MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1792 Haldusasi E. H. kaebus kompenseeritud talumaade alusetu tagastam
) § 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega kaebajale tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
- Kaebusest tulenevalt leiab kaebaja, et XXXXXXXXX A-XX talumaade tagastamine on õigusvastane. Kaebaja soovib viidatud maid ostueesõigusega erastada tema kinnisasjaga piirnevate vabade maadena. Kaebaja soovib läbi piirnevate vabade maade erastamise omandada 17,80 ha piirnevat vaba maad. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kaebeõigus XXXXXXXXX AXX tagastamist puudutavate toimingute vaidlustamiseks (kohustamisnõue tagastamismenetluse lõpetamiseks) eeldusel, et tal on õigus erastada viidatud maid ostueesõigusega. Selline õigus kaebajal puudub.
- Nagu nähtub Rae valla poolt kohtule 27.09.2019 edastatud vastusest, siis on Rae vald võtnud 16.05.2015 vastu korralduse nr 911, millega määrati kindlaks kaebajale ja M. O. M. erastatava maa suurus ja piirid. Viidatud korralduse vaidlustasid kaebaja ja M. O. M. esmalt vaidemenetluses ning hiljem kohtumenetluses. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-2413 jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2017 otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Viidatud otsused on jõustunud ning seega on kehtiva haldusaktiga määratud kindlaks maa-ala suurus ja piirid, mida kaebajal on võimalik ostueesõigusega erastada. Muu hulgas määrab viidatud korraldus kindlaks maa-ala suuruse, mida on kaebajal ja M. O. M. õigus erastada õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX A-XX talumaade arvel. Seega, kuivõrd kehtiva haldusaktiga on kindlaks määratud kaebaja poolt maksimaalselt erastada soovitud maa-ala suurus ja piirid ning praeguseks võetud vastu ka Rae Vallavalitsuse 18.09.2018 korraldus nr 1201, millega otsustati XXXXXXXXX maaüksuse 3
(5)ostueesõigusega erastamine kaebajale ja M. O. M., ning seda muutev 16.10.2019 korraldus nr 1370, millega muudeti korraldust nr 1201 maa maksustamishinda puudutavas osas, siis ei puuduta XXXXXXXXX A-XX tagastamine enam kaebaja õigusi. Korralduse nr 1201 punktidest 1 ja 3 tulenevalt asub erastatud lahustükk suurusega 22,34 ha endise XXXXXXXXX A-XX talu maadel, milles osas see maa ei kulu tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus endise XXXXXXXXX A-XX talumaade tagastamisel teostatavate toimingute vaidlustamiseks, sh puudub kaebajal õigus nõuda endise talu maade tagastamise menetluse lõpetamist. Nimetatud nõue ei oleks praegusel hetkel enam ka asjakohane, kuivõrd Rae Vallavalitsus on 11.06.2019 võtnud vastu korralduse nr 733, millega on tagastatud H. M. õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX a-XX maaüksusest (algne suurus 24,43
- ha)nõudeõiguse osast suurem osa pindalaga 17,80 ha. Korralduse kohaselt on tagastamisel võetud arvesse asjaolu, et korraldusega nr 1201, mida on muudetud korraldusega nr 1370 on õigusvastaselt võõrandatava maa arvel XXXXXXXXX maaüksus ning et XXXXXXXXX AXX maaüksus on ½ ulatuses kompenseeritud S. M. Seega tuleks kaebajal kaebeõiguse olemasolul vaidlustada nimetatud haldusakt, kuivõrd toiming, mille tegemiseks kohustamiseks kaebaja kohtusse pöördus, on tehtud. Samas kaebajal kaebeõigus tagastamise korralduse vaidlustamiseks puudub, kuivõrd erastatava maa piirid ja suurus on kehtivalt kindlaks määratud, mis tähendab, et maa tagastamine ei puuduta kaebaja õigusi. Vastuseks kaebaja 01.10.2019 ekirjas märgitule selgitab kohus, et nagu nähtub viidatud korraldusest, siis on endisest XXXXXXXXX A-XX maast (suurus 24,43
- ha)ca 6,63 ha ostueesõigusega erastatud, osa jäetud munitsipaal- või riigi omandisse ja ½ ulatuses juba kompenseeritud. Korraldusest tulenevalt on võimalik tagastada kokku 17,80 ha maad, millest õigustatud subjekti H. M. nõudeõigus ületab 5,585 ha. Seega nähtub viidatud korraldusest, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt on kohalik omavalitsus võtnud ka enne viidatud korralduse vastu võtmist vastu haldusakti XXXXXXXXX A-XX maa tagastamise osas, on ekslik. Seega tuleb kaebus kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamise nõudes tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (
§ 121lg 2 p 1).
16. Seoses kaebaja poolt esitatud nõudega tuvastada kinnistuga piirnevate maade ostueesõigus märgib kohus, et viidatud nõudega ei ole võimalik saavutada eesmärki XXXXXXXXX maaüksusega piirnevate maade erastamiseks. Esmalt märgib kohus, et tuvastamisnõude esitamine erastamise õiguse tuvastamiseks ei tooks endaga kaasa kohaliku omavalitsuse kohustust kaebajale vabade maade erastamiseks. Kohaseks nõudeks oleks kohustamisnõue. Samas ei oleks kaebuse eesmärk saavutatav ka olukorras, kus kaebaja oma nõuet muudaks, kuivõrd kehtivate haldusaktidega on siduvalt kindlaks määratud maaüksuse piirid, mida kaebajal on võimalik ostueesõigusega erastada ning otsustatud maa erastamine kaebajale. Nimetatu tähendab, et maa ostueesõigusega erastamise küsimus on kehtiva haldusaktiga lahendatud. Seejuures on korralduse nr 911 õiguspärasust kontrollinud Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus. Nagu nähtub viidatud otsuste põhjendustest, siis oli kaebaja keskseks väiteks viidatud vaidluses, et korraldus on õigusvastane, kuivõrd kaebajal on vabade ja piirnevate maade erastamise õigus. Kohtud kaebaja seisukohaga ei nõustunud ning leidsid, et MaaRS § 221 lõikest 2 ja § 9 lõikest 2 ei tulene, et kaebaja poolt erastada soovitava maa suuruseks peaks ilmtingimata määrama 50 ha. Kohtud leidsid, et õigusvastaselt võõrandatud maa, mille osas on maa tagastamise taotlus lahendamata, ei ole vaadeldav tagastamise käigus vabaks jääva maana MaaRS § 221 lg 2 tähenduses. Kõrvutades haldusasjas esitatud kaardimaterjali-29.04.2016 kaebuse täienduse lisa 1, tl 85, kus on kaebajate poolt kaardile rohelisega märgitud maad, mida peetakse vabadeks maadeks ja soovitakse erastada, ning Rae valla 10.06.2016 kaebuse vastuse lisa 2, tl 109, kus on kujutatud XXXXXXXXX õue-aiamaa ja õigusvastaselt võõrandatud XXXXXXXXX AXX talumaa ning XXXXXXX XXXX I talumaa- siis nähtub, et kaebajate poolt vabaks peetavad maad asuvad endise XXXXXXXXX AXX ja XXXXXXX XXXX I talumaadel ning on seega hõlmatud U. M. maa tagastamise taotlusega (ja ka XXXXXXX XXXX I maade tagastamise taotlusega, kus vastustaja väitel on tagastamise menetlus pärimise tõttu pooleli. 4
(5)Kaebaja on koos kaebusega esitanud maa-ala plaani (lisa 5, tl 11), mille osas on kaebaja märkinud, et tal on õigustatud huvi viidatud maade omandamiseks. Seega on kohtule arusaadav, et kaebaja soovib plaanil tähistatud maid vabade maadena ostueesõigusega erastada. Kui võrrelda viidatud plaanil tähistatud alasid Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse lisaks olevate plaanidega (tl 57-67), siis nähtub, et kaebaja poolt vabadeks maadeks peetud maad on õigustatud subjektiks tunnistatud isikule tagastatud. Seega ei ole kaebajal võimalik nimetatud maid vabade piirnevate maadena MaaRS § 221 lg 2 ja § 9 lg 2 tähenduses erastada ning õiguslik ning faktiline olukord ei ole peale Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 lahendi nr 3-15-2413 tegemist kaebaja suhtes muutunud. Seega kuulub kaebus kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks tagastamisele, kuivõrd kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (
§ 121lg 2 p 2).
17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamisnõude
§ 121
lg 2 p 1 alusel ja tuvastamisnõude
§ 121lg 2 p 2 alusel.
Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 18. Kuna kaebuse tagastamise määrus ei jõustu koheselt, ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse
§ 249lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5
(5)