KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2018.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-3555 (12221000021) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Rahv

§ 301alusel õigeks.

Menetluskulud Välja mõista Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 5815,84 eurot. Menetluskulud, summas 2907,92 eurot, jätta Xxx Xxx kanda. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.12.2018.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
2. Esitatud süüdistus ja menetluse käik 1.
3. Harju Maakohtu Liivalaia edastati Põhja Ringkonnaprokuratuurist menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasi, milles oli Xxx Xxxle esitatud süüdistus KarS § KarS § 298 lg 1 järgi. Hiljem esitati muudetud süüdistus Xxx Xxxle KarS § 298 lg 2 p 1 järgi. Esitatud süüdistuse kohaselt Xxx Xxxt süüdistatakse kuni 31.12.2014 kehtinud KarS [RT I, 21.06.2014, 28] § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu andmises isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise andmise. Alates 01.01.2015 on sama tegevus jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu andmisena kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Xxx Xxx pani aastatel 2010-2012 toime altkäemaksu korduva andmise Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse inspektor X X. X X töötas alates 01.01.1996 Eesti Riiklikus Mereinspektsioonis (hiljem Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus nimetusega Keskkonnainspektsioon). Keskkonnainspektsiooni põhimääruse, [vastu võetud 31.03.2008 nr 12, RTL 2008, 27, 403], § 1 kohaselt on keskkonnainspektsiooni põhiülesanne teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 töötas X X Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina. Vastavalt ametijuhendi punktile 2 oli X X tegevuse eesmärk ja ülesanne riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. X X oli tema ametijuhendist ning ametikohast tulenevalt kohustus kontrollida keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist, rakendada riiklikku sundi keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõudeid eiravate isikute suhtes, viia läbi kontrolli jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õiguserikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust (haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust). Kuni 14.07.2013 kehtinud KarS (RT I, 17.04.2013, 9) § 288 lg 1 kohaselt oli ametiisikuks karistusseadustiku eriosa tähenduses teiste hulgas isik, kellel on ametiseisund riigi asutuses, kui temale on pandud järelevalve ja võimuesindaja ülesanded. X X, töötades ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina ja täites ametijuhendist tulenevaid ülalloetletud ülesandeid, on käsitletav ametiisikuna süütegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 288 lg 1 mõttes. Samuti on X X käsitletav ametiisikuna 15.07.2013 jõustunud ning seni kehtiva KarS (RT I, 05.07.2013, 10) § 288 lg 1 redaktsiooni mõttes, kuivõrd ta omas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametikohal avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 2 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. X X omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) [vastu võetud 15.11.2000 RT I 2000, 92, 597, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega] § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida X X tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi punktist 5.
4. oli kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendis punktis 5.
5. on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. X X võimaldas ASis x ajavahemikul 19.01.2005-05.06.2011 keskkonnaspetsialistina töötanud ning peale töölepingu lõpetamist ASle x FIE-na keskkonnaalast teenust osutanud X X tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. X X tegutses jäätmearuannetega tutvumisel kooskõlastatult ASis x ajavahemikul 06.12.200431.01.2013 haldusdirektorina töötanud ning ajavahemikul 30.03.2010-25.06.2012 prokuristi ülesandeid täitnud X X. X X tegutses X X jäätmearuannete andmetega tutvumiseks nõusoleku andmisel omakorda kooskõlastatult ASis K alates 24.03.2010 Balti regiooni ostujuhina töötanud, ajavahemikul 30.03.2010-15.03.2011 prokuristi ülesandeid täitnud ning 15.03.2011 ASi x juhatuse liikme ametikohale asunud Xxx Xxxga. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal Xxx Xxxle. Samuti edastas X X X X kaudu Xxx Xxxle X X soovi saada jäätmearuannete andmete edastamise eest vastutasu. x. Xxx teadmisel ja nõusolekul broneeris AS K X X vastutasuna jäätmearuannete tutvustamise eest spaapaketid ASis xx ja tasus nende eest vastavalt ASi x vahendite arvelt. I Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt tutvus AS x keskkonnaspetsialistina töötanud X X esmakordselt AS x huvides kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval
6. aasta esimeses pooles jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. X X nõusolekul salvestas X X oma mälupulgale jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete
7. aastal
8. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud jäätmearuandeid – isikute äritegevust puudutavat teavet, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X salvestas oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
9. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: F G OÜ, V R OÜ, T E OÜ, T OÜ, C E OÜ, C E M OÜ, B C. OÜ, I OÜ, D OÜ, M M OÜ, 3 I OÜ, F OÜ, F OÜ, S OÜ, E –T OÜ, S OÜ, B S T OÜ, H OÜ, M OÜ, B M OÜ, S I OÜ, T DR OÜ, M OÜ, A OÜ, H.J. H E OÜ, B G AS, B o j OÜ, E AS, E AS, E & L AS, K OÜ, S OÜ, E S OÜ, V P AS, P AS, R –S AS, T P AS, V K AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal x. Xxxle. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi x huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris juunis 2010 X X AS x nimelt, äriühingus ostujuhina töötanud ja ühtlasi prokuristi ülesandeid täitnud x. Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 01.07.2010-06.07.2010 väärtusega 8900 Eesti krooni (568,81 eurot). M. Xxx, kes tegutses ASi x huvides, teadmisel ja nõusolekul tasus 05.07.2010 ASi K X X broneeritud spaapaketi eest äriühingu varade arvelt. II Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt, tutvus ASis x keskkonnaspetsialistina töötanud X X teistkordselt, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval,
10. aasta esimeses pooles, X X nõusolekul jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete
11. aastal
12. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannetega – isikute äritegevust puudutava teabega, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X võimaldas X X salvestada oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
13. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: R-S AS, S E OÜ, T P AS, U P AS, W AS, V H OÜ, A OÜ, A K OÜ, A AS, B C. OÜ, B o j OÜ, B M OÜ, B OÜ, C E M OÜ, D OÜ, E AS, E AS, E & L AS, E OÜ, E OÜ, E R S OÜ, F OÜ, F G OÜ, G M AS, H OÜ, H OÜ, H T R OÜ, I OÜ, I T OÜ, I OÜ, K OÜ, K N T AS, M OÜ, M OÜ, M G OÜ, M M OÜ, N OÜ, N OÜ, N B OÜ, N P OÜ, O OÜ, O v k OÜ, R OÜ, V R OÜ, S OÜ, S I OÜ, S OÜ, S V OÜ, S E OÜ, S OÜ, T T OÜ, T OÜ, T E OÜ, T DR OÜ, T –K OÜ, V M OÜ. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal M. Xxxle. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi x huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris mais 2011 X X AS x nimelt, äriühingu juhatuse liikme x. Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 18.07.2011-24.07.2011 väärtusega 641,70 eurot. Juhatuse liikme x. Xxx, kes tegutses ASi x huvides, teadmisel ja nõusolekul tasus 31.05.2011 AS x X X broneeritud spaapaketi eest äriühingu varade arvelt. III Kohtueelses menetluses tuvastatu kohaselt, tutvus 12.04.2012 X X , kes osutas ASile x keskkonnaalast teenust arve nr 1204 kuupäevast 30.04.2012 ja teostatud tööde aruande alusel, jäätmearuandluse infosüsteemis JATS ASi K huvides jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannetega
14. aasta kohta – isikute äritegevust puudutava teabega, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X võimaldas X X salvestada oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
15. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: A A OÜ, A OÜ, A K OÜ, A M OÜ, A OÜ, A T OÜ, A OÜ, A G OÜ, B Co. OÜ, B o j OÜ, B M OÜ, C E M OÜ, D OÜ, D OÜ, E AS, E AS, E I AS, E & L AS, E OÜ, E OÜ, F OÜ, F G OÜ, G –E AS, G AS, G I AS, G M AS, I Ä OÜ, I OÜ, K OÜ, K G FIE, K OÜ, K K OÜ, K N T AS, K A OÜ, M & K OÜ, M OÜ, M OÜ, M A OÜ, M OÜ, M G OÜ, M M G OÜ, M JA P OÜ, M A OÜ, N B OÜ, N & K AS, O OÜ, O OÜ, O v k OÜ, P OÜ, P AS, P T AS, R-S AS, R M OÜ, R OÜ, R OÜ, R OÜ, R OÜ, S I OÜ, S R OÜ, S OÜ, S V OÜ, S AS, S OÜ, T J 4 AS, T A OÜ, T E OÜ, T T OÜ, T OÜ, T –K OÜ, T DR OÜ, T E OÜ, U P AS, V R OÜ, V OÜ, W OÜ, W P OÜ, W T OÜ, W AS, V M OÜ, W V OÜ, V OÜ, V OÜ, V A OÜ, V H OÜ. T Täiendavalt tutvus X X JATS andmebaasis järgnevate ettevõtete
16. aasta kohta esitatud jäätmearuannetega: B OÜ, I T OÜ, N OÜ, N OÜ, R AS, S OÜ, S I OÜ, T OÜ, M OÜ, R A OÜ, M OÜ, A OÜ, H A OÜ, S E OÜ, R OÜ, M OÜ, R AS, P M OÜ, P OÜ, B S T OÜ, E E K AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal x. Xxx’le. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi K huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris novembris 2012 H K AS K nimelt, juhatuse liikme x. Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 17.12.2012-23.12.2012 väärtusega 529,20 eurot. x. Xxx, kes tegutses ASi K huvides, teadmisel ja nõusolekul, tasus 22.11.2012 AS K X X broneeritud spaapaketi eesti äriühingu varade arvelt. X X teadis ja nõustus ASi K poolt spaapaketi broneerimise ja selle eest tasumisega. Ülalkirjeldatuga XXX XXX, andes ja lubades ametiisikule muud soodustust vastutasuna selle eest, et ametiisik, oma ametiseisundit kasutades, on toime pannud seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu andmise, isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise andmise s.o KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on ülalkirjeldatud tegu jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu andmisena, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o ametiisikule vara või muu soodustuse lubamise või andmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. 1.
17. 26.05.2015.a määrusega andis kohus Xxx Xxx kohtu alla. Harju Maakohtu 27.04.2016.a otsusega mõisteti Xxx Xxx temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 298 lg 2 p 1 järgi õigeks. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör. 19.09.2016.a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja saatis

