Obsah (13)

§ 187§ 244§ 239§ 199§ 172§ 663§ 662§ 247§ 173§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8034 Tsiviilasi SN-Partners OÜ

) § 178 lg-le 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 187

lg 6 sätestab, et juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. SN-Partners OÜ (avaldaja) esitas 27.05.2019 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja telekomiettevõtetelt Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, ja Tele2 Eesti Aktsiaselts välja nõuda telefoninumbrite XXX; YYY; CCC ja QQQ kohta elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg 2 p-des 1-10 loetletud andmed ühe aasta ulatuses kuni kohtumääruse täitmiseni ning pankadelt Swedbank AS, AS SEB Pank, AS Inbank, AS LHV Pank, Bigbank AS, Coop Pank aktsiaselts, Luminor Bank AS ja Tallinna Äripanga AS välja nõuda kõigi XXi (puudutatud isik II) ja tema äriühingu Latberg Holding OÜ (puudutatud isik I) nimele avatud arveldusarvete väljavõtted perioodil 01.01.2018 15.01.
3. Avaldaja selgitas, et ta esitas 03.04.2019 hagi puudutatud isiku I vastu tühise tehingu alusel saadud 147 000 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-19-5205), kuna avaldaja leiab, et puudutatud isiku I seaduslik esindaja puudutatud isik II on rikkunud konkurentsikeeldu ning ärisaladuse hoidmise kohustust ja avaldaja nõuab puudutatud isikult I 147 000 euro ja viivise tasumist. Avaldaja soovib eeltõendamismenetluses koguda tõendeid konkurentsipiirangu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise kohta, sest rikkumiste varjamise abil sõlmis puudutatud isik II osa müügilepingu pettuse abil.
4. Avaldaja hinnangul nähtub puudutatud isiku II, LL ja EM telefonikõnede ja SMS-de andmetest puudutatud isiku II aktiivne suhtlus LL ja EM-ga, Speditioni klientidega ja EV-ga. Suhtlus
5. a. kevadel ja edasi viitab ärisuhete jätkumisele pärast puudutatud isiku II lahkumist OÜ Terasus Holdings juhatuse koosseisust, sest LL ja EM on jätnud mulje, et nemad puudutatud isikuga II pärast viimase lahkumist suhelnud ei ole. Suhtlemine iseenesest pole küll rikkumine, kuid kui kontakte on olnud tihedalt ja need kattuvad hagi aluseks olevate oluliste sündmustega ajaliselt, siis see võimaldab teiste tõenditega kogumis teha järeldusi ühise ettevõtte alustamise ja tegutsemise kohta.
6. Eeltõendamismenetluse algatamise avalduse aluseks olnud asjaolud toimusid perioodil
7. a. kevad-sügis. ESS § 1111 lg 4 sätestab, et avaldaja poolt taotletud andmeid säilitab sideettevõtja üks aasta alates side toimumisest. Seega on tõendite kogumise taotluse lahendamise venimise korral tõenäoline, et avaldaja poolt taotletud tõendid hävinevad. Avaldaja on teinud kõik endast oleneva tõendite tähtaegseks kogumiseks, kuid see ei ole osutunud võimalikuks. ESS § 1111 lg 11 p 5 kohaselt ei ole taotletud 2 andmeid avaldajal võimalik kohtuväliselt saada. Seetõttu esineb mõjuv põhjus eeltõendamismenetluse algatamiseks.
8. Avaldaja palub pankadelt välja nõuda kõigi puudutatud isiku II ja tema äriühingu puudutatud isiku I, mida ta kasutas OÜ Terasus Holdings osaluse hoidmiseks ja rahaliste tehingute tegemiseks Via 3L Spedition OÜ-ga, nimele avatud arveldusarvete väljavõtteid perioodil 01.01.2018 kuni 15.02.
9. Saadav teave on vajalik selleks, et tõendada, et puudutatud isik II võis
10. a. esimesel poolel Nordic Spedition OÜ tegevust aidata finantseerida ja Nordic Spedition OÜ on maksnud puudutatud isikule II erinevaid tasusuid, sh töötamise eest. Kuna puudutatud isikul II, LL-l ja EM-l oli tavaks maksta töötamise eest teenusetasudena nende äriühingutesse ning ka OÜ Terasus Holdings osaluse müügihind tasuti puudutatud isikule I, siis palub avaldaja välja nõuda ka puudutatud isiku I pangakonto väljavõte(võtted). Juhul, kui see leiab tõendamist, on tegemist selge kinnitusega konkurentsikeelu rikkumise kohta. Samuti palub avaldaja kohtul kohustada pankasid esitama teave (sh kontode jäägid) kõigi puudutatud isiku II kui tegeliku kasusaajaga seotud äriühingute, arvelduskontode, väärtpaberikontode, väärtpaberite ja muude nõuete kohta. Avalikest allikatest nähtuvalt puudub puudutatud isikutel hagi rahuldamiseks piisav vara. Samas on alust arvata, et seoses puudutatud isiku I ebaseadusliku tegevuse ettevalmistamisega on puudutatud isik II asunud ka enda vara peitma. Avaldajal puudub mistahes iseseisev ligipääs taotletud teabele, kuna see on krediidiasutuste seaduse § 88 lg 1 alusel pangasaladus. Esimese astme kohtu määrus
11. Harju Maakohtu 17.06.2018 määrusega keelduti eeltõendamismenetluse algatamisest ning jäeti menetluskulud avaldaja kanda. 7.

