mõista.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu väide nagu annaks J. Luige süüditunnistamiseks

§ 209

lg 2 p 1 järgi aluse ka asjaolu, et teda on varasemalt karistatud samaliigilise teo eest, on põhjendamatu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J. Luike karistatud KrK § 15 lg 2 ja 143 lg 2 p 11 järgi

1. jaanuaril 2001 1 aastase vangistusega 3 aastase katseajaga. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral on katseaja lõppemisest möödunud kolm aastat. Seega kustus J. Luige karistatus 3 aastat pärast katseaja läbimist, s.o
2. jaanuaril
3. Kuivõrd J. Luik pani uue kuriteo toime 2007 mais, siis puudub seaduslik alus J. Luige süüditunnistamiseks

§ 209

lg 2 p 1 järgi, sest varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud. Ringkonnakohus tuvastas ülal, et J. Luik ja A. Sosaar said oma tegevuse läbi varalist kasu 1 500 008.36 krooni suuruses summas. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006 määruse nr 273 alusel kehtestati 2007 palga alamääraks ühes kuus 3 600 krooni (230.08 eurot). Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 kohaselt hinnatakse suure varalise kasuna kasu, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Seega oli 100 kordne palga alammäär 2007 aastal 360 000 krooni (23 008.19 eurot). Kuivõrd J. Luik ja A. Sosaar said varalist kasu väärtuses 1 500 008.36 krooni (95 868.01 eurot), siis on maakohus J. Luige ja A. Sosaare õigustatult süüdi tunnistanud

§ 209lg 2 p 2 järgi kelmuse toimepanemises suures ulatuses.

Kuivõrd J. Luik ja A. Sosaar panid OÜ CCC esindaja T.J. suhtes toime kelmuse kaastäideviijatena. s.o tegutsesid grupis, siis on maakohus nad õigustatult süüdi tunnistanud ka

§ 209lg 2 p 3 järgi.

A.Sosaare ja R. Markovi süüdistus

§ 394

lg 1,3 järgi ja OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp süüdistuses

§ 394lg 4 järgi.

32 Süüdistusest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et A. Sosaarele, R. Markovile, OÜ-le Turvakomponendid ja OÜ-le Cressida Grupp rahapesuna etteheidetav tegevus seisnes selles, et A. Sosaar ja R. Markov sõlmisid OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp nimel lepinguid, milliste eesmärgiks oli varjata ebaseaduslikult nende valduses olnud OÜ CCC vara, s.o varjata vara ebaseaduslikku päritolu. Nimetatud süüdistuses on maakohus süüdistatavad ka süüditunnistanud. Menetlusõigusliku arusaama kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate kaitsjate apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi süüdistatavatele süüks arvatud tegevuse ning sellele antud õigusliku hinnangu kohta. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu seisukohad süüküsimuse lahendamisel on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on põhjalikult kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust, s.o rahapesu toimepanemine süüdistatavate poolt. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud käsitlusega A.Sosaare, R. Markovi, OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp süüdimõistmisel ning seetõttu ei pea tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente käsitletavas kuriteoepisoodis korrata ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonides esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast seda kui OÜ-le CCC kuulunud kaup

1. mail 2007 ladustati OÜ Cressida Grupp poolt renditud laopinnal ning see läks A. Sosaare ja J. Luige valdusse, võimaldas J. Luige ettepanekul OÜ CCC poolt
2. mail 2007 pürotehnilise kauba eest tasumiseks OÜ-le Turvakomponendid väljastatud arve, näidata OÜ-l Turvakomponendid ennast kauba omanikuna. Nimetatud asjaolu ära kasutades, sõlmisidki R. Markov ja A. Sosaar allpool kajastamist leidvad lepingu ja kokkuleppe OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp vahel. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et R. Markov OÜ Turvakomponentide nimel ja A. Sosaar OÜ Cressida Grupp nimel sõlmisid
3. mail 2007 OÜ CCC poolt ostetud pürotehnilise kauba hoiulepingu (kd II tl 58) ning sõlmisid
4. novembril 2007 kokkuleppe, millise kohaselt OÜ Turvakomponendid volitas OÜ-t Cressida Grupp realiseerima OÜ-le Turvakomponendid kuuluvat pürotehnilist kaupa. Samuti võttis OÜ Cressida Grupp nimetatud kokkuleppega endale kohustuse tasuda OÜ-le Tallinna Õigusbüroo OÜ Turvakomponendid eest teenustasu 15 000 krooni kuus, tehes seda vajadusel ka pürotehnilise kaubaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud leping ning kokkulepe, eelkõige aga OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp vahel
5. mail 2007 sõlmitud hoiuleping ning selles määratletud pürotehnilise kauba hoiustamise põhjendamatult kõrge hind, annavad aluse 33 tõsikindlaks väiteks, et nimetatud õigustoimingute eesmärgiks oli läbi hoiutasude ja müügihinna, muundada OÜ-lt CCC saadud pürotehnilise kauba omanikuks OÜ Cressida Grupp, ehk teisisõnu, varjata kauba ebaseaduslikku päritolu. Ringkonnakohus leiab, et taolisele väitele annab aluse juba ainuüksi asjaolu, et süüdistatavad esitasid TJvA dokumendina, mis tõendab pürotehnilise kauba ladustamise alusena OÜ Cressida Grupi poolt renditud laopinnal nimelt
6. mail 2007 sõlmitud hoiulepingu, millest nähtuvalt kuulus ladustatud pürotehnilise kaup justkui OÜ-le Turvakomponendid. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ülaltoodud väidet ka asjaolu, et
7. detsembril 2007 A. Sosaare poolt TJvA esitatud lao arvestuse õiendist nähtuvalt on laos asuvat pürotehnilist kaupa käsitletud kui OÜ Cressida Grupp omandit (kd II tl 65). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-41-11 märkinud, et

