Obsah (5)

§ 18§ 17§ 158§ 121§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtuasja number Tartu Halduskohus 3-19-883 Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2019, Tartu Kohtuasi V.F. kaebus Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju Tartu Vangla direktori käskkirjaga, millega kehtestati vangla suitsetamist keelav kodukorra muudatus.

§ 18lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus.

Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole siduvad. Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse puhul on kohaseks vastustajaks Tartu Vangla, mitte Tartu Vangla direktor Raini Jõks isiklikult. Riigivastutuse seaduse § 12 lg-st 2 tuleneb, et avalike ülesannete täitmisel kahju tekkimise korral vastutab kahju kannatanu ees avaliku võimu kandja, mitte avalikke ülesandeid täitnud füüsiline isik. Nimetatud sätte kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Samas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Vangla direktor on vanglaametnik. Vangistusseaduse (VangS) § 111 lg 1 kohaselt on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. VangS § 106 sätestab, et vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 105 lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor.

§ 17

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses vastustaja Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 lause 1 sätestab, et riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust.

1. Seega on kaebus esitatud Tartu Vangla vastu ajavahemikus
2. oktoober 2017 kuni
3. november 2018 Tartu Vangla direktori
4. mai
5. a käskkirjaga nr 1-1/49 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kaebaja apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-18-
7. Nimetatud haldusasjas nõudis kaebaja Tartu Vangla direktori
8. mai
9. a käskkirja nr 1-1/49 2 tühistamist, vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid ning vangla ja Justiitsministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
10. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse nõue ja alus kattuvad haldusasjas nr 3-18-356 esitatuga. Kaebaja on esitanud ka haldusasjas nr 3-18-356 Tartu Vangla vastu suitsetamise piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ka nimetatud haldusasjas leidis kaebaja, et suitsetamise keelamisega on põhjustatud talle ärritus, unetus ja teised terviserikked, mida tuli leevendada ravimitega. Seega on kaebaja juba esitanud praeguse kaebusega samasuguse nõudega kaebuse samal alusel haldusasjas nr 3-18-
11. Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebuse saab kohtule esitada pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le
12. Kui nõue on tekkinud kohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu, ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine takistuseks nõude lahendamisele halduskohtus (Riigikohtu
13. jaanuari
14. a määrus haldusasjas nr 3-17-1151, p 2.3). Halduskohus on kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendanud
15. märtsi
16. a otsusega asjas nr 3-18-
17. Seejuures ei ilmne kohtuotsusest üheselt arusaadavalt, millise ajavahemiku osas kohus kahju hüvitamise nõuet lahendas. Kohus hindas esitatud tõendeid väidetava kahju tekkimise kohta kuni
18. novembri 2018 seisuga (viidatud otsuse põhjenduste p 37.4), mis hõlmab ka praeguses asjas esitatud kaebuses nimetatud ajavahemikku (
19. oktoober 2017 kuni
20. november 2018).

§ 158

lg 2 ls-st 1 tulenevalt teeb kohus asjaolud üldjuhul kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtu hinnangul on kaebaja väidetud asjaoludel tegemist jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudega. 10.

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja on vaidlustanud otsuse apellatsioonkaebusega ja vaidlus jätkub hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Seega on täidetud

§ 121

lg 1 p 3 kohaldamise eeldus, et sama nõudega samal alusel kaebus oleks kohtu menetluses.

1. Kohtud on juba varem sama kaebaja kahju hüvitamise nõude osas Justiitsministeeriumi vastu sarnaselt leidnud, et kaebus justiitsministri
2. oktoobri
3. a määrusega nr 21 (vangla sisekorraeeskirja muudatused seoses suitsetamise korraldamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks on sama kaebus

§ 121

lg 1 p 3 tähenduses, sõltumata, kas see on esitatud Justiitsministeeriumi või justiitsministri vastu personaalselt (Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-19-793, p 5).
3. Kuna kohus on seisukohal, et kaebaja on praegusel juhul esitanud kohtule kaebuse sama nõudega ja samal alusel, nagu juba menetluses asjas nr 3-18-356, ei pea kohus kaebust lubatavaks. Seetõttu ei ole ka määrav, kas Tartu Vangla menetles kaebaja
4. jaanuari
5. a taotlust (tl 13) õiguspäraselt. Samuti puudub praeguses menetlusetapis vajadus lahendada küsimust, kas kaebaja pöördus kohtusse tähtaegselt ja kas esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 3 alusel.

1. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse (tl 19-20). Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevat arvestades peab kohus kaebaja väljavaadet käesolevas kohtumenetluses enda õigusi kaitsta väga väheseks. Seega jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata sõltumata kaebaja majanduslikust võimalusest (vt konto väljavõte tl 6-6p) õigusabi eest tasuda. 3
2. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata. 16.

§ 77lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse on võetud dokumente, mis sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. Selles osas on asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, mis võiks välistada menetluse osalise kinniseks kuulutamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks kuulutada. 17. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust kohtulahendi tõlkimiseks vene keelde. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning kaebuse lisadest nähtuvalt eestikeelsed pöördumised justiitsministrile ja Tartu Vangla direktorile. Järelikult on kaebajal võimalus ka mõista eestikeelset kohtulahendit või korraldada endale selle tõlkimine. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4