§ 268

lg 2 korras materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja. Riigikohus jättis 05.12.2016.a määrusega Xxx Xxx kaitsja määruskaebuse menetlusse võtmata. 1.3. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2016.a määrusele saabus Xxx Xxx kriminaalasi Harju Maakohtule 30.12.2016.a uueks arutamiseks. 17.05.2017.a määrusega lõpetas Harju Maakohus Xxx Xxx suhtes kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku tähtaja möödumisega. Määrusele esitasid nii prokuratuur kui süüdistatava kaitsja määruskaebused. 12.07.2017.a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2017.a määruse osas, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse

§ 2742lg 1 alusel Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 298 lg 2 p 1 järgi seoses mõistliku aja möödumisega. Kriminaalasi saadeti samale koosseisule kohtumenetluse jätkamiseks. 1.4. 07.03.2018.a esitas prokurör istungil kohtule muudetud süüdistuse ning taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202

lg 1 alusel, kohustades süüdistatavat maksma riigituludesse 7000 eurot, milline rahaline kohustus on Xxx Xxx poolt täidetud 06.03.2018.a ning hüvitama kriminaalmenetluse kulu, s.o koopiate tegemise kulu summas 17,99 eurot hiljemalt 5 31.03.2018.a. Xxx Xxx kaitsja tasud ja muud valitud kaitsja menetluses osalemisega seotud kulud jätta Xxx Xxx kanda. Muudetud süüdistuse kohaselt pani x. Xxx toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu andmise ühel korral. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Xxx Xxxt kuni 31.12.2014 kehtinud KarS [RT I, 21.06.2014, 28] § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu andmises. Alates 01.01.2015 on sama tegevus jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmisena. Xxx Xxx pani toime altkäemaksu andmise Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse inspektor X X alljärgnevalt kirjeldatud viisil. X X töötas alates 01.01.1996 Eesti Riiklikus Mereinspektsioonis (hiljem Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus nimetusega Keskkonnainspektsioon). Keskkonnainspektsiooni põhimääruse, [vastu võetud 31.03.2008 nr 12, RTL 2008, 27, 403], § 1 kohaselt on keskkonnainspektsiooni põhiülesanne teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Keskkonnainspetksiooni näol on tegemist Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas asuva allasutusega, s.o riigiasutusega. Ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 töötas X X Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina. Vastavalt ametijuhendi punktile 2 oli X X tegevuse eesmärk ja ülesanne riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. X X oli tema ametijuhendist ning ametikohast tulenevalt kohustus kontrollida keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist, rakendada riiklikku sundi keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõudeid eiravate isikute suhtes, viia läbi kontrolli jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õiguserikkumise avastamisel, vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust (haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust). Kuni 14.07.2013 kehtinud KarS (RT I, 17.04.2013, 9) § 288 lg 1 kohaselt oli ametiisikuks karistusseadustiku eriosa tähenduses teiste hulgas isik, kellel on ametiseisund riigi asutuses, kui temale on pandud järelevalve ja võimuesindaja ülesanded. X X, töötades ajavahemikul 10.04.2008-12.12.2012 Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina ja täites ametijuhendist tulenevaid ülalloetletud ülesandeid, on käsitletav ametiisikuna süütegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 288 lg 1 mõttes. Samuti on X X käsitletav ametiisikuna 15.07.2013 jõustunud ning seni kehtiva KarS (RT I, 05.07.2013, 10) § 288 lg 1 redaktsiooni mõttes, kuivõrd ta omas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametikohal avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. X X omas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) [vastu võetud 15.11.2000 RT I 2000, 92, 597, koos hilisemate muudatuste ja redaktsioonidega] § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud 6 asutusesiseseks ning mida X X tulenevalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lg-st 3 ning oma ametijuhendi punktist 5.

