KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. september 2019 Kohtuasja number 1-18-3713 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Mikk Heina tingimisi

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti M. Heinale 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati vahistamise kohaldamise kuupäevast, s.o alates 18. jaanuarist 2018.

§ 3101lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldati M.

Heinale EM. V. suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb

1. jaanuaril
3. Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega jäeti M. Heina vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
6. Maakohtu määruse kohaselt on M. Heinat kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest, käesolevat karistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise, korduva ähvardamise, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, vägistamise ja vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Kõik isikuvastased kuriteod on pandud toime M. Heina endise abikaasa suhtes. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta alustanud sotsiaalprogrammi läbimist ning käib vangla majandustöödel. Vabanemise korral on M. Heinal kindel elukoht ja töökoht. Süüdimõistetu suhted vanematega on toetavad.
7. Jätmata tähelepanuta M. Heinat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et tema vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud. Kohtu arvates oleks M. Heina vabastamine praegu ennatlik. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses elada uusi kuritegusid toime panemata. Praeguseks on M. Heina küll kandnud ära veidi rohkem kui poole talle karistuseks mõistetud kolme aasta pikkusest vangistusest ja vanglas käitunud korrektselt, kuid läbimata on kuriteoriske maandavad tegevused. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammiga alustas süüdimõistetu alles nädal enne kohtuistungit. Kohus võtab arvesse, et M. Heina on pannud toime suurel hulgal isikuvastaseid kuritegusid. Ta on olnud konfliktide lahendamisel abikaasa suhtes korduvalt vägivaldne ning ähvardanud teda tapmisega. Vägistamise pani M. Heina toime samuti eriti jõhkralt.
8. Kohtu arvates ei ole ärakantud karistusaeg ja siiani läbitud taasühiskonnastavad tegevused piisavad, et süüdimõistetu suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse püsivalt muuta. Kohtu arvamust ei mõjuta ka asjaolu, et M. Heina vabanemisjärgsed elutingimused on head. Samataolised olid need ka kuritegude toimepanemise ajal ega ole seepärast määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kokkuvõttes leiab kohus, et M. Heina puhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üle teda negatiivselt iseloomustavad asjaolud, mistõttu jätab kohus M. Heina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS
9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Heina, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10. M. Heina hinnangul ei tohi kuriteo toimepanemise asjaolud olla takistuseks tema ennetähtaegsele vabastamisele. M. Heina on toimepandud kuritegusid kahetsenud ja tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Ta on osalenud majandustöödel ja alustanud sotsiaalprogrammi läbimist. M. Heina märgib, et vangla võimaldas tal alles nüüd sotsiaalprogrammis osaleda.
11. Määruskaebuse kohaselt on M. Heinal vabaduses elu- ja töökoht ja toetavad suhted perega. M. Heina hinnangul on kohus teda kui kinnipeetavat kohtulahendis naeruvääristanud, viidates sellele, et tema elutingimused olid samalaadsed kuriteo toimepanemise ajal. M. Heina märgib, et soovib edaspidi õiguskuulekalt elada ja vabadust väärtustada. Ta ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Kriminaalhoolduse kohaldamine M. Heina suhtes oleks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Heina määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

10.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. 2

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kolleegiumi hinnangul on M. Heina määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
4. Maakohus on M. Heina vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates M. Heina uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kriminaalkolleegium leiab samuti, et M. Heina poolt oma elukaaslase suhtes toime pandud jõhker vägistamine ja suur hulk erinevaid vägivallakuritegusid annavad alust arvata, et ta võib vabaduses vägivaldsete kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole M. Heina individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke veel saavutanud ja tal on seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogramm läbimata. Seega oleks ennatlik väita, et tema karistuse eesmärgid on juba täidetud ja ta suudab ennetähtaegse vabastamise järel õiguskuulekalt käituda. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis ringkonnakohut vastupidides veenaks ja võimaldaks M. Heinat ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M.

Heina määruskaebuse Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 3