) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (
Hageja esitas 12.09.2019, kohtule hagist loobumise avalduse. Kuivõrd hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku poolte õigusi, siis kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 9. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja tegelikult välisriigis elamise ja seal psühhiaatriahaiglas viibimise tõttu, samuti kostjale Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt menetluses advokaadist esindaja määramata jätmise tõttu, ilmselt ei ole võimalik hagist loobumise vastuvõtmise taotluse osas kostja arvamust saada. Sellepärast kohus saadab küll kostjale menetlust lõpetava määruse teadmiseks, kuid menetluse lõpetamiseks jätab
Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja tasus hagi esitamisel abielulahutamise nõudelt riigilõivu 100 eurot ja ühisvara jagamise nõudelt 300 eurot. 11. Kohus selgitab, et tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 8 tagastatakse tasutud riigilõiv kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud ühisvara jagamise nõude esitamisel riigilõivu 300 eurot, millest ½ on 150 eurot.
lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selle menetlusosalise avalduse alusel, kes lõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist. 12. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.