2-19-118149 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-118149 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Tarmo Tina E G ja D

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes ja palub välja mõista elatise miinimumsummas. Viru Maakohtu 04.09.2019 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg 14 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 04.09.2019 AET-i kaudu esindaja vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates on alates

1. jaanuarist 2019 tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, millest pool on 270 eurot. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja
2. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja elatise iga lapse kasuks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 01.08.2019 kuni laste täisealiseks saamiseni. Välja mõistetud elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4860 eurot (9*270*2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt lepingulise esindaja kulu 140 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kulu 140 eurot ning viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine 3

§ 468

lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4