KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2019, Tal

§ 102lg 2 mõttes.

Lisaks töötab kostja Soome Vabariigis ning seetõttu ei saa eluliselt usutavaks lugeda kostja väidet selle kohta, et tema igakuine sissetulek on üksnes 580 eurot.

1. Hagejad esitasid kohtule oma nelja kuu väljaminekud, mille kohaselt on laste igakuised keskmised kulud kokku 1135,77 eurot ((1220,80+990,22+935,53+1392,53)/4=1135,77 eurot), mis mõlemale lapsele eraldi on igakuiselt 567,85 eurot. Seega on tegelikkuses laste igakuised kulud suuremad kui seaduses sätestatud miinimum ette näeb.
2. Asjaolu, et lapsele riiklike toetusi makstakse, ei

§ 102lg 2 mõttes (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16).

Praegusel hetkel on peretoetus 55 eurot lapse kohta. Kuivõrd PKS § 101 lg 1 järgi on lapse igakuisteks eelduslikeks kuludeks kokku 500 eurot ning praegusel juhul on hagejate igakuised kulud eraldi 567,85 eurot, siis on hagejad seisukohal, et peretoetus 55 eurot tuleb lugeda hagejate kulutuste katmiseks lisaks PKS § 101 lg-s 1 määratud miinimummääras elatisele, mitte vähendada igakuist elatist peretoetuse summa võrra.

1. Lisaks on kostja märkinud, et tasub igakuiselt AS-le SEB Pank laenumakseid hagejate eluaseme säilitamiseks. Hagejad soovivad pöörata kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on küll laenumakseid tasunud, kuid kuna hagejate seaduslik esindaja ja kostja on asunud ühisvara jagama, siis on olukord muutumas ning laenumaksmise kohustus langeb kostjal ära ning sellisel juhul tuleb hagejate seaduslikul esindajal kõik eluasemega seotud kulud igakuiselt tasuda ise. Seega vältimaks olukorda, et hagejad peavad elatise suuruse muutmiseks uuesti kohtu poole pöörduma, ei ole hagejate huvides elatise suuruse määramisel arvestada kostja poolt tasutavate laenumaksetega.
2. 31.01.2019 seisukohas leidsid hagejad, et kostja ajutist töötuna olemist ega liiga väikest sissetulekut ei

§ 102lg 2 mõttes.

Kostja seisukohad 2 on vastuolulised ning ei ole eluliselt usutavad. Ühest küljest märgib kostja, et ta on koheselt valmis sõlmima kokkuleppe (kompromissi) ning tasuma hagejatele rahasummad, mis ületavad 3600 eurot, teisest küljest esitab kostja väited, et tal puuduvad elatise maksmiseks igasugused rahalised vahendid ning tal puuduvad sissetulekud. Kostja vastuväited hagile

1. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning on nõus maksma elatist kummalegi hagejale 175 eurot kuus. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate kanda.
2. 25.05.2018 seisukohas leidis kostja, et esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Arvestades oma sissetulekut, on kostja võimeline maksma kummalegi hagejale 175 eurot kuus. Hagejad elavad hagejate ema ja kostja ühisvarasse kuuluvas elamus. Elamu soetamiseks võetud eluasemelaenu maksab kostja üksinda. Kostja poolt laenu maksmise näol on tegemist laste kulude jooksva katmisega. Pere huvides on võetud laen ka sõiduauto soetamiseks, mille tagasimakseid tuleb tõenäoliselt teha kostjal. Kostja töötab hetkel Soomes. Tema sissetulek on 580 eurot kuus. Kostja väljaminekud ühes kuus on järgmised: laenu igakuine tagasimakse 370 eurot; üür töökohas asuva korteri kasutamise eest 285 eurot; sõit Eestisse 2 korda kuus kriminaalhooldaja juurde 300 eurot kuus. Eelmärgitule lisandub kulu toidule, hügieenitarvetele jms. Kuna elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hagejate ema sissetulekuga, siis tuleb krediidiasutustelt välja nõuda hagejate ema pangakontode väljavõtted. Elatise summa kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka peretoetustega.
3. 02.09.2018 seisukohas märkis kostja, et kostja töötasu on senini olnud umbes 1083 – 1261 eurot kuus ja eluasemekulud Soomes on 750 eurot kuus. Kostja esitas kohtule ka oma arvelduskonto väljavõtte perioodi 28.05.2018-30.08.2018 kohta (tl 61-65).
4. 20.01.2019 seisukohas märkis kostja, et ta palub mõista elatise välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära, kuna kostja on töötu. Kostja selgitas, et ta töötas Soomes O Oy-s alates 23.04.2018 ehitajana. Kostja kaotas töö, kuna O Oy lõpetas detsembris
5. a. tegevuse. Hetkel on kostja töötu. Kostja registreerus tööotsijaks 19.12.
6. Kostjale on koostatud tööotsimiskava, millest nähtuvalt otsib kostja aktiivselt töökohti eri tööotsingukanalite kaudu ja osaleb TT teenuste poolt korraldatavatel sobivatel värbamisüritustel hiljemalt 10.04.
7. Esimene töötutoetus makstakse kostjale 25.01.
8. Töötutoetus on Soomes 25 eurot tööpäeva eest, s.o umbes 500 eurot kuus.
9. Kostja eluasemekulud Soomes olid alates juulist
10. a. 750 eurot kuus ja on käesoleval ajal 810 eurot kuus. Kostja elab Soome Vabariigis Vantaas ning maksab elamispinna eest üüri 810 eurot kuus (tl 94). Kommunaalkulude kohta märkis kostja, et kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis 10.07.2018 ja 03.08.2018 ja 29.08.2018 üürileandja Q Oy arvelduskontole XXX eest 750 eurot.
11. Kostja poolt esitatud arvelduskonto väljatrükist nähtuva kohta selgitas kostja järgnevat. 05.06.2018 MM-lt laekunud 2500 eurot ülekande kirje on „laen“. Kostja arvelduskontol oli enne laenu võtmist 13,20 eurot. Ta vajas ta laenu igapäevaseks äraelamiseks. Tegemist on ühekordse tagastamisele kuulunud summaga. Asjaolu, et tegemist oli kostja ja MM vahelise laenusuhtega, nähtub kostja poolt 27.06.2018 tehtud kandest MM arvelduskontole kirjega „laen“. Laenuvõtmisega on tegemist ka 08.06.2018 laekunud 210 euro puhul. Ka 23.07.2018 võttis kostja laenu, sest tema arvelduskontol oli enne laenuvõtmist 4,40 eurot. Tegemist on ühekordsete laenuandjatele tagastamisele kuulunud summadega, mida ei ole alust võtta aluseks elatise suuruse määramisel.
12. Kostja kandis
13. aasta jõuluks hagejate ema arvelduskontole 250 eurot ja
14. aasta jaanuaris andis kummalegi lapsele 150 eurot. Kostja toetab lapsi lisaks elatise maksmisele vastavalt võimalustele ka tulevikus. 3 Esimese astme kohtu otsus
15. Pärnu Maakohtu 18.02.2019 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt välja igakuine elatis hageja I kasuks alates 12.03.2018 - 31.12.2018 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 elatis 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja I täisealiseks saamiseni; mõisteti kostjalt välja igakuine elatis hageja II kasuks alates 12.03.2018 - 31.12.2018 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 elatis 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et jooksev elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval HH arvelduskontole selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1), välja arvatud hagejatele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
16. Hagejad on 14.09.2018 menetlusdokumendis esitanud ülevaate nende igakuistest kuludest ajavahemikus
