TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1425 Määruse kuupäev 27. september 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi D.T. (T) kaebus Viru Vangla kohustamiseks teha kaebajale parem

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõige 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

1. Kaebaja soovib, et talle tehtaks jalaoperatsioon, ning on esitanud kohtule nõude kohustada vanglat talle operatsiooni tegema. Vangla meditsiiniosakonna vastustest kaebaja taotlustele nähtub, et arst ei ole kaebajale operatsiooni tegemist pidanud vajalikuks. Kohtu hinnangul on kõnealuse vaidluse sisuks tervishoiuteenuse osutamine, sest kirurgilise operatsiooni vajaduse üle otsustamine saab toimuda üksnes tervishoiuteenuse osutamise raames.
2. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lõige 2). TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
3. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
4. aprillil 2011 asjas nr 3-3-4-1-11 tehtud määruse punkti 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on veel märkinud, et VangS § 52 lõike 2 järgi on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus (vt
5. septembri
6. a määrus asjas nr 3-18-1180, punkt 12).
7. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlustest tuleb eristada avalik-õiguslikke vaidlusi, mis võrsuvad meditsiinilise abivahendi väljastamisest keeldumisest. Kohtupraktikast tulenevalt on meditsiinilise abivahendi väljastamisest keeldumise otsused, millega ei otsustata abivahendi meditsiinilise vajaduse üle, haldusotsused (nt Riigikohtu erikogu
8. detsembri 2016 määrus asjas nr 3-2-4-1-16). 2 3-19-1425 Praeguses asjas ei ole kohtu arvates tegemist vaidlusega meditsiinilise abivahendi väljastamise üle. Kuigi kaebaja on kaebuses muu hulgas osutanud, et vangla võttis temalt kambri läbiotsimise käigus ära talle väljastatud ortoosi, ei ole kohtu hinnangul kaebus esitatud eesmärgiga kohustada vanglat talle ortoosi väljastama. Viru Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et kaebaja on keeldunud ka meditsiiniõe pakutud uuest küljetugevdustega ortoosist. Kaebusest nähtub kohtu hinnangul selgelt kaebaja soov, et vangla võimaldaks talle parema jala operatsiooni. Viru Vangla edastatud materjalidest tulenevalt ei ole arst pidanud operatsiooni kaebajale vajalikuks. Tulenevalt VangS § 52 lõikest 2 on tegemist arsti erialase otsustusega, mis tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus.
9. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et vangla ja kaebaja vahel on vaidlusaluses olukorras tekkinud eraõiguslik suhe ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamise pädevus on maakohtul. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. 12.

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3