§ 394näol on tegemist kahjustusdeliktiga.

Selles koosseisus kirjeldatud käitumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamisel on seadusandja eesmärgiks seadnud riigi rahandus- ja majandussüsteemi kaitsmise kuritegeliku varaga manipuleerimise eest, mitte aga igasuguse kuritegelikul teel saadud vara kasutamise kriminaliseerimise, mille käigus jääb vara tegelik päritolu varjatuks. Lisaks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa, sest rahapesust ei saa rääkida näiteks siis, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Ringkonnakohus leiab, et

1. mail 2007 sõlmitud hoiulepingu ja
2. novembril 2007 kokkuleppe sõlmimine iseenesest juba kinnitab, et nimetatud õigustoimingute tegemise eesmärk, s.o õigustoimingute keskne osa, oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja selle tegelikku omanikku. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus A. Sosaare kaitsja väitega, nagu ei oleks kohus selgitanud, millisel moel konkreetsed tehingud pürotehnikaga kahjustaksid riigi rahandus- ja majandussüsteemi. Ringkonnakohus leiab, et taolist väidet esitades ei pööranud kaitsja tähelepanu asjaolule, et pärast OÜ-le CCC kuulunud kauba oma valdusesse saamist ning selle muundamist OÜ-le Cressida Grupp kuuluvaks, asuti nimetatud vara ka realiseerima (näiteks müüdi J. Luigele) ning seega osales kuritegelikust taustast puhastatud raha ka legaalses majanduskäibes. OÜ Turvakomponendid ja A. Sosaare kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et kuivõrd OÜ Turvakomponendid ei ole OÜ-le Cressida Grupp hoiutasu tasunud ning OÜ Cressida Grupp ei ole ka esitanud hoiutasu nõuet, siis ei ole tegemist ka rahapesuga. Samuti ei ole OÜ Cressida Grupp tasunud OÜ-u Turvakomponendid eest Tallinna Õigusbüroole mingeid summasid. Kaitsjate väidete kohaselt võib isik võtta endale kohustusi, kuid ainuüksi kohustuste võtmine ei kujuta endast rahapesu kui sellele ei järgne kohustuse täitmist. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega selles, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tõepoolest OÜ Turvakomponendid OÜ-le Cressida Grupp hoiutasu ei maksnud ning viimane seda OÜ-lt Turvakomponendid ka ei nõudnud ning mingeid summasid pole tasutud ka Tallinna Õigusbüroole. Samas leiab ringkonnakohus, et OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp vahel sõlmitud lepingu mittetäitmine kinnitab üheselt, et tegemist oli näilise lepinguga, s.o lepinguga, kus mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. 34 Osaühingute vahel tehtud lepingu tegelik eesmärk oli aga varjata asjaolu, et lepingu objektiks olev vara on saadud OÜ-lt CCC kelmuse teel. Samuti püüti nimetatud lepingu kaudu näidata nagu oleks nimetatud kauba omanikuks OÜ Cressida Grupp. Ringkonnakohtu arvates jääks vastupidisel juhul arusaamatuks, miks nimetatud hoiuleping ja hilisem kokkulepe OÜ Turvakomponendid ja OÜ Cressida Grupp vahel üldse sõlmiti. Ringkonnakohus leiab, et siinjuures on põhjendamatu tugineda
3. mail 2008 sõlmitud koostöölepingule, kus J. Luik on kinnitanud, et andis OÜ CCC esindajana OÜ-le Turvakomponendid üle pürotehnilist kaupa FIE J. Luige poolse võlgnevuse tasumiseks, mis on aga süüdistatavate põhiline kaitseversioon OÜ-ga CCC seotud kuriteoepisoodis, sest J. Luik on selgitanud nimetatud lepingu koosta