17. a. mai-august (kaasa arvatud), mille kohaselt on kummagi hageja igakuised keskmised kulud ca 568 eurot kuus. Kostja ei ole hagejate igakuiste vajaduste summat vaidlustanud. Kuna hagejate vajadusi ei ole vaidlustatud, siis tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ehk igakordselt kehtiva kuupalga alammäära ulatuses ühe lapse kohta. Kummalgi vanemal lasub kohustus anda lapsele ülalpidamist vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses.
18. Kostja palub mõista välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Esmases hagivastuses (tl 28-30, 25.05.2018) selgitab kostja, et ta püüab oma elu pärast lahutust korda seada ja arvestades tema sissetulekut (580 eurot), ei ole ta võimeline maksma elatist miinimumsummas. 02.09.2018 seisukohas märgib kostja, et tema töötasu on olnud senini umbes 1083 -1261 eurot kuus. 20.01.2019 seisukohas (tl 88-89) esitab kostja andmed selle kohta, et töötas Soomes alates 23.04.2018 ehitajana. Kostja kaotas töö, kuna O Oy lõpetas detsembris
19. a. tegevuse. Kostja esitas 02.09.2018 kohtule tõendina väljavõtte oma arvelduskontost ajavahemiku 28.05.2018-30.08.2018 kohta (tl 61-65). Kontoväljavõttest nähtub, et kostja arveldusarvele on ajavahemikus 28.05.201830.08.2018 laekunud 11 709,23 eurot.
20. Kuivõrd kostja kontoväljavõte ei olnud kooskõlas kostja 02.09.2018 seisukohas esitatud väidetega tema sissetulekute kohta, tegi kohus 03.01.2019 määruses kostjale ettepaneku selgitada, mida konkreetselt ja millise kandega ta esitatud kontoväljavõttega tõendada soovib. Kostja selgituste kohaselt on 05.06.2018 MM-lt laekunud 2500 eurot ülekande kirje on „laen“. Kostja arvelduskontol oli enne laenu võtmist 13,20 eurot. Ta vajas ta laenuvõtmist igapäevaseks äraelamiseks. Tegemist on ühekordse tagastamisele kuulunud summaga. Asjaolu, et tegemist oli kostja ja MM vahelise laenusuhtega, nähtub kostja poolt 27.06.2018 tehtud kandest MM arvelduskontole kirjega „laen“. Laenuvõtmisega on tegemist ka 08.06.2018 laekunud 210 euro puhul. Ka 23.07.2018 võttis kostja laenu, sest tema arvelduskontol oli enne laenuvõtmist 4,40 eurot (tl 88-89). Arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt on 23.07.2018 laekunud kostjale 200 eurot, kande on teinud AA (tl 63).
21. Kostja selgitustest nähtuvalt on kostja võtnud perioodil kokku laenu 2500+210+200 eurot, s.o 2910 eurot, mida ei saa arvata sissetuleku hulka. Seega kostja sissetulekud olid ajavahemikus 28.05.2018-30.08.2018 vastavalt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttele (11709,23 - 2910)/3 = 2933,08 eurot ühes kalendrikuus.
22. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud väiteid, mille kohaselt on kostja majanduslik olukord läbivalt halb ja ta ei suuda hankida endale ja alaealistele lastele ülalpidamist miinimumelatise ulatuses. Asjaolu, et kostja kaotas töö 4 detsembris
23. a. ja on jaanuaris
24. a. tööotsijana arvel, ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
25. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda hagejate vajadused kaetuks lapsetoetusega ega mõista sel alusel kostjalt välja miinimumelatisest väiksemat elatist. Kostja ei ole hagejate kulutusi vaidlustanud, samuti ei ole kostja kohtule esitatud kokkuvõtvas seisukohas pöördunud tagasi oma taotluse juurde lugeda hagejate kulutused kaetuks lapsetoetustega. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo nr 32-1-35-17).
26. Kostja tugineb korduvalt enda eluasemekuludele ja üürikuludele, samas ei ole kostja tõendanud oma kohustuse suurust, seda vaatamata kohtu nõudele esitada üürileping. Ainuüksi ülekande tegemine ja sellele viitamine ei tõenda kostja lepingulist kohustust, võimalik on, et kostja teeb ülekande ka kolmanda isiku eest. Samuti on võimalik valida jõukohasem eluase või eluaseme kulusid jagada, sh kostja on ka ise viidanud, et ta otsib korterikaaslasi. Samuti tuleb arvestada PKS § 101 lg 2 teises lauses sätestatuga, mille kohaselt vanem, kes on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega olles olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem ülalpidamiskohustusest, vaid peab oma sissetuleku kasutama ühetaoliselt nii enese kui ülalpidamist vajavate laste ülalpidamiseks.
27. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahelisi ühisvarast tulenevaid varalisi vaidlusi ei saa siduda elatise nõudega. Apellatsioonkaebus
28. Kostja palub 21.03.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära: hageja I kasuks elatis alates 12.03.2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 175 eurot kuus ja hageja II kasuks alates 12.03.2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 175 eurot kuus; jätta apellatsioonimenetluse kulud hagejate kanda.
