1-11-3615/281

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3615 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Ander Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ander Sagadi (ik 36510250309) kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Valdma&Partnerid vandeadvokaat Janek Valdma poolt Ander Sagadile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Ander Sagadil tuleb väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank a/a EE891010220034796011, Luminor Bank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ander Sagadi, 1-11-3615 menetluskulud“.
8. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 03.11.2011 otsusega tunnistati A. Sagadi süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes A. Sagadile lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.09.
11. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus ja A. Sagadi mõisteti KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi õigeks.
12. Riigikohtu 18.02.2013 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsus A. Sagadi õigeksmõistmises KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja kriminaalasi saadeti Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
13. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 otsusega jäeti Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus A. Sagadi karistamises KarS § 184 lg 21 p 1 järgi muutmata. Maakohus luges A. Sagadile mõistetud karistusest kantuks ajavahemiku 28.09.2010 – 06.03.2012, s.o 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust ning luges ärakandmata karistuseks 7 aastat 11 kuud ja 4 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2014 ja lõpeb 10.02.
15. Viru Vangla esitas 05.07.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu 09.08.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. Maakohus leidis, et A. Sagadi vabastamist toetavad mitmed aspektid. Nii ei ole võimalik eirata, et kinnipidamisastuses viibimise ajal on A. Sagadi läbinud positiivselt ja edukalt sotsiaalprogrammi. Kohtuistungil tajutu pinnalt tuleb nentida, et A. Sagadi on suure lugemuse, laia silmaringi, elukogemuse, huvitava maailmavaate ja soovi korral hea suhtlemisoskusega inimene. Taolised isikuomadused võimaldavad tal vabaduses suuremate raskusteta hakkama saada. Kaalu evib ka A. Sagadi poolne kristlike eluvaadete väärtustamine, pere ja lähedaste olemasolu ning head ja toetavad suhted nendega. Vabastamist toetavateks asjaoludeks on kahtlusteta seegi, et A. Sagadi omab kõrgharidust, töö – ja ettevõtluskogemust, omab soovi vabanemise korral ettevõtlusega jätkata ja end selles valdkonnas täiendada. Maakohtu jaoks tähendab eelnev, et majanduslikult on A. Sagadil võimalik kindlustada end legaalse sissetulekuga – tema haridustase ja töökogemus, sh varasem ettevõtlusega tegelemine võimaldavad tal leida nii piisava sissetulekuga töökoha kui ka olla olla iseenda tööandjaks. Ühtlasi on A. Sagadil vabanemise korral kindel elukoht.
18. A. Sagadi karistuse aluseks (kohus käsitleb ainult kehtivaid karistusi ning jätab kõrvale iseloomustuse viited A. Sagadi majandusliku kasu saamise eesmärgile, sest seda on arvestatud juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ehk karistuse mõistmisel) on KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu ja KarS § 65 lg 2 alusel liidetavaks olnud Viru Maakohtu 11.09.2008 otsusega olnud teod, mis on kvalifitseeritavad KarS §-de 424 ja 257 järgi. Jättes kõrvale asjaolu, et KarS § 257 koosseis on alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud, on põhjust välja tuua, et Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati A. Sagadi ennetähtaegselt ja allutati käitumiskontrollile. 2
19. KarS § 65 lg 2 liitkaristuse mõistmine tähendab, et enne karistusaja lõppu ehk ajal, mil kohus oli A. Sagadi suhtes üles näidanud usaldust, uskunud temasse, tema edaspidisesse õiguskuulekusse pani ta toime raske, rahvatervisevastase kuriteo. Taoline asjaolu on aspektiks, mis sunnib kohut uue vabastamisküsimuse arutamisel ja otsustuse tegmisel täiendavale ettevaatlikkusele, sest varasemalt on A. Sagadi kohtu usaldust kuritarvitanud.