1. oli kohustatud hoidma saladuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhendis punktis 5.
2. on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. Vaatamata eespool loetletud kohustustele võimaldas X X ASis K ajavahemikul 19.01.2005– 05.06.2011 keskkonnaspetsialistina töötanud ning peale töölepingu lõpetamist ASle K FIE-na keskkonnaalast teenust osutanud X X tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. X X tegutses jäätmearuannetega tutvumisel kooskõlastatult ASis K ajavahemikul 06.12.200431.01.2013 haldusdirektorina töötanud ning ajavahemikul 30.03.2010-25.06.2012 prokuristi ülesandeid täitnud X X. X X tegutses X X jäätmearuannete andmetega tutvumiseks nõusoleku andmisel omakorda kooskõlastatult ASis K alates 24.03.2010 Balti regiooni ostujuhina töötanud, ajavahemikul 30.03.2010-15.03.2011 prokuristi ülesandeid täitnud ning 15.03.2011 ASi K juhatuse liikme ametikohale asunud Xxx Xxx’ga, kes juhtis AS K ja selle B asuvate sõsarettevõtete ostuvaldkonda. Samuti edastas X X X X kaudu Xxx Xxx’le X X soovi saada jäätmearuannete andmete edastamise eest vastutasu. x. Xxx teadmisel ja nõusolekul broneeris AS K X X vastutasuna jäätmearuannete tutvustamise eest spaapaketi ASis H ja tasus selle eest vastavalt ASi K vahendite arvelt. Täpsemalt tutvus X X, kes osutas ASile K keskkonnaalast teenust arve nr 1204 kuupäevast 30.04.2012 ja teostatud tööde aruande alusel, 12.04.2012 AS K P kontoris viibides jäätmearuandluse infosüsteemis JATS sisenedes ASi K huvides jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete Keskkonnaametile esitatud jäätmearuannetega
3. aasta kohta – isikute äritegevust puudutava teabega, mida X X oli kohustatud hoidma saladuses. X X logis enda kasutajatunnuse ja parooliga sisse jäätmearuandluse infosüsteemi JATS ning võimaldas X X tutvuda ja salvestada oma mälupulgale järgnevate ettevõtete
4. aasta kohta esitatud jäätmearuanded: A A OÜ, A OÜ, A K OÜ, A M OÜ, A OÜ, A M T OÜ, A OÜ, A G OÜ, B Co. OÜ, B o j OÜ, B M OÜ, C E M OÜ, D OÜ, D OÜ, E AS, E AS, E I AS, E & L AS, E OÜ, E OÜ, F OÜ, F G OÜ, G –E AS, G AS, G I AS, G M AS, I Ä OÜ, I OÜ, K OÜ, K G FIE, K OÜ, K K e OÜ, K N T AS, K A OÜ, M & K OÜ, M OÜ, M OÜ, M A OÜ, M OÜ, M G OÜ, M M G OÜ, M JA P OÜ, M A OÜ, N B OÜ, N & K AS, O OÜ, O OÜ, O v k OÜ, P OÜ, P AS, P T AS, R –S AS, R M OÜ, R OÜ, R OÜ, R OÜ, R OÜ, S I OÜ, S R OÜ, S OÜ, S V OÜ, S AS, S OÜ, T J T AS, T A OÜ, T E OÜ, T T OÜ, T OÜ, T –K OÜ, T DR OÜ, T E OÜ, U P AS, V R OÜ, V OÜ, W OÜ, W P OÜ, W T OÜ, W AS, V M OÜ, W V OÜ, V OÜ, V OÜ, VP A OÜ, V H OÜ. Täiendavalt tutvus X X JATS andmebaasis järgnevate ettevõtete
5. aasta kohta esitatud jäätmearuannetega: 7 B OÜ, I T , OÜ, N OÜ, N OÜ, R AS, S OÜ, S I OÜ, T OÜ, M OÜ, R A OÜ, M OÜ, A OÜ, H A OÜ, S E OÜ, R OÜ, M OÜ, R AS, P M OÜ, P OÜ, B S T OÜ, E E K AS. Jäätmearuannetest saadud andmed, millised olid X X poolt töödeldud ja süstematiseeritud, edastas X X kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval x. Xxx’le. Vastutasuna selle eest, et X X võimaldas X X ASi K huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega, broneeris AS K juhatuse assistent X X novembris 2012 AS K nimelt, juhatuse liikme x Xxx teadmisel ja nõusolekul, X X ja tema kaaslasele AS H (F M T S ) spaapaketi ajavahemikuks 17.12.2012-23.12.2012 väärtusega 529,20 eurot. x. Xxx, kes tegutses ASi K huvides, teadmisel ja nõusolekul, tasus 22.11.2012 AS K X X broneeritud spaapaketi eesti äriühingu varade arvelt. X X teadis ja nõustus ASi K poolt spaapaketi broneerimise ja selle eest tasumisega. Ülalkirjeldatuga võimaldas XXX XXX ametiisikule muu soodustuse vastutasuna selle eest, et ametiisik, oma ametiseisundit kasutades, on toime pannud seadusega mittelubatud teo, s.t pani toime altkäemaksu andmise, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on ülalkirjeldatud tegu jätkuvalt karistatav ning endiselt kvalifitseeritav KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmisena, s.o ametiisikule vara või muu soodustuse lubamise või andmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. 1.
6. Xxx Xxx väljendas nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202

sätete alusel ja nõustus võtma endale kohustuse

§ 202lg 2 p 1, 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel hüvitama 31.

märtsiks 2018.a menetluskulud (koopiate tegemise kulud) summas 17,99 eurot ning tasuma riigituludesse kindla summana 7000 eurot, milline kohustus on Xxx Xxxl 06.03.2018.a täidetud Rahandusministeeriumi arveldusarvele. 1.6. Süüdistatava kaitsja toetas taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202alusel ja palus kohtul taotlus rahuldada.

Kaitsja nõustus prokuröri poolt pakutud kohustuste sisu ja kohustuste täitmise tähtajaga. Lepingulise kaitsja tasud, mis on tekkinud seoses episoodidega, millistest prokuratuur on uue süüdistuse järgi loobunud, palub kaitsja süüdistatava kasuks riigilt välja mõista, s.o väljamõistmisele kuulub 2/3 õigusabikuludest. 1.7. 19.03.2018.a määrusega lõpetas kohus

§ 202lg 1 alusel kriminaalasjas nr 12221000021 (kohtu nr 1-15-3555) kriminaalmenetluse Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi. Samuti tegi Harju Maakohus 19.03.2018.a määruse, millega mõistis Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 6167,84 eurot. Ülejäänud menetluskulud, summas 3083,92 eurot, jäid Xxx Xxx kanda. 1.

1. 23.03.2018.a esitas x. Xxx kaitsja vandeadvokaat V. Kivistik maakohtule taotluse süüdistatava õigeksmõistmiseks osas, milles prokuratuur süüdistusest loobus. 29.03.2018.a vastuses selgitas maakohus kaitsjale, et taotluse lahendamiseks pole õiguslikku alust, sest hindama peaks x. Xxx tegevust, mida muutunud süüdistuses ei ole kirjeldatud. 1.
2. Harju Maakohtu 19.03.2018.a määruse peale, millega otsustati hüvitada osaliselt valitud kaitsjale makstud tasu, esitasid määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurörid Andrei Voronin ja Kristiina Savtšenkova. Prokurörid taotlesid määruse tühistamist ja menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmist või kaitsjatasu vähendamist. x. Xxx kaitsja vandeadvokaat V. Kivistik esitas samuti määruskaebuse, käsitades maakohtu 29.03.2018.a vastuskirja vaidlustatava määrusena. Alternatiivselt vaidlustas kaitsja samuti 19.03.2018.a määrust, millega otsustati menetluskulude hüvitamine. Ta taotles maakohtu kohustamist õigeksmõistva otsuse tegemiseks
3. ja
4. aastal toime pandud tegude suhtes ning menetluskulude riigi kanda jätmist. 8 1.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2018.a määrusega tühistati maakohtu määrus, millega mõisteti riigilt süüdistatava kasuks välja 6167 eurot ja 84 senti ja jäeti ülejäänud menetluskulu x. Xxx kanda. Kriminaalasi saadeti

§ 301

ja § 14 lg 2 alusel lahendamata jäetud osas maakohtu samale kohtukoosseisule lahendi tegemiseks. Kaitsja määruskaebus jäeti rahuldamata, prokuratuuri määruskaebus rahuldati osaliselt. x. Xxx kasuks mõisteti riigilt välja 660 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 1.

1. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurörid A. Voronin ja K. Savtšenkova, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmist või riigilt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. 1.
2. 18.10.2018.a määrusega jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2018.a määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata ning mõistis Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks välja 209,88 eurot, sh käibemaks 34,98 eurot, valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.
3. Kohtu seisukoht 2.1.

§ 301

kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

§ 14

lg 2 kohaselt süüdistusest loobumine

§-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. x Xxx anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Esialgse süüdistuse kohaselt andis x Xxx aastatel 2010, 2011 ja 2012 X X kolmel korral altkäemaksu. 07.03.2018.a kohtuistungil esitas prokurör maakohtule muudetud süüdistuse, mille kohaselt pani x. Xxx toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu andmise ühel korral. Täpsemalt tasus AS K süüdistatava teadmisel ja nõusolekul

1. novembril 2012 X X jaoks broneeritud spaapaketi eest 529,20 eurot. Tegemist oli tasuga selle eest, et X X lubas
2. aprillil 2012 X X tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega 2011.a kohta. Saadud andmed edastas X X kohtueelses menetluses tuvastamata ajal x. Xxxle, kes tegutses AS-i K huvides. Seega, võrreldes esialgselt kohtule esitatud süüdistust muudetud süüdistusega, ei sisalda viimane etteheidet altkäemaksu andmise kohta
3. ja
4. aastal, mistõttu on tegemist prokuratuuri poolt süüdistusest (I ja II episoodi osas) osaliselt loobumisega. Kuna kohus lõpetas 19.03.2018.a määrusega

§ 202lg 1 alusel kriminaalasjas nr 12221000021 (kohtu nr 1-15-3555) kriminaalmenetluse Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi (III episood, 2012.a toimepandud tegu), siis tuleb kohtul võtta ka seisukoht prokuröri poolt loobutud I ja II espidoodi osas (teod 2010.a ja 2011.a). Prokurör loobus süüdistusest, mis on toime pandud 2010.a ja 2011.a (I ja II episoodid) ehk süüdistuses, mille kohaselt lubas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse inspektor X X

1. ja
2. aasta esimesel poolel X X tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemis jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtjate jäätmearuannetega, kuigi pidi seda teavet hoidma saladuses. X X edastas jäätmearuanded AS K huvides tegutsenud x. Xxxle, kelle teadmisel ja nõusolekul tasus AS K X X jaoks broneeritud kolme spaapaketi maksumuse. See oli tasu X X kaudu saadud teabe eest. Kuna 9 prokurör eelnevast süüdistusest loobus, siis mõistab kohus x Xxx õigeks KarS § 298 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses (I ja II episoodid, teod, mis on toimepandud 2010.a ja 2011.a).
3. Menetluskulud 3.1.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-60-14 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p-d 9–12). 07.03.2018.a toimunud kohtuistungil esitas Xxx Xxx kaitsja, vandeadvokaat Vahur Kivistik, juhindudes

§ 183

ja § 189, kohtule taotluse menetluskulude väljanõudmiseks ja menetluskulude nimekirja. Taotluse kohaselt on tasu advokaadi osutatud õigusabi eest summas 9251,76 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabikulud on kantud seoses kriminaalasjaga nr 1153555

§ 2742lg 1 x. Xxx süüdistuses Kar

S § 298 lg 2 p 1 järgi seoses mõistliku aja möödumisega ning hüvitas riigieelarvest x. Xxxle määruskaebemenetluses kantud õigusabikulud. Seega on summa 528 eurot juba x Xxx kasuks välja mõistetud ning seetõttu ei ole põhjendatud nimetatud summat arvestada topelt, mistõttu tuleb advokaadi osutatud õigusabikulust, summas 9251,76 eurot, maha arvestada 528 eurot, mis on x. Xxx kasuks juba välja mõistetud. Seega on advokaadi töömaht 66,09 tundi ning osutatud õigusabikulud käesolevalt 8723,76 eurot. Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt esitatud töömahud, mis puudutavad eelnevalt nimetatud 66,09 tundi (summas 8723,76 eurot) on usutavad, arvestades kriminaalmenetluseks kulunud aega (käesolev kriminaalasi on esmakordselt Harju Maakohtusse edastatud 29.04.2015.a) ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt. Kohus ei ole tuvastanud, et kaitsja oleks oma tegevusega tahtlikult kriminaalasja 10 uurimist venitanud või pidurdanud. Kaitsja poolt esitatud taotlused on põhjalikud ning argumenteeritud ning suunatud kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele läbiviimisele. Antud kriminaalasi ei ole oma olemuselt lihtsakoeline. 07.03.2018.a toimunud kohtuistungil palus kaitsja esitatud õigusabikuludest hüvitada Xxx Xxxle 2/3, kuna prokurör loobus sisuliselt kahest episoodist, mis väljendub uues süüdistuses.

§ 202

lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Harju Maakohus lõpetas 19.03.2018.a määrusega

§ 202lg 1 alusel kriminaalasjas nr 12221000021 (kohtu nr 1-15-3555) kriminaalmenetluse Xxx Xxx süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi. Kui üldjuhul hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamisel nii kohtueelses kui kohtumenetluses menetluskulud riik, siis erandiks on menetluse lõpetamine

§ 202alusel, mil menetluskulude hüvitamise kohustus lasub süüdistataval.

Kohus on seisukohal, et

§ 202

alusel süüdistatava suhtes menetluse lõpetamisel lasub tal kohustus kanda need menetluskulud (käesolevalt õigusabiteenusele osutatud kulutused), millised on tekkinud selle süüdistuse osaga, mille osas on kriminaalmenetlus

§ 202alusel lõpetatud, s.o menetlus on lõpetatud Xxx Xxxle esitatud süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi. 07.03.2018.a toimunud kohtuistungil esitas prokuratuur muudetud süüdistuse, millest nähtub, et võrreldes varasema süüdistusega, on 07.03.2018.a esitatud süüdistuse mahtu oluliselt vähendatud ning nimetatud asjaolu kajastub ka temale inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsioonis. Xxx Xxxle oli varasemalt esitatud süüdistus KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ning 07.03.2018.a muudetud süüdistuse kohaselt on tema tegu kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 järgi. Kuna kohus mõistab X Xxx õigeks KarS § 298 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses (I ja II episoodid, teod 2010.a ja 2011.a), siis need menetluskulud, mis on tekkinud selle süüdistuse osa menetlemisega, mida 07.03.2018.a kohtule esitatud süüdistuses enam ei kajastu ning mille osas on x. Xxx õigeks mõistetud, kuuluvad Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks väljamõistmisele. Kohus nõustub Xxx Xxx kaitsjaga, et esitatud lepingulise kaitsja kuludest kuulub riigilt väljamõistmisele 2/3, kuna esialgsest süüdistusest on säilinud 1/3. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Xxx Xxx kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks välja mõista esitatud lepingulise kaitsja kuludest summas 8723,76 eurot 2/3 ehk 5815,84 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 2907,92 eurot jäävad Xxx Xxx kanda. Aulike Salo kohtunik Ülle Eismel rahvakohtunik Ly Kovanen rahvakohtunik 11