29. Maakohus mõistus kostjalt välja elatise suuremas osas, kui kostja on suuteline maksma.
30. Maakohus ei ole võtnud seisukohta mitmete kostja väidete osas ega ole põhjendanud, miks ta kostja väidetega ei nõustu. Samuti on maakohus jätnud osa kostja tõenditest analüüsimata ja on otsuses tõendeid kogumis ebaõigesti hinnanud.
31. Kohus on jätnud hageja poolt esitatud tõendid arvesse võtmata ning on leidnud ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord on halb. Kostja esitas 20.01.2019 kohtule selle kohta tõendid.
32. Kostja esitas kohtule selgituse ja tõendid oma väljaminekute kohta. Kostja eluasemekulud Soomes olid alates juulist
33. a. 750 eurot kuus ja on käesoleval ajal 810 eurot kuus. Kirjalikku üürilepingut sõlmitud ei ole. Kostja on tõendanud üürimakse suurust esitades kohtule tõendi üüri- ja kommunaalmaksete tegemise kohta. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis 10.07.2018 ja 03.08.2018 ja 29.08.2018 üürileandja Q Oy arvelduskontole XXX eest 750 eurot. Kohtule esitatud maksedokumendist nähtub, et kostja tegi makse XXX 20 eest Q Oy arvelduskontole summas 810 eurot. Kostja poolt makstav üürisumma ei ole, arvestades Vantaa 5 üüriturgu, suur. Kostja on tõendanud, et ta elab ja on kirjutatud sisse XXX ning maksab igakuuliselt selle korteri kasutamise eest üüri.
34. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud erinevatel kuupäevadel laenu. Tegemist on ühekordsete laenuandjatele tagastamisele kuulunud summadega, mida ei ole alust võtta aluseks elatise suuruse määramisel.
35. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada peretoetustega (vt RKTKo nr 3-21-35-17), sest kostja majanduslik seisund oli pärast abielulahutust halb ja halvenes menetluse jooksul veelgi seetõttu, et kostja kaotas endast mitteolenevatel põhjustel töö.
36. Maakohus ei lahendanud kostja 25.05.2018 taotlust tõendite kogumiseks, s.o krediidiasutustest hagejate ema pangakontode väljavõtete väljanõudmiseks. Vastustaja seisukoht
37. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
39. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
40. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud põhjendatult järelduseni, et käesolevas asjas ei esine mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seejuures on maakohus hinnanud kostja majanduslikku võimekust kostja enda poolt esile toodud asjaolude ja tõendite alusel. Maakohus ei ole jätnud osa kostja tõendeid analüüsimata ja on kostja väidetele piisavalt vastanud. Vastupidiselt kostja arvamusele on maakohus hinnanud ka kostja töötust tõendavaid dokumente. Asjaolu, et maakohtu järeldus ei ühti kostja omaga, ei tähenda, et maakohus ei oleks kostja esitatud tõendeid arvesse võtnud. Maakohus on kostja töötust tõendavaid tõendeid hinnanud kogumis teiste tõenditega ja leidnud, et ajutine töökaotus anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343).
41. Maakohus on arvestanud kostja arvelduskonto väljavõttega, millest nähtub, et kostja on saanud erinevatel kuupäevadel laenu. Maakohus on kõik kostja arvelduskontole laekunud maksed, mille osas kostja on selgitanud, et tegemist on laenuga, arvestanud kostja sissetulekust maha, mille tulemusena jäi kostja sissetulekuks 2933,08 eurot ühes kalendrikuus. Sellele summale pole kostja vastuväiteid esitanud. Seega ei ole kostja majanduslik olukord nii halb ja ka väidetav üürimaksete suurus ei anna alust mõista elatis välja alla miinimummäära. Samuti on maakohus põhjendatult viidanud sellele, et kostjal on võimalik valida ka jõukohasem eluase või eluaseme kulusid jagada, võttes korterikaaslasi.
42. Maakohus on arvestanud ka kostja väitega, et laste vajadused võivad olla kaetud peretoetustega. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt 6 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17). Käesolevad juhul muid asjaolusid elatise vähendamiseks alla miinimummäära tõendatud ei ole. Põhjendatud ei ole pidada ainuüksi lastetoetuste saamist PKS § 102 lg-s 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks ning vähendada igakuist elatise summat selle võrra. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, välja arvatud hagejatele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtul pole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda, välja arvatud hagejatele määratud esindaja kulud, mis jäävd riigi kanda.
44. Hagejatel väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu, ringkonnakohus hagejate menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 7