20. Vangla edastatud materjalide kohaselt on A. Sagadil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses käitumiseeskirjade rikkumisega. Mõlemad rikkumised seonduvad A. Sagadi ebaviisaka käitumisega vanglaametnike suhtes. Maakohus märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral allutatakse isik kontrollnõuete ja – kohustuste täitmisele. See tähendab et ennetähtaegselt vabanenu peab olema valmis tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga sõltumata sellest, kas konkreetne ametnik on ennetähtaegselt vabanenule sümpaatne või mitte. Kriminaalhooldusnõuete ja – kohustuste täitmine ja läbiviimine toimub kriminaalhooldaja äranägemisel, tema koordineerimisel. Sellest tuleneb omakorda, et kinnipidamisasutuses vanglaametnike korralduste kohane täitmine ja vanglaametnikesse viisakas suhtumine on asjaolud, mille alusel prognoosib kohus kinnipeetava võimaliku vabanemise korral katseaja õnnestumist. Kohus ei vabasta ennetähtaegselt kinnipeetavat, kelle puhul esineb kahtlus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja õnnestumises.
21. Kokkuvõtavalt asubki maakohus seisukohale, et A. Sagadi tuleb jätta vabastamata, sest juba varasemalt on ta rikkunud ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaega raskeimal viisil ehk uue kuriteo toimepanemisega, mis koostoimes kehtivate distsiplinaarkaristustega ei veena kohut antud ajamomendil tema edaspidises õiguskuulekuses. Samas on A. Sagadil võimalik oma käitumist kinnipidamisasutuses käesoleva kohtumääruse valguses täiendavalt korrigeerida, hoiduda käitumisaktidest, mis võivad kaasa tuua distsiplinaarmenetlused ning näidata konkreetse käitumise kaudu, et kahtlused tema edaspidises õiguskuulekuses on põhjendamatud. Määruskaebus
22. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Sagadi kaitsja vadv J. Valdma, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
23. Maakohtu poolt esile toodud asjaoludele ei saa vastu vaielda, kuna need on õiged. Tuleb märkida, et kohtu siseveendumus saab kujuneda kõigi asjaolude igakülgsel hindamisel. Asjaolu tõendatuks ja asjakohaseks lugemisel peab tõenditel ja asjaoludel olema menetlus – ja materiaalõiguslik alus. Maakohus on pidanud oluliseks arvestada A. Sagadi karistuse aluseks oleva teo menetluslikku aspekti – aega, mil A. Sagadi oli vabastatud Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Panemata kuidagi kahtluse alla erinevate kohtuastmete järeldusi, mis lõppastmes päädisid A. Sagadi süüdimõistmisega, väärib siiski tähelepanu lõppjäreldusele jõudmise raske tee – Tallinna Ringkonnakohus hindas süüküsimuse maakohtust erinevalt ümber ning õigeksmõistva otsusega vabastas A. Sagadi kohtusaalist. Riigikohtu poolt vaadati ringkonnakohtu otsus
24. a ümber ja Riigikohus otsustas, et isiku süüdi tunnistamiseks piisab ühest tunnistajast. Mis väärib tähelepanu, et A. Sagadi süüdimõistmisel oli siseveendumuse kaalukauss kaldu ühele ja teisele poole.
25. Ka nüüd kaldus maakohtu siseveendumuse kaalukauss ühele ja teisele poole, nagu maakohtu määruse motiividest on näha. Seekord võiks kaalukauss kalduda A. Sagadi kasuks, kuna poolt ja vastu argumentide kaal kohtumäärust lugedes tundub olevat üsna võrdne.
26. Maakohus on märkinud: "Vangla edastatud materjalide kohaselt on A. Sagadil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses käitumiseeskirjade rikkumisega. Mõlemad rikkumised seonduvad 3 A. Sagadi ebaviisaka käitumisega vanglaametnike suhtes." Siinjuures tuleb märkida järgmist: mõlema distsiplinaarasja suhtes on pooleli kohtumenetlus. Samuti toob kaitsja välja, A. Sagadi anamneesist on näha, et tal on hüpertooniatõbi, kõrge vererõhk ning hiljuti oli A. Sagadi insuldiga haiglas.
27. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 12.09.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Kaitsja esitas 09.09.2019 kaitsjatasutaotluse. Ringkonnakohtu järeldused
28. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Sagadit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka A. Sagadit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et viimane ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et A. Sagadi puhul on siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Sagadi kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, mida on vastupidiselt määruskaebuses toodule siiski võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta.
31. Nimelt on A. Sagadile määratud distsiplinaarkaristused haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohtuasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kõnealused distsiplinaarkaristused oleks praeguseks kehtetuks tunnistatud või et selle kehtivus oleks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus – ja riigiorganitele. Seega tuleb ringkonnakohtul A. Sagadi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda siiski sellest, et Viru Vangla määratud distsiplinaarkaristused on kehtivad (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 määrus nr 1-16-9898, p-d 28-31).
32. Seega kui A. Sagadi ei ole ka range järelevalve tingimustes suuteline kehtivale korrale alluma, ei tekita see kriminaalkolleegiumis veendumust, et ta oleks võimeline täitma ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhooldusnõudeid – ja tingimusi. Seda enam, et määratud distsiplinaarkaristused on seotud käitumiseeskirjade rikkumistega. 21.01.2019 karistati A. Sagadit selle eest, et ta ütles vanglaametnikule „Mul on häbi seda öelda, aga ma tapan ta ära ja närin kõri läbi, et äkki vangla siis saab aru“ ja 11.02.2019 selle eest, et ta kasutas meditsiinitöötaja plaanilisel vastuvõtul vanglaametnikuga suheldes korduvalt vulgaarset kõnepruuki ja kõrgendatud hääletooni. Muuhulgas avaldas A. Sagadi, et „peatselt hakkavad inimeste kehaosad ja veri lendama, kui tema probleemide ignoreerimist jätkatakse“. Eeltoodu 4 viitab üheselt sellele, et kui A. Sagadi n-ö ei saa enda tahtmist, võib ta hakata eirama kehtivat korda ja määratud reegleid.
33. Nõustuda tuleb maakohtuga, et A. Sagadi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 7). Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt ei too A. Sagadit positiivses valguses näitav käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
34. Eelkõige räägib A. Sagadi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab ühte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Õige on ka maakohtu poolt toodu, et A. Sagadile on juba varasemalt antud võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid selle asemel, et ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi edukaks re-sotsialiseerumiseks ja õiguskuulekuse tagamiseks, otsustas A. Sagadi jämedalt rikkuda katseaja tingimusi, pannes toime uue kuriteo. Eeltoodu koosmõjus A. Sagadile määratud distsiplinaarkaristustega ei tekita sarnaselt maakohtuga ka kriminaalkolleegiumis veendumust, et A. Sagadist lähtuvaid riske on võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada.
35. Mis puudutab kaitsja viiteid, et n-ö A. Sagadi kaasuses muutis kõrgem kohus enda varasemat praktikat (vt käesoleva määruse p 13), siis eeltoodu jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna see ei puuduta käesolevat määruskaebemenetlust.
36. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Sagadist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on käesolevalt veel piisavalt suur. Nimelt on VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Sagadile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.08.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
38. Kaitsja vandeadvokaat J. Valdma taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 240 eurot (sealhulgas käibemaks 40 eurot). Ringkonnakohus tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ei pea. Nimelt sätestab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 7 lg 1, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 150 euro. Seega ei ole võimalik sellises ulatuses tasu määruskaebemenetluses hüvitada. Kaitsja tasutaotluses tuuakse välja, et kaitsjal kulus määruskaebuse koostamiseks neli tundi. Arvestades esitatud määruskaebuse pikkust (kokku kahel lehel, millest ca 0,5 lehekülge moodustab refereering maakohtu lahendist) ja selles toodud õiguslikke põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on hüvitada kaitsjale tehtud töö ühe tunni ulatuses, s.o summas 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 60 eurot A. Sagadi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus