3-19-1827/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1827 Määruse kuupäev

1. oktoober 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Maksim Kuznetsovi (Kuznetsov) taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
2. juuli
3. a käskkirja nr 6-3/515-1 täitmine RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Maksim Kuznetsovile. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. septembril 2019 Maksim Kuznetsovi taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
6. juuli
7. a käskkirja nr 6-3/515-1 täitmine (taotlus on koostatud
8. septembril 2019). M. Kuznetsov palus end vabastada riigilõivust esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
9. Vastuseks kohtunõudele esitas Viru Vangla
10. septembril 2019 kohtule M. Kuznetsovi vaide Viru Vangla
11. juuli
12. a käskkirja nr 6-3/515-1 peale ja selle vaide kohta
13. septembril 2019 tehtud vaideotsuse nr 6-12/308-
15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtupraktikas on seda sätet mõistetud nii, et kohtule võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes poolelioleva vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või poolelioleva kohtumenetluse ajal. Kui haldusorgan on vaide lahendanud ja vaidemenetlus on lõppenud ning isik pole kohtule kaebust veel esitanud, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. (Vt Tallinna Halduskohtu
16. septembri
17. a määrus haldusasjas nr 3-17-1878,
18. aprilli
19. a määrus haldusasjas nr 3-19-746,
20. augusti
21. a määrus haldusasjas nr 3-19-1552.) Viru Vangla lahendas
22. juuli
23. a käskkirja nr 6-3/515-1 peale esitatud M. Kuznetsovi vaide
24. septembri
25. a vaideotsusega nr 6-12/308-
26. Seega on vaidemenetlus lõppenud. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt ei ole M. Kuznetsov kohtule esitanud kaebust Viru Vangla
27. juuli
28. a käskkirja nr 6-3/515-1 peale. Seega ei ole M. Kuznetsovil Viru Vangla
29. juuli
30. a käskkirjaga nr 6-3/515-1 seoses pooleliolevat vaidemenetlust ega toimu ka kohtumenetlust. Sellises olukorras ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine eelnevalt osutatud kohtupraktika kohaselt lubatud. Kohus selgitab, et M. Kuznetsovil on võimalik esitada kohtule kaebus Viru Vangla
31. juuli
32. a käskkirja nr 6-3/515-1 tühistamiseks ning ta saab koos kaebusega taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tähtaeg selle käskkirja peale tühistamiskaebuse esitamiseks ei ole veel möödunud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik M. Kuznetsovi
33. septembril 2019 kohtusse saabunud pöördumist mõista muul viisil kui üksnes esialgse õiguskaitse taotlusena. Pöördumine on pealkirjastatud kui „Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks“. Pöördumise sisu viitab üheselt mõistetavalt ainult soovile, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset. M. Kuznetsov on taotlenud üksnes Viru Vangla
34. juuli
35. a käskkirja nr 6-3/515-1 täitmise peatamist. Ta ei ole esitanud ühtegi nõuet selle käskkirjaga seoses. Kuna M. Kuznetsovi esialgse õiguskaitse taotlus ei ole praegu lubatav, jätab kohus selle läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt)