Obsah (6)

§ 76§ 75§ 263§ 418§ 64§ 68

1 Kriminaalasi nr 1-17-9941 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9941 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Paata Sakhokiale katseaeg kuni 13.07.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Paata Sakhokiat katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Paata Sakhokiat katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata Paata Sakhokia kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Paata Sakhokia karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Paata Sakhokia vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.05.2018 otsusega nr 1-17-9941 tunnistati Paata Sakhokia süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust,

§ 418

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 13.07.2017. Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2018 otsusega nr 1-17-9941 tühistati Harju Maakohtu 24.05.2018 otsus osaliselt Paata Sakhokiale

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas ja tehti tühistatud osas uus otsus, millega

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristuse raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Paata Sakhokial on üks kehtiv kriminaalkaristus. Vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik relva ebaseadusliku käitlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Ajavahemikul 25.01.-20.06.2018 osales Paata Sakhokia vahistatuna A1 taseme riigikeele kursusel, kuid koolieksamit ei sooritanud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 9 kuud vangistust. 3 Paata Sakhokia elas enne kinnipidamist enda sõnul üksi aadressil xxxx, kuid elas ka elukaaslase S R ja ühise lapse G S koos aadressil xxxx. Enne vangistust oli isiku elukoht rahvastikuregistri kohaselt xxxx linna täpsusega. Alates 03.09.2018 on isiku elukoht rahvastikuregistri kohaselt xxxx. Vabanedes soovib isik elama asuda elukaaslase juurde aadressile xxxx. Isiku sõnul on tegemist talle kuuluva korteriga, lisaks kuulub talle ka xxxx teel ja xxxx teel asuv korter. Korter aadressil xxxx on 2-toaline, kus hetkel elavad isiku elukaaslane S R ja poeg G S. Elukoht vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. Kinnipeetav saabus koos vennaga

1. aastal Eestisse xxxx sõjapõgenikuna (xxxx ja xxxx sõda 1992-1993). Isik kavatseb vabanemisel Eestis edasi elada. xxxx elavad isikul ema, kaks õde ja sugulased, kellel ta on korduvalt külas käinud. Kinnipeetava isa on surnud. Isikul on enda sõnul meditsiinialane kõrgharidus, mille omandas xxxx elades. Enda sõnul õppis üldarstiks, kuid sõja tõttu ei jõudnud spetsialiseeruda, kuna tuli xxxx ära. Rahvastikuregistri andmetel on isikul keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil. Eestis õppinud ei ole. Enda sõnul on õppinud mingil perioodil xxxx. Valdab gruusia ja vene keelt, kuid suudab ennast ka üksikute eesti keelsete sõnade abil väljendada. Õppimisse suhtub üldiselt positiivselt, tahab kinnipidamise ajal täiendada eesti keele oskust, uue eriala omandamisest huvitatud ei ole. Põhjendab seda asjaoluga, et on töö käigus omandanud metallitöö oskuse. Enne kinnipidamist isik ei töötanud, enda sõnul oli talle määratud töövõimetuspension. Vangistuse ajal on Töötukassa hinnanud isiku töövõime osaliseks. Alates 20.10.2016 oli isik registreeritud Töötukassas töötuna. Vestluses isik ei avalda, milline oli tema aastane sissetulek. Samas majanduslik kindlustatus oli piisav, et omada kolme korterit xxxx ja elada xxxx (enda sõnul omab ka seal korterit), mis viitab ebaseaduslike tulude saamisele. Isiku sõnul korterid ei ole tema nime peal. Tööharjumus on isikul vähene. Enda sõnul on ta xxxx töötanud ametlikult lühikest aega. Kinnipeetav on omandanud töö käigus metallitöö oskuse ja seejärel iseseisvalt tegelenud metalliäriga, mis oli enamasti mitteametlik, kuna ta ei näe põhjust, miks peaks makse maksma oma firma eest. Käitumismustreid mõjutab negatiivselt stabiilse ja ametliku töökoha puudumine ning ebaregulaarne sissetulek. Isiku maksustatava tulu tõendi kohaselt oli tema legaalne deklareeritud tulu aastast 2016 pärast tulumaksu maha arvamist 987 eurot. Kinnipidamise ajal töötamisse suhtub isik ebalevalt, on arvamusel, et on valmis töötama, kuid samas leiab, et võiks teha (eelistab) oskustööd. K-raha andmetel isikul seisuga 26.06.2019 tasumata nõudeid ei ole, vabanemisfondi on kogunenud 1620 eurot. Vangistuse ajal on isikut rahaliselt toetanud nii lähedased (vend) kui ka sõbrad. Käesoleva vangistuse ajal on isikul rahalisi laekumisi vangla isikuarvel toimunud 7909,80 euro ulatuses. Vabanedes on isikul plaanis hakata tegelema metalliäriga (peamiselt on töö seotud arvutiga ehk erinevad lõiked ja programmid jne), kuid ilmselt ei oleks tegemist ametliku töökohaga. Peres on ülalpeetav alaealine laps. Elukaaslane on valmis isikut vabaduses rahaliselt toetama (elukaaslane töötab ametlikult). Isiku lähedasteks Eestis on elukaaslane S R (Eesti kodakondsus), poeg G S (sündinud 2014, Eesti kodakondsus), poeg R S (sündinud xxxx, Eesti kodakondsus) ja vend R S. Lähedastega on suhted head ja toetavad, suheldakse peamiselt telefoni ja kirja teel. Vangistuse ajal on toimunud üks lühiajaline kokkusaamine 19.12.2018 poja R S. Isik on lahutatud aastast 1999, abielust on sündinud poeg R S. Lisaks suhtleb isik ka oma endise elukaaslase V Z, kellega on varasemalt 2009-2012 koos xxxx elanud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise menetluse raames on isik avaldanud soovi asuda vabanedes elama koos S R, kellega elas ka vahetult enne kuriteo sooritamist koos. Isiku tutvusringkonda kuulub nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekaid isikuid. Vangistuse ajal on isik suhelnud kirja teel teiste kinnipeetavatega. Arvestades kuritegelikke sidemeid, väljakujunenud suhtlemis- ja käitumismustreid, siis kaaslastelt tunnustuse saamiseks ja oma positsiooni säilitamiseks ei ole välistatud uue süüteo toimepanemine. Isiku sõnul ei olnud tal vabaduses alkoholi kuritarvitamisega probleeme. 4 Narkootikume isik ei tarvita. Isikul on kaebusi seoses tervisega (nimmepiirkonna valud), teda on korduvalt suunatud taastusravi arstile (määratud ravivõimlemist). Isiku enda sõnul ei tagata talle vajalikku ravi vanglas (magnetravi). Isikule on määratud töövõimetuspension kuni
2. aastani. Kinnipeetaval on kõrge enesehinnang, eriti nende seltskonnas, kes hindavad temaga sarnaseid väärtusi. Tulenevalt mõtlemisest ja käitumisest ei ole välistatud uue kuriteo toimepanemine. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, ent pikaajaline suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega on kujundanud isiku seniseid väärtushinnanguid ja käitumismustreid. Ühel korral on isik varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, rikkumisi nõuete täitmisel ei tuvastatud. TEV menetluse raames andis isik nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tallinna Vangla Paata Sakhokia vabastamist tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Paata Sakhokia tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 13.07.
3. Katseajaks on otstarbekas määrata isikule

§ 75lg 2 p-des 4,7,8,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata 6 kuud. Paata Sakhokia kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, ta on endiselt nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Vastab tõele, et ta suhtleb kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega. Kui kohus ta enne tähtaega vabastab, siis on ta nõus sellega, et kohus paneb talle kohustuse mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega ning ta täidab seda. Tal ei ole suuri rikkumisi. Kohtus ta tunnistas oma süüd osaliselt. Tal on väike laps, keda peab kasvatama, mitte vanglas istuma. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Paata Sakhokia tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Paata Sakhokia ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Aadu Luberg leidis, et vangla iseloomustus on osaliselt ebaseaduslik. Korduvalt on viidatud Paata Sakhokia eelnevatele karistustele nii kriminaal- kui väärteokorras. Selles osas on need osundused ebaseaduslikud ja kaitsja palus need välja jätta. Karistusregistri seadus kehtib Eestis ja selle seaduse § 5 loetleb ammendavalt need andmed, millel on õiguslik tähendus. Sama seaduse § 20 loetleb need juhtumid, mil isiku suhtes on võimalik võtta arhiivist andmeid. Karistusregistrist nähtuvalt on Paata Sakhokial 1 kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta praegu karistust kannab. Eelmised karistused ei saa omada kohtu jaoks mingit õiguslikku tähendust. Kaitsjale teadaolevalt on vangla öelnud, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on 27%, aga vangla peab silmas ka eelnevaid karistusi, mis tuleb otsustusest välja jätta. Seega ei ole see protsent reaalne. Praktika lubab käsitleda ka kuriteo iseloomu, mille eest isik istub, kui otsustatakse tema vabastamine. Paata Sakhokia on ennast osaliselt süüdi tunnistanud temale esitatud süüdistuses ning ta tunnistatigi osaliselt süüdi ja osaliselt õigeks. Kokkuleppe läbirääkimised prokuratuuriga kestsid pikalt, Paata Sakhokia soovis kokkulepet, tunnistas oma süüd, kuid kahjuks need lõppkokkuvõttes ebaõnnestusid. Vangla iseloomustuses on öeldud käesoleva kuriteo kohta, et see on toime pandud kättemaksuks ning grupi mõjul, kuid seda talle esitatud süüdistuses kirjas ei olnud. Tavapäraselt on vangla iseloomustustes kirjas, kui süüdistatav keeldub töötamisest vanglas. 5 Paata Sakhokial midagi sellist ei ole vaatamata sellele, et ta saab töövõimetuspensioni. Paata Sakhokia on nõus vajadusel asuma ka elektroonilise järelevalve alla tema poolt nimetatud aadressil. Nendel kaalutustel palus kaitsja Paata Sakhokia ennetähtaegselt vabastada. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Paata Sakhokia võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusregistri andmetel on Paata Sakhokial 1 kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht korteris, kus hetkel elavad tema elukaaslane ja alaealine poeg. Elukaaslane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks nende juurde. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, väidetavalt oli sissetulekuks töövõimetuspension. Arvestades asjaolu, et kuriteod ei ole toime pandud materiaalse kasu saamiseks, ei suurenda garanteeritud töökoha puudumine uue kuriteo toimepanemise riski. Tasumata nõudeid isikul ei ole, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid ning vabanemisfondi on tal kogutud 1620 eurot, mis võimaldab esialgset toimetulekut. Lisaks on elukaaslane valmis isikut vabaduses rahaliselt toetama. Kinnipeetava lähedasteks Eestis on elukaaslane, pojad ja vend, kellega suhted on head ja toetavad. Tema tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta on suhelnud vangistuses olles kirja teel. Samas teatas Paata Sakhokia kohtuistungil, et on nõus täitma talle tingimisi enne tähtaega vabastamise korral kohaldatavat keeldu suhelda katseajal kriminaalse taustaga isikutega. Sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemid ja riskid puuduvad. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud ning rikkumisi ei esinenud. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtu hinnangul anda Paata Sakhokiale võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Paata Sakhokia vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Paata Sakhokiale katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.07.2021 ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p-des 4,7,8 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Heli Väinaste Kohtunik