§ 244

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

1. Eeltõendamismenetlus on oma iseloomult erandlikes tingimustes kohalduv meede tõendite kogumiseks. Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on kindlustada hagejale võimalus hankida ja tagada tõendeid olukorras, kus nende hankimine hagimenetluse ajal oleks raskendatud või võimatu. Antud juhul ei ole avaldaja põhistanud mõjuvat põhjust, miks on tõendite kogumine vajalik just eeltõendamismenetluse käigus, st miks on tõendite hankimine käimasolevas hagimenetluses raskendatud või võimatu.
2. Eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud olukorras, kus soovitud tõendeid on võimalik koguda käimasolevas hagimenetluses, esile ei ole toodud, et tõendid võiks kaduma minna või nende kogumine osutuks muul põhjusel raskendatuks. Hagimenetluses on menetlusosalisel

§ 239

lg 1 kohaselt õigus esitada taotlusi tõendi kogumiseks, § 279 lg 1 kohaselt isik, kelle valduses on dokument, on kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud tähtajaks.

§ 199lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada hagimenetluses taotlusi.

1. Eeltoodust ilmneb, et avaldaja ei ole suutnud tõendada eeltõendamismenetluse läbiviimise eelduste olemasolu ning avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
2. Kuivõrd eeltõendamismenetlus jääb algatamata, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (

§ 172lg 1).

Määruskaebus

1. Avaldaja palub 02.07.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega algatada eeltõendamismenetlus või alternatiivselt saata asi tagasi eeltõendamismenetluse algatamiseks maakohtule. 3
2. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 244lg-t 1.

Avaldaja on selgitanud eeltõendamismenetluse algatamise mõjuvat põhjust – tõendite kaduma minemist. Peamine alus eeltõendamismenetluse korraldamiseks on käesoleval juhul vajadus koguda tõendeid kiiresti, et vältida nende kaotsiminekut ja saamise raskenemist. Käesoleval juhul on vajalik, et sideettevõtjate valduses olevad andmed saaksid kiiresti fikseeritud ning tõendi vormi viidud. ESS § 1111 lg-s 4 sätestatud tähtaja saabumisel osutub tõendite fikseerimine võimatuks. Avaldaja palub kohtult tõendid koguda ka juhul, kui kohus tõendeid asja juurde ei võta. Sellisel moel on võimalik tagada, et oluliste ja hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks kriitilise tähtsusega sideseansside andmed ei lähe sideettevõtja kohustuse möödumise tõttu kaduma. Menetluse edasine käik 14. Puudutatud isikud palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 16. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks täidetud, mistõttu tuleb keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.

§ 244

lg 1 esimese lause järgi võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et puudutatud isikud ei ole andnud nõusolekut eeltõendamismenetluse algatamiseks (vt vastus määruskaebusele, tl 27). Avaldaja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, miks on tõendite kogumine vajalik just eeltõendamismenetluse käigus, st miks on tõendite hankimine käimasolevas hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-19-5205) raskendatud või võimatu. Vastavat asjaolu ei ole avaldaja selgitanud ka määruskaebuses. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus võiks eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
2. Puudutatud isikud esitasid vastuses määruskaebusele uued tõendid. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt

§ 662lg-st 3 on põhjendatud täiendavad tõendid võtta asja materjalide juurde.

20. Tulenevalt

§ 247

lg 4 teisest lausest ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4 22. 30.08.2019 on puudutatud isik I esitanud määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on puudutatud isiku I esindajate õigusabitoimingud seoses määruskaebemenetlusega järgnevad: 1) 01.08.2019 määruskaebusega tutvumine, õiguslik analüüs – 47 min; 2) 01-02.08.2019 ekirjavahetus, telefonivestlus kohtuga (dokumentide kättesaadavaks tegemine) – 15 min; 3) 05.08.2019 tutvumine tsiviilasja dokumentidega, õiguslik analüüs määruskaebusele vastuse koostamiseks – 2 h ja 45 min; 4) 08.08.2019 seisukoha ettevalmistamine määruskaebusele – 2 h ja 45 min; 5) 12.08.2019 seisukoha täiendamine määruskaebusele – 3 h ja 15 min; 6) 13.08.2019 seisukoha täiendamine määruskaebusele – 3 h ja 45 min; 7) 15.08.2019 õiguslik analüüs, seisukoha koostamine määruskaebusele, töö toimikuga -1 h ja 4 min. Puudutatud isikule I on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot. Puudutatud isiku I menetluskulud on seega kokku 2044 eurot (14 h ja 36 min x 140 eurot/h). Puudutatud isik I kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning märkis, et ta taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Puudutatud isik I palus vastavalt

§ 177

lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

1. 04.09.2019 esitas avaldaja seisukoha menetluskulude nimekirjale. Avaldaja palus vähendada menetluskulusid selliselt, et väljamõistetavad menetluskulud ei ületaks 420 eurot. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja ei vaidlusta lepingulise esindaja tunnihinda, kuid ta leiab, et osaliselt ei ole taotletav kulu põhjendatud.
2. Ringkonnakohus, tutvunud puudutatud isiku I avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isiku I esindajad on koostanud küll sisuka ja põhjaliku vastuse määruskaebusele, kuid arvestades tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist ei ole sisulise vaidlusega, on menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud. Vajalikuks ja põhjendatuks saab kolleegiumi hinnangul pidada ajakulu kokku 8 tundi, mis kulus kohtuga suhtlemise, toimikuga tutvumise ja vastuse koostamise peale. Puudutatud isiku I lepinguliste esindajate tunnitasu 140 eurot, võib arvestades esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid) ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Seega tuleb avaldajalt kostja I kasuks välja mõista apellatsiooniastme õigusabikulu hüvitamiseks 1120 (8x140) eurot.
3. Vastavalt puudutatud isiku I poolt taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 26.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots