← Eesti

1-15-1452/321

Obsah (9)§ 184§ 83§ 832§ 65§ 84§ 16§ 56§ 68§ 831

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis T

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7.

juuli

  1. a otsus Anžela Rjazanova Süüdistatav - Anžela Rjazanova, isikukood 45707150328, elukoht XXX, asukoht Viru Vangla Tema kaitsja - Silvi Erro, valitud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Viru Maakohtu
  3. juuli
  4. a otsus osas, millega maakohus: 1) tunnistas Anžela Rjažanova

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi ka 7,34 grammi fentanüülisegu käitlemises 30.–31.

augustil 2014; 2) määras tõkendi vahistamine kehtivustähtaja lõpuna üksnes kohtuotsuse jõustumise; 3) Anžela Rjazanovalt konfiskeeriti

§ 83

lg 1 alusel kaks mobiiltelefoni Nokia ja määrati, et need telefonid tuleb hävitada; 4) Anžela Rjazanovalt konfiskeeriti

§ 832

lg 1 alusel 260 eurot sularaha ja sülearvuti Samsung s/n HWD791SCA00036M; 5) Anžela Rjazanovalt mõisteti riigi kasuks välja 42 eurot narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1259) tegemise eest; 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1339) tegemise eest ja 399 eurot DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1596) tegemise eest; 6) jätta maakohtu otsustusest, mille kohaselt on Anžela Rjazanoval „õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul“, välja sõnad „osade kaupa“.
  1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Anzela Rjazanova käesoleva resolutiivosa punkti 1 alapunktis 1 osutatud teos ehk 7,43 g fentanüülisegu käitlemises 30.–
  2. augustil 2014

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks; 2) mõista Anžela Rjazanovale

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust; 3) jätta Anžela Rjažanova vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui 24. novembrini 2020; 4) konfiskeerida Anžela Rjazanovalt

§ 832

lg 1 alusel mootorsõiduk BMW X5 (registreerimisnumber XXX , VIN-kood XXX ); 5) vabastada aresti alt ja tagastada Anžela Rjazanovale temalt ära võetud 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja sülearvuti Samsung s/n HWD791SCA00036M; 6) tagastada Anžela Rjazanovale temalt asitõendina ära võetud kaks mobiiltelefoni Nokia; 7) tasaarvestada riigil tekkinud narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1259) kulu 42 eurot sama suure osaga Anžela Rjazanova kaitsjatasu hüvitamise nõudest; 8) mõista Eesti Vabariigilt Anžela Rjazanova kasuks (lisaks Tartu Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega välja mõistetud 3670 eurole) välja veel 1793 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 9) narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1339) ja DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1596) tegemise kulu jätta riigi kanda.
  3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest läbivalt välja viited käesoleva otsuse põhiosas märgitud jälitustoimingu protokollidele.
  4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  6. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine: 2

(38)6.1. Tunnistada Anžela Rjazanova

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi 3,05 grammi pulbri, mis sisaldas 110 mg fentanüüli, käitlemises

  1. novembril 2014 ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 6.
  2. Vangistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda
  3. november
  4. 6.
  5. Resolutiivosa punktis 6.
  6. nimetamata süüdistustes mõista Anžela Rjazanova

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks, samuti mõista Anžela Rjazanova täielikult õigeks

§ 184lg 2 p 1 järgi.

6.4.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Anžela Rjazanovalt järgmised esemed: 1) mootorsõiduk BMW 520 (registreerimisnumber XXX ; VIN-kood XXX ) koos registreerimistunnistuse ja autovõtmega; 2) mootorsõiduk BMW X5 (registreerimisnumber XXX ; VIN-kood XXX ) koos autovõtme ja immobilaiseriga. 6.

  1. Vabastada aresti alt ja tagastada Anžela Rjazanovale järgmised esemed: 1) sularaha summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot; 2) sülearvuti Samsung s/n HWD791SCA00036M. 6.
  2. Mõista Anžela Rjazanovalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 6.
  3. Tasaarvestada süüdistatava ja riigi menetluskulu hüvitamise nõuded ning mõista Eesti Vabariigilt Anžela Rjazanova menetluskulu katteks välja 5463 (viis tuhat nelisada kuuskümmend kolm) eurot. Riigil tekkinud menetluskulu, mis ületab tasaarvestatud osa, jätta riigi kanda. 6.
  4. Jätta Anžela Rjažanova vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui
  5. novembrini
  6. 6.
  7. Asitõenditega toimida järgmiselt: 1) narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, anda üle samale ekspertiisiasutusele; 3

(38)2) CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; 3) narkootilist ainet sisaldanud pakendid, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 4) Anžela Rjazanovalt ära võetud kaks mobiiltelefoni Nokia tagastada Anžela Rjazanovale. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Süüdistus 1. Anžela Rjazanova anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüteo, omandas
  3. aasta jaanuarist kuni
  4. novembrini 2014 tuvastamata kohast ja isikult korduvalt suures koguses fentanüüli ja andis seda grupis koos nelja inimesega edasi tuvastatud ning tuvastamata isikutele järgmiselt: 4

(38)1)
  1. a jaanuarist kuni
  2. novembrini 2014 andis A. Rjazanova vähemalt üheksasajal päeval igapäevaselt vähemalt viiele isikule vähemalt ühe doosi kaupa fentanüüli sisaldavat pulbrit hinnaga vähemalt 10 eurot doosi eest, kokku vähemalt 45 000 euro eest; 2)
  3. a detsembrist kuni
  4. veebruarini 2014 andis A. Rjazanova kuuel korral,
  5. a aprillis ühel korral ja
  6. a oktoobri lõpust kuni
  7. a novembri alguseni ühel korral suures koguses fentanüüli ajutiselt hoiule N.P. ile, makstes viimasele narkootikumi hoidmise eest tasu. Samuti andis N.P.
  8. a augustis A. Rjazanova korraldusel L.G. le ühel korral edasi ligikaudu 10 g fentanüüli sisaldavat pulbrit, mille ta võttis A. Rjazanova korterist; 3)
  9. a juulist kuni
  10. septembrini 2014 andis A. Rjazanova L.G. le korduvalt 2–10 g kaupa fentanüüli; 4)
  11. a augusti lõpust kuni
  12. novembrini 2014 andis A. Rjazanova J.P. le vähemalt kümnel korral 5 grammi kaupa fentanüüli hinnaga 150 eurot/g; 5) 30.–
  13. augustil 2014 andis A. Rjazanova J.P. , V.U. i ja L.G. ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt J.P. le Tallinnas kolm minigripp kilekotti, milles oli kokku 7,43 g fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,19 g fentanüüli). J.P. andis selle aine edasi V.U. ile, kes omakorda andis saadud narkootilise aine V.K. le, kes V.U. i ja L.G. ga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Narva jõudes andma narkootilise aine L.G. le. J.P. andis A. Rjazanovale fentanüüli eest vähemalt 1600 eurot, mille ta oli eelnevalt saanud L.G. käest narkootilise aine eest tasumiseks; 6)
  14. novembril 2014 kella 20.06 paiku andis A. Rjazanova J.P. le Tallinnas Sõle 51 asuvas kaupluses „Selver“ Minigrip-kilekoti, milles oli 3,05 g fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 110 mg fentanüüli).
  15. novembril 2014 andis J.P. A. Rjazanovale viimase elukohas selle fentanüüli eest 500 eurot.
  16. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
  17. Viru Maakohus tegi
  18. juulil 2017 otsuse, millega: 1) tunnistas A. Rjazanova

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust; 2) mõistis A. Rjazanovale

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse 14 aastat 8 kuud 8 päeva vangistust algusega 24. novembrist 2014; 5

(38)3) jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata A. Rjazanovale kohaldatud tõkendi vahistamine; 4) mõistis A. Rjazanovalt

§ 84ja § 831 lg 1 alusel riigi kasuks välja 26 840 eurot; 5) jättis rahuldamata A.

Rjazanova taotluse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu summas 7340 eurot; 6) mõistis A. Rjazanovalt menetluskulu katteks riigi kasuks välja 1175 eurot sundraha; 42 eurot narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1259) tegemise eest; 252 eurot teise narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN1339) tegemise eest ja 399 eurot DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE1596) tegemise eest; 7) määras, et A. Rjazanoval on õigus tasuda menetluskulu hüvitis osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul; 8) konfiskeeris

§ 83

lg 1 alusel ja määras hävitamisele kaks mobiiltelefoni Nokia, konfiskeeris

§ 832lg 1 ja lg 2 p 1 alusel 260 eurot sularaha, A.

Rjazanova mootorsõiduki BMW 520 (XXX ); T.L. mootorsõiduki BMW X5 (XXX ) koos võtme ja immobilaiseriga ja sülearvuti Samsung s/n HWD791SCA00036M. (b) Põhiosa A. Rjazanova süüditunnistamisest 7,43 g fentanüüli sisaldava pulbri käitlemises 30.–

  1. augustil 2014
  2. Selle teo tõendatust jaatades tugines maakohus esmalt V.K. kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise protokollile, millest nähtuvalt leiti sõidukist kolm Minigrip-kilekotti helepruuni ainega. V.K. ütluste kohaselt palus L.G. tal
  3. septembril 2014 sõita Tallinnasse. L.G. andis talle telefoninumbri, millele Tallinnasse jõudes helistada, ja nimetas koha, kuhu ta pidi sõitma. Ta helistaski saadud telefoninumbrile ning ootas seejärel kaks tundi. Tema juurde tuli naisterahvas, kes andis talle paki fentanüüliga. Raha ta narkootikumide eest ei maksnud, sest L.G. selgituste kohaselt oli selle eest juba makstud. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 14E-AN0938 nähtuvalt oli V.K. lt kinnipidamisel äravõetud 7,43 g pulbris 0,19 g puhast fentanüüli. DNA-ekspertiisi aktist nr 14E-ge1160 nähtuvalt leiti narkootilise aine pakenditelt L.G. , V.U. i ja J.P. DNA profiilid.
  4. J.P. ütluste kohaselt pöördus
  5. aasta augusti lõpus tema poole V.U. palvega muretseda 8 g fentanüüli ja andis selleks ka raha. Tema viis raha A. Rjazanovale, sai tema käest hiljem fentanüüli, mille andis omakorda edasi V.U. ile. J.P. ütlusi kinnitavad ka V.U. i ütlused, mille kohaselt andis L.G. J.P. le raha fentanüüli ostmiseks. Hiljem sai tema J.P. lt kotikese fentanüüliga, mille andis
  6. septembril 2014 edasi V.K. le, kes pidi selle edasi andma L.G. 6

(38)le. Politsei pidas aga V.K. kinni. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et L.G. küsis
  1. septembril 2014 V.U. ilt, kas lennuk lendas minema. On alust arvata, et räägiti narkootilisest ainest, mille V.U. andis V.K. le selleks, et too viiks selle Narva. A. Rjazanova süüditunnistamisest selles, et viimane andis
  2. novembril 2014 J.P. le 3,05 g fentanüüli sisaldavat pulbrit
  3. Seda süüdistuse osa käsitledes tugines maakohus eelkõige J.P. ütlustele ning Tallinnas Sõle 51 asuva kaupluse „Selver“ videokaamerate salvestistele.
  4. J.P. ütluste kohaselt soovis ta A. Rjazanovalt fentanüüli osta juba
  5. novembril 2014, kuid siis A. Rjazanoval narkootikumi ei olnud. Järgmisel päeval leppisid nad kokku kokkusaamise Sõle 51 asuvas kaupluses, kus A. Rjazanova pidi talle üle andma 5 g fentanüüli. Nad kohtusidki ning A. Rjazanova andis talle üle 3 g fentanüüli. Raha pidi ta maksma
  6. novembril
  7. A. Rjazanova oli narkootikumide üleandmisel käes valge pabersalvrätt, milles oli fentanüüliga mingripi kilekott. A. Rjazanova asetas kilekoti tunnistaja poolt eelnevalt valmis pandud salvrätile. Pärast narkootikumi üleandmist lahkus ta kohe kauplusest. Hiljem andis J.P. saadud narkootikumi üle politseitöötajatele.
  8. Maakohus leidis, et J.P. ütlusi kinnitab ka kaupluse videokaamerate salvestis. Sellelt nähtub, et kaupluses viibisid A.Ž. ja A. Rjazanova, seejärel tuli nende juurde J.P. . A.Ž. liikumine ning asend A. Rjazanova ning J.P. kohtumise ajal viitab sellele, et A.Ž. üritas varjata tema selja taga kohtuvate J.P. ja A. Rjazanova tegevust, samuti üritas ta hoida silma peal ümbritseval. Salvestiselt on näha, kuidas vahetult enne A. Rjazanova juurest lahkumist pani J.P. käe taskusse. Jälitusprotokolli ja ütluste pinnalt on tegemist narkootilise aine üleandmisega. J.P. käitumine näitab seda, et ta sai midagi A. Rjazanova käest ja pani käe koos sellega ka taskusse. Kuivõrd J.P. ütlused on kokkulangevad videosalvestistel kajastatuga, siis pole alust J.P. ütlustes kahelda.
  9. A. Rjazanova ja J.P. kirjavahetuse väljatrükk tõendab J.P. ja A. Rjazanova kokkusaamise esialgse aja ja koha kokkuleppimist. Muu hulgas räägiti ilusast 1000-eurosest jopest, mis viitab sellele, et räägiti narkootilisest ainest, mis maksab 1000 eurot.
  10. novembril 2014 küsis J.P. A. Rjazanova käest „aga minu jaoks on jope olemas?“. Ilmselget ei ole tegemist jopega vaid narkootilise ainega maksumusega 1000 eurot. Arvestades J.P. rahalist seisu, ei ole usutav, et ta oleks olnud huvitatud sellise maksumusega jope soetamisest. Kirjavahetusest nähtub, et A. Rjazanova on kirjutanud „meie notar sõitis ära, tuleb peale uut aastat, ootan praegu teist, sinu tulekus saab kõik selgeks“. Kirjavahetus viitab sellele, et narkootilise aine algne tarnija sõitis ära ning A. Rjazanova ootas teist, kes tooks narkootilist ainet. A. Panitševa viide rohkem kui 500 registreeringule viitab olemasolevale või üleantavale rahasummale. 7
(38)
  1. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et matkijale anti raha narkootilise aine ostmiseks ja oli kokku lepitud kokkusaamine J.P. ja A. Rjazanova vahel. See kokkusaamine ka toimus. Protokollist on näha, kuidas A. Rjazanova andis J.P. le narkootilist ainet. Teine osa jälitustoimingu protokollist kajastab seda, kuidas J.P. läks politseilt saadud rahaga A. Rjazanova juure, et maksta saadud narkootilise aine eest. J.P. ja A. Rjazanova vestluse käigus esitas J.P. küsimuse, „kas tarvitate ise“. Ilmselgelt räägiti narkootilisest ainest. Kui lugeda jälitusprotokolli tähelepanelikult, siis on võimalik näha, et tegemist on narkootiliste ainete soetamisega seotud suhtlusega. Ekspertiisiakt nr 14E-AN1259 tõendab A. Rjazanova poolt J.P. le antud narkootilise aine kogust ja koostist. Konfiskeerimine
  2. Põhjendades sõidukite konfiskeerimist

§ 832alusel, märkis maakohus järgmist.

  1. On tuvastatud, et sõiduauto BMW 520 ostis A. Rjazanova
  2. mail 2014 OÜ-lt Autosalong, tasudes selle auto eest 7040 eurot. Kohtuistungil kinnitas A. Rjazanova, et maksis auto eest ise. Maanteeameti väljastatud müügilepingust selgub, et A. Rjazanova on
  3. oktoobril 2014 võõrandanud sõiduki BMW X5 T.L. jale. A. Rjazanova elukohas tehtud läbiotsimisel leiti ja võeti ära BMW X5 autovõtmed ja immobilaiser. See osutab sellele, et A. Rjazanova oli jätkuvalt üks selle sõiduki tegelik kasutaja. BMW X5
  4. oktoobri
  5. a müügilepingut, mille kohaselt müüs A. Rjazanova sõiduki T.L. jale, ei ole tegelikult allkirjastanud T.L. i. Tema allkirja lepingul võltsis tema tütar A.Ž. . A.Ž. ütluste kohaselt olid sõiduki BMW X5 võtmed tema käes ja ta viis need A. Rjazanovale. Kohtus ütles A.Ž. , et müügilepingus ja T.L. ja volikirjal selle autoga toimingute tegemiseks on tema allkiri, mille ta kirjutas ema eest. Tunnistaja kinnitas, et T.L. i üldse ei näinud seda sõidukit, mis osteti ja vormistati T.L. ja nimele. A. Rjazanova kinnitab, et pärast auto ostmist Leedust sai ta selle omanikuks ning T.L. i autot üldse ei näinud.
  6. oktoobri
  7. a müügilepingu alusel ei antud BMW 5 valdust T.L. jale, samuti ei antud T.L. jale tehnilist passi ega auto võtmeid. On tuvastatud, et sõiduki BMW X5 ostis A. Rjazanova. T.L. i ei teadnud selle sõiduki kohta midagi. Tema ütlustest ei nähtu, et ta oleks sõiduauto eest A. Rjazanovale maksnud. Seega nähtub kogutud tõenditest, et pärast sõiduki BMW X5 ostmist Leedust sai selle omanikuks A. Rjazanova. Kuna sõiduauto valdust ei antud T.L. jale ja tema allkirja müügilepingul võltsiti (kusjuures A. Rjazanova pidi olema sellest teadlik), jäigi sõiduki tegelikuks omanikuks A. Rjazanova, ehkki liiklusregistris vormistati sõiduk T.L. ja nimele. On alust arvata, et BMW X5 vormistati T.L. ja nimele selleks, et vältida selle konfiskeerimist. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et autot käis Leedus ostmas just A. Rjazanova ja et A. Rjazanova on ise selle auto ostmiseks raha panustanud. A. Rjazanova ja M.R. leppisid kokku, mida nad räägivad sõiduki omandamise asjaolude kohta.
  8. M.R. i ütluste kohaselt kuuluvad sõidukid BMW X5 ja BMW 520 temale, kuna tema andis nende ostmiseks raha. BMW X5 kohta ütles tunnistaja, et sellel käis järel ilmselt ka A. Rjazanova. M.R. i kohtus antud ütlused olid aga vastuolus tema kohtueelses menetluses 8

(38)antud ütlustega. On tuvastatud, et autode omandiõigus ei saanud üle minna M.R. ile.
  1. Seega on tuvastatud, et nii sõiduki BMW X5 kui ka sõiduki BMW 520 omanik on A. Rjazanova.
  2. Arvestades kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid ning A. Rjazanova sissetulekute erinevust tema tegelikust varalisest olukorrast, on alust arvata, et A. Rjazanova omandas BMW 520 ning BMW X5 kriminaaltulu arvel.
  3. A. Rjazanova ütles oma sissetulekute kohta, et eestkostja kohustuste eest maksti talle raha, sotsiaalabi osakond maksis eluasemekulud, pension Venemaalt oli umbes 60 eurot kuus. Ta töötas
  4. detsembrist kaks kuud miinimumpalgaga. Alates
  5. a veebruarist FIE-na oli tema käive 1400–1700 eurot kuus, millest arvutati veel maha rendikulu (160–180 eurot), maksuametile tehtud maksed (118 eurot kuus) ja summad, mille kulutas asjade ostmiseks (400–500 eurot kuus). Alles jäi 700–900 eurot, millest tuleb maha arvata igapäevased hädavajalikud kulud toidule, sideteenustele, kommunaalteenuste eest tasumisele, sõidukitega seotud kulud, kindlustused. Seega pidi tal jääma väga vähe raha, millest ei piisanuks autode ostmiseks. On tuvastatud, et Maksu- ja Tolliametile A. Rjazanova FIE-na tulu deklareeritud ei ole.
  7. jaanuarist kuni
  8. novembrini 2014 on A. Rjazanova arveldusarvele Swedbankis kandud sularaha summas 11 560 eurot. See kinnitab, et A. Rjazanova käsutuses oli palju teadmata päritolu sularaha. On alust arvata, et tegemist oli narkootiliste ainete müügist saadud tuluga ning narkootiliste ainete müügist saadud tulu arvelt on omandatud ka arestitud sõidukid. A. Rjazanova kinnitas küll, et tegutses FIE-na ning maksis makse, kuid kohtule esitatud tõendite kohaselt on ta tasunud ainult sotsiaalmaksu, mis on hädavajalik selleks, et oleks tagatud Haigekassa kaudu finantseeritav arstiabi.
  9. On põhjendatud alus arvata, et A. Rjazanova sai narkootikumide müügist kuritegelikku tulu ja varjas seda. A. Rjazanova kasutas selleks mh T.F. arvet. T.F. sõnul oli A. Rjazanoval juurdepääs tema pangakontole, tema pangakaart oli A. Rjazanova käes, ta ei tea, kes kandis tema arveldusarvele raha ja kes tegi ülekandeid. A. Rjazanova ja tema leibkonda kuuluvate isikute pangakontode väljavõtete analüüs näitab, et süüdistataval ja tema leibkonda kuuluvatel inimestel – pojal M.R. il ja emal S.M. l – polnud legaalset raha, et soetada sõidukeid, mille väärtus on kokku ca 28 000 eurot.
  10. Süüdistuse kohaselt on A. Rjazanova saanud narkootiliste ainete müügist vähemalt 54 600 eurot. Kuna tema vara on arestitud 28 260 euro väärtuses, siis on ta narkootiliste ainete müügist saadud 26 840 eurot ära tarvitanud. Ei saa lubada olukorda, kus isik rikastub narkootiliste ainete müügist saadud vara arvelt, mistõttu lisaks juba arestitud vara konfiskeerimisele tuleb

§ 84alusel A. Rjazanovalt välja mõista see 26 840 eurot, mis ta on saanud süüdistuse kohaselt narkootiliste ainete müügist ning mille ta on ära kulutanud. 9

(38)
  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsus
  4. Arutades käesolevat kriminaalasja A. Rjazanova apellatsiooni alusel esmakordselt, tegi Tartu Ringkonnakohus
  5. augustil 2018 otsuse, millega: 1) tühistas Viru Maakohtu otsuse osas, millega maakohus: a. tunnistas A. Rjazanova

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi käesoleva otsuse punktides 1–4 viidatud käitlemistegudes; b. mõistis A. Rjazanovale

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuse ja

§ 65lg 2 järgi liitkaristuse; c.

mõistis A. Rjazanovalt

§ 84ja § 831 lg 1 alusel välja 26 840 eurot; d.

konfiskeeris

§ 832lg 2 p 1 alusel sõiduki BMW X5; e.

jättis rahuldamata A. Rjazanova taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja 2) tegi uue otsuse, millega: a. mõistis A. Rjazanova õigeks

§ 184

lg 2 p 1 (otsuses ekslikult

§ 184

lg 1 p 1) järgi, samuti kõigis käesoleva otsuse põhiosa punkti 1 alapunktides 1–4 viidatud käitlemistegudes; b. mõistis A. Rjazanovale

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust ja

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 9 aastat 8 kuud ning 8 päeva vangistust; c.

mõistis A. Rjazanovalt

§ 84ja § 831 lg 1 alusel välja 1600 eurot; d.

konfiskeeris mootorsõiduk BMW X5

§ 832lg 1 alusel; e.

mõistis riigilt A. Rjazanova kasuks välja 3670 eurot maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 3) jättis muus osas maakohtu otsuse muutmata ning 4) rahuldas apellatsiooni osaliselt. 4. Kassatsioon ja Riigikohtu 17. juuni 2019. a otsus 10

(38)
  1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Rjazanova kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kes taotles maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsus osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu
  7. juuli
  8. a otsuse A. Rjazanova süüditunnistamises, kuriteoga saadud vara konfiskeerimises ja temalt menetluskulude väljamõistmises; samuti osas, millega ringkonnakohus mõistis A. Rjazanovale põhi- ja liitkaristuse, konfiskeeris mootorsõiduki, mõistis A. Rjazanovalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 1600 eurot ja jättis menetluskulud A. Rjazanova kanda. Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtu teisele koosseisule. Riigikohus täpsustas ka ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti
  9. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata.
  10. Riigikohus nõustus kassaatoriga, et maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks vaatamata süüdistatava ja kaitsja järjepidevatele taotlustele kontrollinud süüdistatava suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole kohtumääruseid, millega anti luba jälitustoimingute tegemiseks. Seega on kassaatori kahtlused jälitustoimingute ebaseaduslikkuse suhtes kummutamata. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  11. Viru Maakohtu
  12. juuli
  13. a otsuse peale esitatud apellatsioonis taotleb A. Rjazanova maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist süüdistuse kogu mahus või alternatiivselt karistuse kergendamist. Samuti palub süüdistatav vabastada aresti alt temalt ära võetud sularaha, sõidukid ja sularaha 260 eurot ning hüvitada valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu. Apellandi vastuväited, mis puudutavad tema süüditunnistamist 30.–
  14. augusti ja
  15. novembri
  16. a käitlemistegudes
  17. Süüdistatav ei ole enda kinnitusel L.G. le narkootikume müünud. L.G. suhtles temaga
  18. augustil 2014 selleks, et laenata temalt raha. Süüdistatav laenas L.G. le 1000 eurot, mille viimase poeg järgmisel päeval pangaülekandega tagasi maksis. V.U. , V.K. ja J.P. osalesid politseioperatsioonis ja andsid uurimisele kasulikke valeütlusi vastutasuna selle eest, et neid narkokuritegude eest vahi alla ei võetaks ega vangi pandaks. Kohtueelses menetluses ajasid nad ütlusi segamini ja kohtus loobusid üldse ütluste andmisest. Sellepärast ei olnud süüdistataval võimalust kõrvaldada vastuolusid nimetatud isikute ütlustes. Pole ühtegi objektiivset tõendit, mis kinnitaks A. Rjazanova seotust V.K. sõidukist leitud narkootikumidega. A. Rjazanova elukohas tehti mitu põhjalikku läbiotsimist, kuid ei leitud midagi, mis kinnitanuks, et süüdistataval võib olla mingit pistmist narkootikumidega. 11
(38)
  1. Kaupluses „Selver“ tehtud salvestuselt on näha, et J.P. oli poes enne süüdistatava tulekut, kuna ta sisenes kaubasaali, kus oli süüdistatav, poe osakondade või tualeti poolt. J.P. sõnade kohaselt andis süüdistatav talle narkootikume oma pabersalvrätist tema salvrätikusse. Salvestiselt ei nähtu midagi sellist ega üldse mingit üleandmist. A. Rjazanova sõnul ei andnud ta J.P. le mitte midagi. Ta hoidis käes mobiiltelefoni ja jätkas selle hoidmist. Selleks, et narkootikumid salvrätist võtta ja J.P. le anda, oleks süüdistatav pidanud alguses vähemalt võtma pakikese narkootikumidega ja panema selle salvräti sisse. Süüdistatav hoidis aga oma käe peal kotti ja jätkas selle hoidmist ega võtnud midagi ei kotist ega oma jopetaskust ega andnud J.P. le. Salvrätist salvrätti üleandmise fakt oleks samuti pidanud näha olema, seda enam, et see oli politseioperatsioon. Süüdistatav märgib, et kui ta oleks soovinud J.P. le narkootilist ainet edasi anda, siis poleks ta seda teinud kaamerate vaateväljas, vaid näiteks tualetis, kus ei ole kaameraid.
  2. Kell 20.06 väljus J.P. poest. On teadmata, kus ta oli pärast seda ja kellelt ta narkootikume võttis või kas ta tuli juba kohtumisele koos narkootikumidega ja kas tal need üldse olid. J.P. sõnade kohaselt andis ta narkootikumid politseitöötajatele kell 21.
  3. Asjaolu, et A. Rjazanova J.P. le midagi üle ei andnud, kinnitab tunnistaja A.Ž. , kes oli koos süüdistatavaga poes. Asjas ei ole J.P. läbiotsimise protokolli vahetult enne ja pärast Selverisse minekut ja sealt tulekut. J.P. l oli soovi korral kella 20.06 ja 21.20 vahel piisavalt aega selleks, et osta politsei meeleheaks narkootikume. Müügisaali videosalvestisel pole heli. Ei ole selge, kuidas jõuti järeldusele, et süüdistatav andis J.P. le fentanüüli, sest narkootilise aine üleandmise fakti salvestiselt ei nähtu. Ekspertiisiga ei tuvastatud minigripp pakikeselt süüdistatava DNA-d.
  5. novembri
  6. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võeti J.P. lt 3,66 g fentanüüli, kuid ekspertiisi jõudis vaid 3,05 g. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas sai uurija J.P. lt ära võtta ja vaadelda minigripp pakikest
  7. novembril 2014 kell 10.50 ehk enne seda, kui A. Rjazanova selle süüdistuse kohaselt J.P. le üle andis. Märgitu viitab, et kõnealune protokoll ei ole tõendina usaldusväärne. Toimunud on kuriteosündmuse sihilik võltsimine.
  8. Süüdistatav ei ole saanud J.P. lt 500 eurot, mille politseitöötajad J.P. le narkootikumide eest tasumiseks andsid. J.P. , rääkides küll kõva häälega raha üleandmisest (mis süüdistatava kinnitusel oli mõeldud alkoholi eest tasumiseks), kuid pistis A. Rjazanovale raha asemel pihku hoopis tulemasina ja jooksis siis süüdistatava korterist koos rahaga minema. Ka kohe pärast seda toimunud läbiotsimise käigus raha A. Rjazanova juurest ei leitud. Seda raha ei saanudki süüdistataval olla, sest J.P. seda süüdistatavale ei andnud, vaid ainult hoidis enda käes ja rääkis sellest, nimetades spetsiaalselt summat, et politseinikud kuuleksid ja sõnade järgi veenduksid selles, et J.P. andis raha üle.
  9. J.P. kohtueelses menetluses antud ütlused ei vasta tegelikkusele. On ebatõenäoline, et J.P. , täites kuriteo matkija rolli ja omades enda juures lindistavat seadeldist, ei öelnud mitte 12
(38)kordagi avatud tekstiga mitte midagi narkootikumide kohta. Ta ei teinud seda ainult ühel põhjusel: niipea kui ta oleks seda öelnud, oleks politseioperatsioon läbi kukkunud, kuna süüdistatav oleks J.P. ära ajanud ja viimane oleks riskinud vahi alla võtmisega. Tegelikult müüs süüdistatav J.P. le Soomes edasimüümiseks konjakit, mille eest J.P. jäi ka süüdistatavale 490 eurot võlgu. Ka nende jutuajamine tarvitamisest puudutas konjakit, mitte narkootikume.
  1. Kohus ei ole kontrollinud jälitustoimingute ja kuriteo matkimise seaduslikkust ega lisanud kohtuasja materjalide juurde jälitustoimingu lube ega nende aluseks olnud prokuratuuri taotlusi. Apellandi vastuväited konfiskeerimisele ja selle asendamisele
  2. Süüdistatava väitel ei ole ta saanud oma vara mitte kuriteoga, vaid legaalselt. Osa raha on tulnud poja saadud pärandvara arvel, samuti on talle raha andnud sugulased. Konfiskeeritud sõiduautod ostis süüdistatava poeg päranduseks saadud ja T.L. jalt laenatud raha eest edasimüümiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Apellatsioonimenetluse piirid
  4. Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides 1–4 osutatud narkootilise aine käitlemise (osa)tegudes mõistis ringkonnakohus A. Rjazanova
  5. augusti
  6. a otsusega õigeks. Selles osas ringkonnakohtu otsust ei kasseeritud ja Riigikohus seda ei muutnud. Järelikult on A. Rjazanova süüdistuse viidatud osas lõplikult õigeks mõistetud ja käimasolevas menetluses ei ole kolleegiumil põhjust neid tegusid käsitlevatel apellandi väidetel peatuda. Samuti on ringkonnakohtu otsus praeguseks jõus selles osas, millega A. Rjazanova mõisteti õigeks

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Kolleegium on õigustatud ja kohustatud andma hinnangu üksnes sellele, kas seaduslik ning põhjendatud on maakohtu otsustus tunnistada A. Rjazanova

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi nendes tegudes, millele on osutatud käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides 5–

  1. Märgitud küsimusele jaatavalt või osaliselt jaatavalt vastates tuleb ringkonnakohtul mõista A. Rjazanovale ka karistus. A. Rjazanova apellatsiooni alusel tuleb kolleegiumil võtta seisukoht ka konfiskeerimise ja selle asendamise põhjendatuse kohta, pidades küll samas silmas, et osaliselt on ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsus konfiskeerimist puudutavas osas praeguseks jõustunud. Ka menetluskulude hüvitamise otsustus on osaliselt jõustunud, osaliselt vajab aga lahendamist käesoleva otsusega.
  4. Hinnang jälitustoimingu lubade ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkusele 13

(38)
  1. Apellant taotleb ringkonnakohtult jälitustoimingu protokollides kajastatud tõendusteabe kogumiseks tehtud jälitustoimingute, sh nende tegemise aluseks olnud lubade seaduslikkuse kontrollimist.
  2. Ringkonnakohus nõudis
  3. juuni
  4. a määrusega prokuratuurilt välja jälitustoimikud ja kohustas prokuratuuri esitama ringkonnakohtule kohtutoimikusse lisamiseks, samuti A. Rjazanova kaitsjale koopiad jälitustoimingu tegemist lubavatest määrustest, mille alusel on saadud käesolevas kriminaalasjas tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll, samuti koopiad nende määruste aluseks olevatest taotlustest. Prokuratuur täitis selle kohtumääruse
  5. augustil
  7. Ühtlasi esitas prokuratuur ringkonnakohtule taotluse jätta kaitsjale tutvustamata see osa jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olevate prokuratuuri taotluste tekstist, mis kajastab kaastööteadete sisu. Kolleegium nõustub, et prokuratuuri taotletud ulatuses tuleb jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olnud taotluste tekst jätta kaitsjale KrMS § 12614 p-des 4 ning 5 sätestatud alusel tutvustamata. See tähendab, et kaitsjal on õigus tutvuda vaid jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olevate taotluste teksti nende väljavõtetega, mille prokuratuur kaitsjale esitas.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista lubade ja taotluste nende tekstiosade, mille prokuratuur on kinni katnud, kaitsjale avaldamata jätmine ebaproportsionaalselt kaitseõiguse teostamist. Ka kaitsja ise pole ringkonnakohtule avaldanud, et ta ei nõustu jälitustoimingu lubade ja taotluste teksti osalise kinnikatmisega. 2.
  9. Jälitustoimingutega kogutud asjassepuutuvad tõendid ja nende kogumise aluseks olnud jälitustoimingu load
  10. Tunnistades A. Rjazanova süüdi 30.–
  11. augusti
  12. a ja
  13. novembri
  14. a käitlemistegudes, tugines maakohus muu hulgas jälitustoimingu protokollidele, mis on koostatud
  15. septembril 2014 (KrTo, kd 1, tl 115 jj);
  16. novembril 2014 (KrTo, kd 1, 151 jj);
  17. novembril 2014 (KrTo, kd 1, tl 185 jj) ja
  18. detsembril 2014 (KrTo, kd 2, tl 133). Need protokollid kajastavad jälitustoimingute käigus salaja pealt kuulatud telefonikõnede sisu, aga ka kuriteo matkimist.
  19. detsembri
  20. a ja
  21. märtsi
  22. a (KrTo, kd 1, tl 44 jj) jälitustoimingu protokollile on maakohus viidanud mh konfiskeerimisotsustuse põhjendamisel.
  23. Selles kriminaalasjas kohtule esitatud jälitustoimingu protokollides kajastuv tõendusteave on A. Rjazanovat puudutavas osas kogutud nelja kohtumääruse ja kahe prokuratuuri määruse alusel. Nendeks on: 1) Viru Maakohtu
  24. augusti
  25. a määrus, millega anti luba L.G. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks
  26. augustist kuni
  27. oktoobrini 2014; 14
(38)2) Viru Maakohtu
  1. septembri
  2. a määrus, millega anti luba mh A. Rjazanova kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks
  3. septembrist kuni
  4. oktoobrini 2014; 3) Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus, millega anti luba mh A. Rjazanova kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks
  7. oktoobrist kuni
  8. novembrini 2014; 4) Viru Maakohtu
  9. novembri
  10. a määrus, millega J.P. l lubati matkida ajavahemikul
  11. novembrist kuni
  12. detsembrini 2014 narkootilise aine ostmist A. Rjazanovalt või teistelt isikutelt ja jäädvustada kuriteo matkimise käik ning isikute omavahelised kõnelused; 5) Viru Ringkonnaprokuratuuri
  13. oktoobri
  14. a määrus nr 551, millega anti luba mh A. Rjazanova varjatud jälgimiseks ja tema kasutuses olevate telefonide positsioneerimiseks
  15. oktoobrist kuni
  16. novembrini 2014; 6) Viru Ringkonnaprokuratuuri
  17. novembri
  18. a määrus nr 581, millega anti luba J.P. varjatud jälgimiseks ja tema kasutuses olevate telefoninumbrite positsioneerimiseks. 2.
  19. Hinnang jälitustoimingu lubade õiguspärasusele
  20. Olles tutvunud eelmises punktis loetletud kohtu ja prokuratuuri jälitustoimingu lubade ja kohtu lubade aluseks olevate prokuratuuri taotlustega, asub ringkonnakohus seisukohale, et mitte ükski kõnealustest jälitustoimingu lubadest ei ole õiguspärane. Eeskätt ei vasta jälitustoimingu lubade põhjendused ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise kohta kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. Nii prokuratuuri taotlustes kui ka kohtumäärustes, aga ka prokuratuuri määrustes puudub nõuetekohane argumentatsioon selle kohta, miks ei ole tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud (KrMS § 1261 lg 2). 2.2.
  21. Jälitustoimingu vajalikkuse põhistusele esitatavatest nõuetest üldiselt
  22. Riigikohus on selgitanud, et jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjenduses peab sisalduma kohtu selge ja arusaadav argumentatsioon mh ka jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. juuni
  24. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 771 ja
  25. veebruari
  26. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28).
  27. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming samas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. 15
(38)
  1. Kriminaalmenetluse huvide kahjustamisega KrMS § 1261 lg 2 viimase alternatiivi mõttes võib olla tegemist eeskätt siis, kui tõendusteabe õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata ei ole küll võimatu ega oluliselt raskendatud, kuid erakordselt suur avalik menetlushuvi kuriteo avastamise vastu (nt inimohvritega terrorikuriteo puhul) muudab jälitustoimingutest loobumisega kaasneva tõendite kogumise ebaõnnestumise riski ühiskondlikus plaanis talumatuks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 30). Menetletavas kriminaalasjas tekkinud kuriteokahtluse puhul ilmselgelt sellise olukorraga tegemist ei olnud. Järelikult pidid Viru Maakohus ja Viru Ringkonnaprokuratuur jälitustoiminguteks lube andes esitama selge ja arusaadava argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud.
  2. Riigikohus on selgitanud, et jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel ei saa piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Jälitustoimingu vajalikkuse tuvastamisel kehtib küll lihtsustatud põhjendamisstandard, samuti ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud. See ei tähenda aga seda, et jälitustoimingu lubade põhistus võiks rajaneda standardsetel ja deklaratiivsetel formuleeringutel. Kohtumäärusest peavad nähtuma konkreetsed – kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad – põhjendused selle kohta, millised asjaolud välistavad tõendite kogumise muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Teisisõnu peavad kohtumääruse põhjendused kõnealuses küsimuses olema seotud faktiliste asjaoludega ja kohtumäärusest peab nähtuma, miks just selles kriminaalasjas pole tõendite õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata võimalik või on oluliselt raskendatud. Jälitustoimingu vajalikkuse põhjendus ei saa rajaneda üksnes või eelkõige asjaoludel, mis iseloomustavad kas kõiki või mõnd konkreetset liiki kuritegusid väga üldiselt. Õigusnormi dispositsiooni ümberkirjutamist kohtulahendisse ei saa pidada sisuliseks põhjenduseks. Põhjendus jälitustoimingute vajalikkuse kohta ei tohi olla sedavõrd deklaratiivne ja abstraktne, et selle saaks sisuliselt muutmata kujul üle kanda ükskõik millisesse sama liiki kuriteo asjas antavasse jälitustoimingu loa teksti. (Vt lähemalt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 772–775 ja määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p-d 31–33, 36 ning 44.) 2.2.
  3. Puudustest maakohtu määrustes
  4. Menetletavas kriminaalasjas piirdub maakohtu kõigi jälitustoimingu lubade põhjendus ultima ratio-nõude täidetuse kohta standardse ning samas puhtdeklaratiivse tõdemusega, mis kõlab järgmiselt: Arvestades, et nende kuritegude toimepanijad oma tegevust igati varjata püüavad, minimaliseerides tabamisriski kõikvõimalikul viisil, samuti seda, et tegemist mitte spontaalselt vaid eelnevalt planeerituna kuriteoga, tavapärased uurimistoimingud ei võimalda hankida kohtukõlbulikke tõendeid juba toimepandud või tulevikus toimepandavate kuritegude kohta. Seega leian, et tõendite kogumist teiste tavapäraste menetlustoimingutega ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis teha kriminaalmenetlust kahjustamata ja isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil. 16
(38)
  1. Osundatud tekstilõik kordub sõna-sõnalt – sh samade lausestus- ja kirjavigadega (nt sõna „spontaalselt“) – ja ühegi lisanduse või muudatuseta kõigis vaadeldavates kohtumäärustes. Seda olenemata asjaolust, kas tegemist on L.G. või A. Rjazanova suhtes antud jälitustoimingu loaga. Täpselt sama teksti on maakohus kasutanud muide ka näiteks
  2. novembri
  3. a määruses, millega anti V.K. le luba kuriteo matkimiseks. Maakohtu taoline „põhistamisstiil“ annab kolleegiumile esmase aluse järelduseks, et kohus suhtus jälitustoimingute lubamisse pealiskaudselt.
  4. Ühtlasi ei saa maakohtu määruste eelnevalt tsiteeritud kahelauselist lõiku pidada sisuliseks argumentatsiooniks, vaid tegemist on pelgalt vormitäiteks esitatud standardtekstiga. Kohtu märgitu on kriminaalasja tehioludega seostamata. Esimeses lauses osutatakse üldsõnaliselt kahtlustatavate püüdlusele kuritegu varjata ja kuriteo etteplaneeritusele, teises lauses on kohus aga vaid konstateerinud KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu eelduse täidetust, mitte seda põhjendanud.
  5. Seejuures ei nähtu kohtumäärustest, millises tegevuses väljendus kahtlustatavate püüdlus oma tegevust varjata ja tabamisriski minimeerida ega seegi, millisel moel muutis see püüdlus tõendite õigeaegse kogumise konventsionaalsete uurimistoimingutega võimatuks või ülemäära raskeks. Riigikohus on selgitanud, et tüüpiliselt varjavadki toimepanijad enda kuritegu, püüdes vähendada selle ilmsikstuleku ja karistuse riski. Vähe on kurjategijaid, kes oleksid huvitatud enda teo paljastamisest või suhtuksid sellesse ükskõikselt ega võtaks ette ühtki sammu kuriteo varjamiseks. Seega argumendil, et kuritegu on pandud toime varjatult, pole sedavõrd üldisel kujul esitatuna jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel kaalu. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 36)
  6. Maakohtu määruste pinnalt jääb selgusetuks seegi, milles seisnes kuritegude etteplaneeritus ja kuidas see takistas konkreetsel juhul tõendite kogumist muude uurimistoimingutega peale jälitustoimingute. Kuriteo etteplaneeritus ei ole kindlasti selline asjaolu, mis annaks aluse aprioorselt järeldada, et kuritegu pole võimalik tõendada muul moel kui jälitustoiminguid tehes.
  7. Eelnevalt käsitletud kahelauselisele selgitusele järgnes maakohtu kõigis määrustes järgmine standardtekst: Ülalpool nimetatud kriminaalasjas on vajalik tõendite kogumiseks kuriteo avastamise eesmärgil, kuriteo toimepanijate selgitamisel kasutada jälitustoiminguna [JÄLITUSTOIMINGU NIMETUS]. Arvestades antud kuriteo iseloomu, õiguskorra kaitsmise huvisid, ka seda, et selles kuriteos on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud, lähtudes tõe väljaselgitamise huvidest on kohtunik veendunud, et prokuröri taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Ka arvestades antud kuriteo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid, seda, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, samuti lähtudes tõe väljaselgitamise huvidest on taotlus igati põhjendatud ja seaduslik. 17
(38)Lisaks neile kaalutlustele tuleb märkida, et kui peaks osutuma tõendatuks kuritegu või võimalik kuritegude kogum, mille tõttu käesolevat kriminaalmenetlust läbi viiakse, siis arvestades eeltoodut ja antud kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve, ei saa kindlasti riivata taotletava jälitustoiminguga ülemääraselt põhiõigusi.
  1. Toodud osunduse üldsõnalisus ja ainetus on lausa silmatorkav. Mingit jälgitavat seost menetletava kriminaalasjaga maakohtu lausungitel ei ole. Kohus pole ära nimetanud isegi menetletavat kuritegu, rääkides umbmääraselt „antud kuriteost“. Kohus tõi lihtsalt välja mõned jälitustoimingu tegemise üldised eeldused ja konstateeris nende täidetust. Kõnealuse teksti võiks sõna-sõnalt kopeerida ükskõik millises kriminaalasjas antavasse jälitustoimingu loa teksti ja sellest lähtudes võiks jälitustoimingute tegemist lubada sisuliselt alati, kui uuritakse mõnd KrMS § 1262 lg-s 2 märgitud kuritegu.
  2. Ka maakohtu rõhutatud tõe väljaselgitamise eesmärk ei õigusta iseenesest jälitustoimingu tegemist, sest kriminaalmenetlus on alati sellisest eesmärgist kantud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 43).
  3. Seega on maakohus menetletavas asjas jälitustoiminguteks lube andes üksnes väljendanud seisukohta, et jälitustoimingu tegemise tingimused on täidetud, kuid pole seda seisukohta vähimalgi määral sisuliselt argumenteerinud.
  4. Kokkuvõttes on maakohtu kõigis määrustes toodud põhjendus jälitustoimingute hädavajalikkuse kohta sedavõrd deklaratiivne ja abstraktne, et see ei vasta vähimalgi määral kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. Järelikult rikkus maakohus jälitustoimingu lube andes KrMS § 145 lg 1 p-st 1 ja § 3051 lg-st 1 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust.
  5. Kolleegium möönab, et tõenäoliselt olid KrMS § 1261 lg-st 2 tulenevad eeldused A. Rjazanova ja tema toonaste kaaskahtlustatavate suhtes jälitustoimingute tegemiseks jälitustoimingu lubade andmise aja seisuga olemas ja seda järeldust olnuks võimalik ka nõuetekohaselt argumenteerida. See asjaolu ei võimalda aga lugeda puudulikult põhistatud jälitustoimingute lube ja nende alusel tehtud jälitustoiminguid seaduslikeks. Riigikohus on selgitanud, et
  6. jaanuaril 2013 jõustunud KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. KrMS § 1261 lg 4 järgi toob jälitustoiminguga kogutud tõendi lubamatuse kaasa ka jälitustoimingu loa põhistamatus, kuna tegemist on seaduse nõuete rikkumisega jälitustoimingu loa andmisel. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 780) 2.2.
  7. Puudustest prokuratuuri taotlustes
  8. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellelegi, et kohtupraktika kohaselt on ultima ratio-põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma 18
(38)taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32)
  1. Menetletavas asjas on ka maakohtu jälitustoimingu lubade aluseks olnud prokuratuuri taotluste põhjendused viimase abinõu põhimõtte järgimise kohta äärmiselt puudulikud. Taotlusest taotlusse korratakse samas sõnastuses järgmist väidet: Käesoleval hetkel on Anžela Rjazanova tegevuse kohta võimalik tõendeid koguda salajaste jälitustoimingutega. Tegemist on I astme kuriteoga ning jälitustoiming on vajalik, kuna andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Avalike menetlustoimingutega ei ole võimalik täpselt tuvastada, millal ja kuidas toimub Anžela Rjazanova poolt narkootiliste ainete ebaseaduslik omandamine ja edasiandmine, millised on täpsed kogused ning kes ja mil määral on asjasse kaasatud.
  2. Seega on ka prokuratuuri taotlustes üksnes väidetud KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingute tegemise eelduste olemasolu, kuid pole seda väidet vähimalgi määral sisuliselt põhjendatud. Väärib esiletoomist, et prokuratuur pole võtnud taotluses seisukohta isegi küsimuses, millisele KrMS § 1261 lg 2 alternatiividest jälitustoiminguks luba paludes tuginetakse. Taotluses on lihtsalt loetletud kõik alternatiivid. 2.2.
  3. Puudustest prokuratuuri määrustes
  4. Sarnaselt Viru Maakohtu jälitustoimingu lubadele ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlustele on KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu lubatavuse eelduste olemasolu põhistamata ka mõlemas Viru Ringkonnaprokuratuuri enda väljastatud jälitustoimingu loas. Nimelt on nii Viru Ringkonnaprokuratuuri
  5. oktoobri
  6. a määruses nr 551 kui ka
  7. novembri
  8. a määruses nr 581 üksnes konstateeritud, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud ja see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Argumenteeritud pole seda väidet aga kummaski määruses. 2.
  9. Vahejäreldus: jälitustoimingutega kogutud tõendite lubamatus
  10. Neil põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohus ja Viru Ringkonnaprokuratuur rikkusid käesoleva otsuse punktis 38 viidatud jälitustoimingu lubade andmisel ultima ratio-nõude järgimist põhistades KrMS § 145 lg 1 p-st 1 (kohtu puhul ka § 3051 lg-st 1) tulenevat määruse põhistamise kohustust. Seetõttu pole osutatud jälitustoimingu lubade alusel kogutud teave KrMS § 1261 lg 4 kohaselt tõendina lubatav. Ringkonnakohus jätab käesolevas kriminaalasjas kohtule esitatud jälitustoimingu protokollides kajastuva tõendusteabe selle lubamatuse tõttu tervikuna tõendikogumist välja.
  11. A. Rjazanova süüdistusest 7,43 g fentanüülisegu käitlemises 30.–
  12. augustil 2014 19
(38)
  1. Asjaolu, et just A. Rjazanova oli see inimene, kes saatis L.G. le J.P. , V.U. i ja V.K. vahendusel 1600 euro eest 7,43 g fentanüüli sisaldavat pulbrit, tuvastas maakohus V.K. , J.P. ja V.U. i ütluste ning jälitustoimingu protokolli alusel. Kolleegium märgib, et mingeid muid tõendeid, mis kõneksolevat asjaolu kinnitaksid, kohtutoimikus ei leidu.
  2. Käesoleva otsuse
  3. peatükis asus ringkonnakohus seisukohale, et jälitustoimingu protokollid tuleb tõendikogumist välja jätta. Seega jäävad ainukesteks tõenditeks, mis seostavad A. Rjazanovat 30.–
  4. augustil 2014 aset leidnud fentanüüli käitlemisega, A. Rjazanova varasemate kaassüüdistatavate V.K. , J.P. ja V.U. i ütlused. Need ütlused pole aga antud kohtus. Nii V.K. , J.P. kui ka V.U. kasutas maakohtus süüdistatava õigust ütlusi mitte anda, mispeale avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel nende kohtueelses menetluses antud ütlused (KoTo, kd 4, tl 62–65; tl 69 pöördel–71 pöördel ja tl 71 pöördel–72 pöördel).
  5. KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas osas sellisele tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kuna nii V.K. , J.P. kui ka V.U. keeldusid ristküsitlusel ütlusi andmast, polnud A. Rjazanoval ega tema kaitsjal võimalik neid küsitleda. Ka kaitsja apellatsioonis on eraldi osutatud sellele, et V.K. , J.P. ja V.U. i ütlustest andmisest keeldumise tõttu ei olnud kohtus võimalik nende ütlustes väidetavalt esinevaid vastuolusid kõrvaldada.
  6. Seega kõik tõendid, mis viitavad A. Rjazanova seotusele 7,43 g fentanüüli sisaldava pulbri käitlemisega 30.–
  7. augustil 2014, on sellised, mis ei saa KrMS § 15 lg 3 järgi olla süüdistatava süüditunnistamise ainsaks ega valdavaks aluseks. Järelikult on tõendamata, et A. Rjazanova käitles 30.–
  8. augustil 2014 süüdistuses märgitud fentanüülisegu ja süüdistatav tuleb selles teos

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

  1. A. Rjazanova süüdistusest J.P. le 3,05 g fentanüülisegu andmises
  2. novembril 2014
  3. Süüdistuse kohaselt andis A. Rjazanova
  4. novembril 2014 kella 20.06 paiku J.P. le Tallinnas Sõle 51 asuvas kaupluses Selver minigripp kilekoti, milles oli 3,05 g fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 110 mg fentanüüli).
  5. Ringkonnakohus leiab, et A. Rjazanova selline tegu on ka jälitustoimingu protokollides kajastuvat teavet tõendikogumist välja jättes nõuetekohaselt tõendatud. Ükski apellatsioonis esitatud väidetes kolleegiumi vastupidises ei veena.
  6. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võeti J.P. lt
  7. novembril 2014 ära üks Minigripkilekott pruuni värvi ainega. Selle mass oli 3,66 g (KrTo, kd 2, tl 1–4). Ekspertiisiakti nr 14E-AN1259 kohaselt sisaldas see pruuni värvi pulber, mille mass oli 3,05 g, 3,5% ehk 0,11 g fentanüüli (KrTo, kd 2, tl 111). 20

(38)
  1. Erinevalt apellandist ei näe kolleegium midagi kahtlast selles, et asitõendi vaatlusprotokollis on pruuni pulbri massiks märgitud 3,66 g, ekspertiisiaktis aga 3,05 g. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodelt, millel on jäädvustatud kaalumise protseduur, et asitõendi vaatluse käigus kaaluti aine koos Minigrip-kilekotiga. On selge, et ekspertiisi käigus kaaluti aine ilma kilekotita. Kahe kaalumistulemuse vahe 0,61 g vastab umbkaudu kilekoti eeldatavale massile. Seega tekita kõnealune massierinevus kahtlust ei asitõendi vaatluse ega ekspertiisi usaldusväärsuses.
  3. novembri
  4. a asitõendi vaatlusprotokollis märgitud uurimistoimingu algus- ja lõpukellaaja (10.50 ja 11.10) puhul on tegemist kas ilmse trükiveaga, mis võib olla tingitud mõne varasema dokumendipõhja kasutamisest, või on menetleja pidanud silmas õhtuseid kellaaegu (10.50 ja 11.10 PM ehk post meridiem). Igal juhul ei anna dokumenti märgitud kellaaeg aga piisavat alust kahelda asitõendi vaatluse usaldusväärsuses.
  5. Süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt sai J.P. eelmises punktis märgitud pruuni pulbri A. Rjazanovalt. Kolleegiumi hinnangul on seegi asjaolu tõendatud.
  6. J.P. kohtueelses menetluses antud ja KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütluste (KoTo, kd 4, tl 69 pöördel–71) kohaselt soetas ta
  7. a augustist novembrini A. Rjazanovalt edasiandmise eesmärgil fentanüüli.
  8. novembril 2014 A. Rjazanovaga kohtudes leppisid nad kokku järgmise kohtumise
  9. novembriks
  10. J.P. selgitas, et tavaliselt, kui midagi muutus, teatas ta sellest A. Rjazanovale veebisaidi odnoklassniki.ru kaudu. Internetis ei kirjutanud ta kunagi otse fentanüüli ostmisest, vaid mõtles alati välja igasuguseid lugusid, kus ta mainis konkreetset tähtaega ja kellaaega. Fentanüüli edasiandmine toimus J.P. sõnutsi alati ühtmoodi: A. Rjazanova hoidis fentanüüliga kilekotti pabersalvrätis ning ostmise hetkel pani selle kilekoti J.P. poolt eelnevalt võetud pabersalvrätile. A. Rjazanova ei võtnud fentanüüliga kilekotte kunagi kätte, vaid andis need alati edasi meetodil „salvrätilt salvrätile“. J.P. märkis, et osaledes kuriteo matkijana politseioperatsioonis, saatis ta
  11. novembril 2014 kell 17.18 veebisaidil odnoklassniki.ru kasutajakontolt „katja panitseva“ A. Rjazanova kasutajakontole „Анжела Рязанова (Мхитарова)“ tervituse ning teatise selle kohta, et reedene üritus lükatakse edasi sama päeva õhtuks kella kümneks. A. Rjazanova vastas, et hakkab ootama. Samal päeval kell 17.36 saatis A. Rjazanova J.P. le teatise, et notar sõitis ära ja tema ootab teist. J.P. ütluste kohaselt tähendas see seda, et fentanüüli hankija sõitis ära ja A. Rjazanova ootab teist. Sama päeva õhtul kella kümne paiku läks J.P. A. Rjazanova juurde koju. Kohtumisel teatas A. Rjazanova, et ainet temal ei ole, tuleb oodata, kuna fentanüüli pidi hankima teine inimene. Järgmisel päeval ehk
  12. novembril 2014 kella 17.55 paiku helistas A. Rjazanova J.P. le ja ütles, et viimane tuleks kell 19.30 tema juurde koju, kuhu J.P. määratud ajaks ka läks. Seal ütles J. Rjazanova J.P. le, et on vaja minna Sõle 51 asuvasse kauplusse Selver. Sinna peab tulema inimene ning fentanüüli edasi andma. J.P. sõnul ütles A. Rjazanova talle sedagi, et ta saab müüa ainult 3 grammi fentanüüli, rohkem ei ole. Fentanüüli müügist saadud raha pidi J.P. andma A. Rjazanovale esmaspäeval ehk
  13. novembril
  14. „Selverisse“ tulles astus J.P. enda 21
(38)ütluste järgi kantseleitarvete osakonda. Siis helistas talle A. Rjazanova ja teatas, et viibib juba kaupluses. J.P. pöördus ümber ja nägi A. Rjazanovat. J.P. läks A. Rjazanova juurde. J.P. ütluste kohaselt oli A. Rjazanoval käes valge pabersalvrätt, milles oli fentanüüliga Minigrip-kilekott. A. Rjazanova pani fentanüüliga kilekoti J.P. eelnevalt võetud salvrätile. Seejärel läks J.P. kohe ära. Samal päeval kella 21.20 paiku andis J.P. A. Rjazanovalt saadud kilekoti fentanüüliga politseiametnikele.
  1. Samuti selgitas J.P. kohtueelses menetluses antud ütlustes seda, et ta väljastas politseiametnikele vabatahtlikult A. Rjazanovaga veebisaidil odnoklassniki.ru 18.–
  2. novembrini 2014 peetud kirjavahetuse väljatrüki neljal lehel.
  3. Üle-eelmises punktis refereeritud J.P. ütlusi selle kohta, kuidas A. Rjazanova talle
  4. novembril 2014 fentanüüli andis, toetavad kolleegiumi hinnangul olulisel määral veel mitu tõendit, eeskätt Tallinnas Sõle 51 asuva kaupluse “Selver” turvakaamera salvestised (vt DVD-R plaat KrTo, kd 2, tl 86), mis on asitõendina ära võetud ja vaadeldud (KrTo, kd 2, tl 7 jj; KoTo, kd 4, tl 69–69 pöördel).
  5. Videofaililt, mis asub kaustas „EXPORT 24.11.2014 14-21-58“ (kaamera K16) nähtub, et kell 20.02.36 sisenes punases jopes naine, kelles kohtumenetluses on kahtlusteta ära tuntud A. Rjazanova, kauplusse, jäi kaupluse ukse lähedale seisma, vaatas seal natukene aega ringi ja lahkus kell 20.02.56 ehk paarkümmend sekundit hiljem kauplusest. Umbes minutijagu hiljem ehk kell 20.03.52 naasis A. Rjazanova kauplusse ja sammus telefon kõrva ääres selle leti juurde, kus müüdi kuuseehteid. Seal jätkas A. Rjazanova mõnda aega telefoniga rääkimist, vaatas siis letil olevat kaupa ja lahkus kell 20.04.39 selle kaamera vaateväljast.
  6. Videofaililt, mis asub kaustas „EXPORT 24.11.2014 14-23-14“ (kaamerad K15 ja K17) nähtub, et A. Rjazanova tammus veel umbes minut aega kuuseehete väljapaneku ja selle naaberleti ääres, ilma, et ta oleks kauba vastu suuremat huvi ilmutanud. Kell 20.05.20 ilmus kaamera K15 ja kell 20.05.23 ka kaamera K17 vaatevälja isik, kelles on kohtumenetluses kahtlusteta ära tuntud J.P. . Seejuures kummutab videosalvestiselt nähtuv apellandi väite, nagu ei oleks J.P. tulnud poe sissekäigu poolt (ehkki sellel asjaolul pole ka erilist tähtsust). Ta sammus otsejoones A. Rjazanova juurde, jäädes tema kõrval seisma kell 20.05.
  7. Sisuliselt samal hetkel võttis A. Rjazanova taskust mobiiltelefoni ja tõstis selle kõrva juurde, jäädes algul seisma J.P. kõrvale. Kell 20.05.34 lõpetas A. Rjazanova telefonikõne, pani telefoni taskusse (väär on apellandi väide, nagu hoidnuks ta kogu kohtumise vältel mobiiltelefoni käes) ja suundus koos J.P. ga tagumise kaubaleti juurde. Seal jäid mõlemad seisma. Kell 20.05.45–20.05.51 astus A. Rjazanova justkui kaupa silmitsema jäänud J.P. le väga lähedale (viimase paremale käele). Nad seisid nii, et A. Rjazanova varjas seljaga kaamera K15 vaatevälja, J.P. aga kaamera K16 vaatevälja. Siiski on (eeskätt kaamera K15 salvestiselt) näha, et kell 20.05.51–20.06.00 ehk umbes 9 sekundi vältel olid süüdistatav ja J.P. väga ligistikku, sisuliselt n-ö ninapidi koos. Mõlema inimese käte asend ja liikumine viitab sellele, et A. Rjazanova 22
(38)andis midagi J.P. le ja viimane pani selle enda pealisrõivaste paremasse taskusse. Eriti väärib tähelepanu J.P. parema käe liikumine kell 20.05.51–20.05.53, mil ta võttis selle käe taskust ja viis asendisse, kus see pidi jääma vahetult tema kõrval seisva A. Rjazanova ette. Pärast seda oli J.P. paigal, kuid samas on märgata seljaga kaamera K15 poole oleva A. Rjazanova liikumist. Seejuures viitab A. Rjazanova mõlema käe asend sellele, et need olid suunatud tema ja J.P. ette ja olid ka millegagi tegevuses. A. Rjazanova ja J.P. pea asend sel ajal viitab aga asjaolule, et mõlemad naised vaatasid enda ette ühte kohta, mis jäi umbes nende vöö või kõhu kõrgusele. Kell 20.05.59–20.06.00 tegi J.P. parem käsi sellise liigutuse, mis on iseloomulik olukorrale, kus inimene paneb tema ettesirutatud käele asetatud eseme taskusse. Sisuliselt samal ajal pööras J.P. end ringi, eemaldus A. Rjazanovast ja sammus kaupluse välisukse suunas.
  1. A. Rjazanova maakohtus antud ütluste kohaselt kohtus ta
  2. novembri
  3. a õhtul „Selveris“ J.P. ga seetõttu, et sinna pidi A. Rjazanova kutsel tulema ka keegi meesterahvas, kes müüs konjakit. A. Rjazanova väitel soovis ka J.P. sellelt mehelt konjakit osta, et see siis Soome viia ja seal edasi müüa. A. Rjazanova väitel ta J.P. le narkootikume ei andnud. J.P. olevat soovinud A. Rjazanovalt raha laenata, kuid viimane keeldus raha andmast, J.P. läks seepeale närvi, pööras ümber ja lahkus. (KoTo, kd 5, tl 28 pöördel–29)
  4. Kolleegiumi hinnangul viitavad videosalvestiselt nähtuvad A. Rjazanova ja J.P. kehaasendid ning liigutused sellele, et A. Rjazanova J.P. le mitte (üksnes) ei vestelnud omavahel (nagu väidab süüdistatav), vaid A. Rjazanova andis J.P. le (ka) midagi üle. Lisaks on märgatav on püüdlus üleandmist kõrvaliste pilkude eest varjata. A. Rjazanova ja J.P. liikumine ja käitumine kaupluses on omapärane ja kindlasti pole see iseloomulik pelgalt omavahelisele vestlusele ega näiteks ühisele ostlemisele.
  5. Seega kinnitavad kaupluse turvakaamera salvestised selgelt J.P. ütlustes kajastuvat versiooni fentanüüli üleandmise asjaoludest
  6. novembril 2014, rääkides samas vastu A. Rjazanova kaitseversioonile. Viimase kohta peab märkima aga sedagi, et versioon, nagu ostnuks J.P. A. Rjazanovalt Soome eksportimiseks konjakit ja soovinuks samasugust ostutehingut teha ka A. Rjazanova tuttava meesterahvaga, tulles selleks temaga kohtuma „Selveri“ müügisaali, on juba iseenesest eluliselt väga ebausutav.
  7. Turvakaamera salvestised pole ainukene tõend, mis toetab J.P. ütlusi fentanüüli üleandmise asjaolude kohta. Nimelt on kohtule esitatud ka väljatrükk J.P. ja A. Rjazanova sõnumivahetusest veebikeskkonnas odnoklassniki.ru (KrTo, kd 1, tl 194–199). Kohtumenetluse pooled pole selle ehtsust kahtluse alla seadnud. Kõneksolevast sõnumivahetusest ilmneb, et süüdistatav ja J.P. leppisid kokku omavahelisi kokkusaamisi, kasutades selleks ilmselgelt n-ö krüpteeritud kõneviisi. Näiteks varsti pärast seda, kui A. Rjazanova ja J.P. olid
  8. novembril 2014 kella 17.20 paiku leppinud kokku kohtumise A. Rjazanova pool samal õhtul kell kümme, saatis süüdistatav J.P. le järgmise sisuga sõnumi: „Meie notar sõitis ära, tuleb uue aasta pärast, ootan teist praegu, sinu tulekuks saab kõik selgeks.“ Kolleegiumi hinnangul on ilmne, et 23
(38)tegelikult pole jutt notarist. Süüdistataval ja J.P. l polnud selliseid omavahelisi küsimusi, mille lahendamiseks olnuks neil vaja notari abi. Pealegi ei käi notarid kuigi sageli mööda klientide kodusid ja seda eriti veel õhtusel ajal, mil kõneksolev sõnumivahetus toimus. A. Rjazanova maakohtus antud ütlused, et notarist oli neil omavahel juttu seoses „Tallinna registreeringuga“ ja et süüdistatav oli J.P. le selgitanud, et registreeringut ei tee notar (KoTo, kd 5, tl 34 pöördel), ei sobitu kohe mitte kuidagi A. Rjazanova saadetud sõnumi sisuga. Samavõrd ilmselt ei saa sõna-sõnalt võtta A. Rjazanova poolt
  1. novembril 2014 kell 17.36 J.P. le saadetud järgmise sisuga sõnumit: „Nägin ilusat jopet tuhande eest, tule kella poole kaheksaks, näitan sulle.“ J.P. majanduslik olukord oli A. Rjazanovale teadaolevalt sedavõrd halb, et viimane ei saanud endale lubada 1000-eurost jopet. A. Rjazanova maakohtus antud selgitus, et ta rääkis jopest, mida ta soovib endale (KoTo, kd 5, tl 34 pöördel), ei ühildu süüdistatava sõnumi tekstiga.
  2. „Salakeele“ kasutamiseks pidi süüdistataval olema hea põhjus, milleks narkootikumide müügi varjamine kahtlemata ka on. Süüdistatava viidatud sõnumid toetavad J.P. ütlusi selle kohta, et narkootikumidest ei kõnelnud ta A. Rjazanovaga kunagi otsesõnu, vaid mõeldi välja lugusid, kuhu pikiti sisse vajalikud tähtajad ja kellaajad. Ilmselt mõnikord ka muud andmed (nt viitab 1000-eurone jope narkootikumide kogusele, mis on võimalik soetada 1000 euro eest, notar aga inimest, kes varustas A. Rjazanovat fentanüüliga).
  3. Eelnevalt viidatud tõendid annavad kolleegiumi hinnangul aluse tõsikindlale järeldusele, et just A. Rjazanova oli see inimene, kes andis J.P. le 3,05 g fentanüülisegu (kus oli 110 mg puhast fentanüüli), mille J.P. andis
  4. novembril 2014 kell 21.20 üle menetlejale.
  5. Eelmises punktis toodud järelduse tegemine ei ole ka vastuolus KrMS § 15 lg 3 nõuetega. Ehkki J.P. KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustel on tõendikogumis oluline roll, pole siiski tegemist ainukese ega n-ö otsustava tõendiga selle kohta, et A. Rjazanova kõnealust narkokogust käitles.
  6. Riigikohus on selgitanud, et tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. Muude tõendite kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga, ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus nr 1-16-7179/127, p 13) 24
(38)
  1. Ringkonnakohus on leidnud, et see, kas mingi tõend on kriminaalasjas otsustava tähendusega, ei sõltu sellest, kas kohtulahend olnuks selle tõendita samasugune. Juhul, kui seadusandja soovinuks saavutada seda, et KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendid ei mõjutaks kriminaalmenetluse lõpptulemust, keelanuks ta selles sättes nimetatud tõendite kasutamise sootuks. Seda aga seadusandja teinud ei ole. Samas muutuks KrMS § 15 lg 3 sisutuks, kui selles sättes nimetatud tõendid oleksid lubatavad üksnes siis, kui on võimalik väita, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel jõutaks sama tulemuseni ka ilma KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendeid kasutamata. Sellisel juhul poleks KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendite esitamisel ühelgi juhul mõtet, sest kriminaalmenetluse tulemust need ju mõjutada ei saaks. Ometigi lubab – ehkki piirangutega – KrMS § 15 lg 3 selles normis loetletud tõendite kasutamist. Sellest järeldub, et nende tõenditega peab olema võimalik mõjutada ka kriminaalmenetluse lõpptulemust ehk saavutada muidu tuvastamatuks jäävate faktide tuvastamine. Seega ütleb KrMS § 15 lg 3 üksnes seda, et selles sättes nimetatud tõendite osakaal kohtu järelduste kujundajana ei tohi olla ainumäärav ega liiga suur. See, millal tuleb KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendite osakaalu tõendikogumis pidada teiste tõendite kõrval liiga suureks, on fakti küsimus ja oleneb juhtumi isepärast. (Tartu Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus nr 1-17-2167/44, p 26)
  4. Kolleegiumi hinnangul ei ületa J.P. ütluste osakaal tõendikogumis sellist määra, mis muudaks selle tõendikogumi pinnalt A. Rjazanovat süüstavate järelduste tegemise KrMS § 15 lg 3 järgi lubamatuks. Siinkohal tuleb silmas pidada sedagi, et eelnevalt käsitletud „Selveri“ turvakaamerate salvestiste näol on tegemist tõendiga, mille usaldusväärsuses ja objektiivsuses ei ole vähimatki alust kahelda ja millel kajastuv sündmuste käik sobitub täielikult A. Rjazanova ütlustega.
  5. Apellandi arvates võis J.P. selle enam kui tunni aja jooksul, mis jäi A. Rjazanovaga toimunud kohtumise ja narkootilise aine politseiametnikele üleandmise vahele, hankida aine kusagilt mujalt ja anda selle politseitöötajate meeleheaks ja enda vanglast päästmiseks neile, süüstamaks alusetult A. Rjazanovat. Kolleegiumi hinnangul pole apellandi selline hüpotees vähimalgi määral usutav. Esiteks kinnitavad kaupluse videosalvestised ja A. Rjazanova ning J.P. sõnumivahetus objektiivsete tõenditena J.P. ütlusi, et fentanüülisegu pärines just A. Rjazanovalt. Teiseks jääb ebaselgeks, miks pidanuksid politseiametnikud olema huvitatud A. Rjazanova süüdilavastamisest kuriteos, mida viimane pole tegelikult toime pannud. Kolmandaks on A. Rjazanova enda ütlustes kajastuv versioon toimunust sedavõrd ebausutav, et see räägib juba iseenesest ühe argumendina kaudselt süüdistusversiooni kasuks.
  6. Ringkonnakohut ei pane A. Rjazanova teo tõendatuses kahtlema ka apellandi osutatud asjaolu, et narkootilise aine pakendilt ei leitud süüdistatava DNA-d. Nii J.P. ütlused kui ka videosalvestiselt nähtuv A. Rjazanova käitumine osutavad sellele, et ta tegutses narkootilist ainet käideldes äärmiselt ettevaatlikult ja konspireeritult. Ilmselt just pakendile DNA- ja sõrmejälgede jätmise vältimiseks kasutas ta üleandmisel salvrätte, nagu seda on kirjeldanud J.P. . 25
(38)
  1. J.P. ütlustest nähtuvalt ei rääkinud nad A. Rjazanovaga kunagi otsesõnu narkootikumidest. See oli ilmselt üldine ja harjumuspärane ettevaatusabinõu. Juhul, kui J.P. hakanuks
  2. novembri
  3. a A. Rjazanovaga toimunud kohtumisel järsku avatud tekstiga narkootikumidest kõnelema, olnuks see tavapäratu ja andnuks ettevaatliku loomuga A. Rjazanovale signaali, et „midagi on valesti“. Seetõttu ei näe kolleegium erinevalt apellandist midagi süüdistusversiooni kummutavat selles, et J.P. ei kõnelnud kohtumisel narkootikumidest otsesõnu.
  4. Asjaolu, et J.P. ei andnud
  5. novembri
  6. a kohtumisel A. Rjazanovale narkootikumide eest üle 500 eurot, mille ta oli politseiametnikelt kuriteo matkimiseks saanud, vaid tõenäoliselt jättis selle endale, ei sea kahtluse alla tõendeid, mis kinnitavad asjaolu, et A. Rjazanova käitles
  7. novembril 2014 süüdistuses märgitud narkootilist ainet.
  8. Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et A. Rjazanova andis
  9. novembril 2014 kella 20.06 paiku Tallinnas Sõle 51 asuvas kaupluses Selver J.P. le Minigrip-kilekoti, milles oli 3,05 g pulbrit, mis sisaldas 110 mg fentanüüli.
  10. Kuriteo kvalifikatsioonist 90.

§ 184

lg 1 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sama paragrahvi teise lõike teine punkt sätestab kvalifitseeriva tunnusena teo toimepanemise isiku poolt, kes on varem toime pannud samas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas.

  1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel antud sotsiaalministri
  2. mai
  3. a määruse nr 73 § 3 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on fentanüül narkootiline aine.
  4. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine üldjuhul keelatud ehk ebaseaduslik. Samas sättes loetletud erandid, mil see nii ei ole, pole A. Rjazanova käitlemisteo puhul tuvastatavad.
  5. NPALS § 31 lg 3 näeb ette, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Fentanüüli puhul on narkojoovet tekitav ühekordne annus 0,05–0,2 mg, seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5–2 mg (0,0005–0,002 g) fentanüülist (KrTo, kd 1, tl 106, vt ka KrTo, kd 2, tl 176, kus keskmise ühekordse annusena välja toodud 0,13 mg). Lähtudes süüdistatavale soodsaimast variandist, loeb kolleegium suureks ehk kümnele inimesele narkojoovet tekitavaks fentanüülikoguseks 2 mg (0,002 g). Kuna tuvastatu kohaselt käitles A. Rjazanova fentanüülisegu, milles oli puhast fentanüüli 110 mg, piisas süüdistatava käideldud ainest narkojoobe tekitamiseks 550 inimesele. Seega ületas kuriteo objektiks olnud narkootilise aine kogus suure koguse piirmäära tervelt 55-kordselt. 26

(38)94. Seega vastab A. Rjazanova tegu

§ 184lg 1 objektiivsele koosseisule.

95. Tuvastatud asjaoludel pole kahtlust, et A. Rjazanova teadis nii käideldava aine liiki kui ka kogust ning tema eesmärk oli see aine J.P. le süüdistuses märgitud ajal ja kohas üle anda. Seega käitles ta narkootilist ainet fentanüüli tahtlikult, täpsemalt kavatsetult (

§ 16

lg 2), täites nii ka

§ 184lg 1 subjektiivse koosseisu.

96. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas A. Rjazanovale on omistatav ka

§ 184lg 2 p-s 2 sätestatud raskendav asjaolu ehk korduvus.

97. Menetletavas asjas tunnistatakse A. Rjazanova süüdi vaid ühes narkootilise aine käitlemise teos. Samas tunnistati A. Rjazanova

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi ka Harju Maakohtu 27. novembri 2007. a otsusega asjas nr 1-07-10998 (Kr

To, kd 7, tl 76 jj). Kuna karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt lähtutakse mh kuriteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud karistusandmetest ja Riigikohtu praktika kohaselt tuleb aluseks võtta registriandmed kohtuotsuse tegemise aja seisuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 4-17-5471/19, p-d 25–27), siis peab kolleegium järgnevalt hindama, kas A. Rjazanovale
  3. a mõistetud karistus on praegu kehtiv või mitte.
  5. novembri
  6. a kohtuotsusega mõisteti A. Rjazanovale

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus kestusega 7 aastat ja 6 kuud.

Nii toona kehtinud 1997. a

RS § 25 lg 1 p 8 järgi kui ka kehtiva

RS § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse sellise karistuse puhul karistusandmed registrist, kui vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Erinormina tuleneb 1997. a

RS § 26 lg-st 3 ja kehtiva

RS § 25 lg-st 4, et kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega või kui karistus on asendatud teist liiki karistusega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. A. Rjazanova vabastati Harju Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega sama kohtu
  3. detsembri
  4. a määrusega, mis jõustus
  5. detsembril
  6. Järelikult kulgeb A. Rjazanova varasema narkokuriteo eest mõistetud karistuse registrist kustutamise 10-aastane tähtaeg
  7. detsembrist 2010 ega ole praeguseks veel möödunud. Järelikult on tegemist kehtiva karistusega, mis annab aluse inkrimineerida A. Rjazanovale menetletavas asjas

§ 184lg 2 p-s 2 ette nähtud raskendav asjaolu.

99. Seega tuleb A. Rjazanova süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi.

  1. Karistusest
  2. Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsusega jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsus mh osas, millega ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu
  7. juuli
  8. a otsuse A. Rjazanovale

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse ja

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Samas tühistas Riigikohus 27

(38)ringkonnakohtu otsuse osas, millega A. Rjazanovale mõisteti

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistus ja

§ 65lg 2 alusel liitkaristus.

Muu hulgas selles osas saatis Riigikohus kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Olles eelnevalt jõudnud järeldusele, et A. Rjazanova tuleb

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada, on kolleegiumil nüüd vaja mõista talle selle sätte järgi karistus ja lahendada ka küsimus liitkaristuse mõistmise kohta. 101.

§ 184lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine on üheksa-aastane vangistus.

  1. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
  3. A. Rjazanovale karistust mõistes tuleb aga täiendavalt silmas pidada, et kriminaalasja esmakordsel arutamisel karistas ringkonnakohus A. Rjazanovat

§ 184lg 2 p 2 järgi kuueaastase vangistusega ja ringkonnakohtu selle otsuse kasseeris üksnes kaitsja. Kr

MS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest nende koostoimes järeldub, et olukorras, kus prokuratuur ei ole kassatsiooni esitanud ja Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal, ei või ringkonnakohus kriminaalasja uuesti arutades kohaldada süüdistatava suhtes õigusjärelmeid, mis võrreldes ringkonnakohtu tühistatud otsusega raskendaksid süüdistatava olukorda (reformatio in peius-keeld) (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-4-16, p 24). Sellest menetluslikust piirangust tulenevalt ei tohi A. Rjazanovale praegu mõistetav üksikkaristus – materiaalõiguslikest kaalutlustest olenemata – ületada kuut aastat vangistust. 104. Hinnates

§ 56lg 1 esimese lause alusel A.

Rjazanova süü suurust, märgib kolleegium esmalt, et süüdistatav käitles üht kõige tugevatoimelisemat ja ohtlikumat narkootilist ainet – fentanüüli. Fentanüüli ohtlikkust kinnitab asjaolu, et Tervise Arengu Instituudi andmetel on vähemalt 80% Eestis toimuvatest üledoosidest tingitud surmadest põhjustatud fentanüüli või mõne tema analoogi poolt. Igal aastal sureb fentanüüli üledoosi tagajärjel üle saja inimese. Fentanüül tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Sõltlane ei suuda aine tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end hästi tunda. Et saada samasugust mõju, läheb vaja järjest suuremaid fentanüüli koguseid. Sellisest sõltuvusest on äärmiselt raske vabaneda. (Vt 28

(38)https://www.narko.ee/ained/fentanuul-metuulfentanuul-ehk-valge-hiinlane-3metuulfentanuul-ehk-valge-parslane-karfentanuul-akruulfentanuul-furanuulfentanuul/) 105. A. Rjazanova käitlemistegu seisnes fentanüüli edasiandmises ehk levitamises. Seejuures ületas süüdistatava käideldud puhta aine kogus suure koguse piirmäära tervelt 55-kordselt ja sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 550 inimesele. Need asjaolud annavad kolleegiumile aluse pidada A. Rjazanova süüd

§ 184lg 2 p 2 kontekstis vähemalt keskmiseks või isegi sellest suuremaks.

  1. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetletavas asjas tuvastatud ei ole.
  2. A. Rjazanovat on ka varem karistatud suure koguse narkootikumide käitlemise eest, ehkki toona olid käideldud aineteks marihuaana ja amfetamiin. Seega on süüdistatava teod muutunud ajas raskemaks, sest käideldav aine on muutunud ohtlikumaks. Menetletav kuritegu on toime pandud vaid mõned kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel määratud katseaja lõppu. Eelnev viitab sellele, et ei eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna põhjust mõista A. Rjazanovale kergemat karistust, kui see, millele osutab tema süü suurus, ehk siis ligikaudu sanktsiooni keskmisele vastavat karistust.
  3. Seetõttu leiab kolleegium, et kuueaastane vangistus, mis on menetluslikult A. Rjazanovale mõistetava karistuse ülempiir, ei ületa süüdistatava süü suurust ja eri- ega üldpreventiivsed kaalutlused ei tingi sellest kergema karistuse mõistmist ka olukorras, kus ringkonnakohus tunnistab süüdistatava süüdi üksnes
  4. novembril 2014 toime pandud narkootilise aine käitlemises. A. Rjazanova süüdimõistmise mahu vähenemine võrreldes ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsusega ei tähenda automaatselt seda, et kolleegium peaks mõistma süüdistatavale

§ 184lg 2 p 2 järgi kergema karistuse, kui ringkonnakohus tegi seda toona.

Ringkonnakohtu varem mõistetud karistus on Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsusega tühistatud ja Riigikohtu viidatud otsusest tulenevalt peab ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel süüdimõistva otsuse tegemise korral lahendama uuesti ka karistuse mõistmise küsimuse. Seejuures on ringkonnakohus reformatio in peius-keelust tulenevalt seotud üksnes eelmises apellatsioonimenetluses mõistetud karistuse ülempiiriga (kuus aastat vangistust), kuid mitte toona isiku süü suurusele antud materiaalõigusliku hinnanguga, olles seega vaba andma A. Rjazanova karistust mõjutavatele asjaoludele uue hinnangu. Seega on kolleegium protsessuaalselt pädev materiaalõiguslikult järeldama, et kuueaastane vangistus vastab A. Rjazanova süü suurusele, vaatamata asjaolule, et ringkonnakohtu
  3. augusti
  4. a otsusega mõisteti A. Rjazanovale sama pikk vangistus suurema süüdimõistmise mahu põhjal.
  5. Eeltoodud põhjustel mõistab kolleegium A. Rjazanovale selle maakohtu mõistetud karistuse asemel, mis ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a otsusega tühistati,

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistuse kuueks aastaks. 29

(38)
  1. Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a otsusega juba tühistatud maakohtu mõistetud liitkaristuse (

§ 65lg 2) asemel pole kolleegiumil aga alust A.

Rjazanovale uut liitkaristust mõista. Nimelt ei ole A. Rjazanova täiendava osalise õigeksmõistmise tõttu

§ 65lg 2 kohaldamise eeldused enam täidetud.

111. Maakohus ja kriminaalasja esmakordsel arutamisel ka ringkonnakohus mõistis A. Rjazanovale

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse kogumis talle kriminaalasjas nr 1-07-10998 mõistetud vangistuse ärakandmata osaga. Harju Maakohtu

  1. detsembri
  2. a määrusega, millega A. Rjazanova vabastati asjas nr 1-07-10998 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, määrati süüdimõistetu katseaja lõpptähtpäevaks
  3. september
  4. Menetletavas kriminaalasjas tunnistatakse A. Rjazanova süüdi aga vaid sellises kuriteos, mis on toime pandud
  5. novembril 2014 ehk pärast kriminaalasjas nr 1-07-10998 määratud katseaja lõppu. Kõigis nendes tegudes, mis süüdistuse kohaselt leidsid aset enne katseaja lõppu, mõistetakse A. Rjazanova õigeks. Seega pani A. Rjazanova uue kuriteo toime pärast varasema karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu

§ 65lg 2 ei kohaldu.

112. A. Rjazanova lõplikuks karistuseks jääb kuueaastane vangistus, mille algust tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda A.

Rjazanova eelvangistuse algusest

  1. novembril 2014, nagu on märgitud ka maakohtu otsuses.
  2. Tõkendist
  3. Sarnaselt Riigikohtule (vt otsus nr 1-15-1452/311) ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu otsustust jätta A. Rjazanova tõkendina vahi alla. Tõkendi tühistamist või muutmist pole eraldi taotlenud ka apellant. Küll aga tuleb maakohtu otsust korrigeerida selliselt, et A. Rjazanova tõkend ei kaotaks kehtivust mitte üksnes kohtuotsuse jõustudes, vaid lisaks ka juhul, kui enne kohtuotsuse jõustumist peaks saabuma see tähtpäev (
  4. november 2020), mil kohtuotsuse kohese jõustumise korral saaks A. Rjazanova karistus kantud.
  5. Konfiskeerimisest 8.
  6. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisest
  7. Riigikohtu
  8. juuni
  9. a otsusega jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu
  10. augusti
  11. a otsus mh osas, millega ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu
  12. juuli
  13. a otsustuse mõista A. Rjazanovalt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

§ 84ja § 831 lg 1 alusel välja 26 840 eurot.

Samas tühistas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a otsustuse mõista A. Rjazanovalt konfiskeerimise asendamiseks välja 1600 eurot ja saatis kriminaalasja selleski osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Järelikult tuleb ringkonnakohtul nüüd otsustada, kas kohaldada süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist. Kuna ringkonnakohtu
  3. augusti
  4. a otsuse 30

(38)kasseeris üksnes kaitsja, välistab reformatio in peius keeld A. Rjazanovalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetava rahasumma suurendamise võrreldes ringkonnakohtu eelmise otsusega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-4-16, p-d 22–25). 115. Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a otsusega mõisteti A. Rjazanovalt

§ 84ja § 831 lg 1 alusel välja summa, mille A.

Rjazanova sai süüdistuse kohaselt J.P. vahendusel L.G. lt 30.–31. augustil 2014 käideldud 7,43 grammi fentanüülisegu eest. Kuna käesoleva otsusega mõistab ringkonnakohus A. Razjanova kõnealuses käitlemisteos õigeks, pole ka alust väita, et A. Rjazanova sai selle süüteoga 1600 eurot, mis oleks võimalik temalt

§ 84ja § 831 lg 1 alusel välja mõista.

  1. Süüdistuse kohaselt sai A. Rjazanova
  2. novembril 2014 J.P. le antud fentanüülisegu eest
  3. novembril 2014 raha 500 eurot. See väide on aga tõendamata ja on põhjendatud alus arvata, et J.P. jättis tegelikult raha süüdistatavale üle andmata.
  4. Seega pole tuvastatav, et A. Rjazanova oleks selles kriminaalasjas menetletava süüteoga vara saanud. Järelikult pole alust ka temalt

§ 831

lg 1 alusel midagi konfiskeerida ega sellist konfiskeerimist

§ 84alusel asendada.

8.

  1. Laiendatud konfiskeerimisest
  2. Riigikohus ei muutnud ringkonnakohtu
  3. augusti
  4. a otsust osas, millega ringkonnakohus oli tühistanud maakohtu otsustuse konfiskeerida (T.L. jalt)

§ 832lg 2 p 1 alusel mootorsõiduk BMW X5.

Samas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsustuse konfiskeerida see sama sõiduk (A. Rjazanovalt)

§ 832lg 1 alusel.

Ringkonnakohtu otsus sai tühistatud ka osas, millega oli jäetud muutmata maakohtu otsustus sõiduki BMW 520, 260 euro ja sülearvuti laiendatud konfiskeerimise kohta. Kriminaalasi saadeti laiendatud konfiskeerimise uueks otsustamiseks ringkonnakohtule. Seega tuleb ringkonnakohtul praeguses menetluses kujundada seisukoht nii mõlema sõiduki (koos päraldiseks olevate võtmete, immobilaiseri ja dokumentidega), sularaha kui ka sülearvuti konfiskeerimise kohta. Lõpliku lahenduse on saanud üksnes see, et BMW X5 pole võimalik konfiskeerida

§ 832lg 2 p 1 alusel T.L.

jalt. Kõne alla saab tulla üksnes selle konfiskeerimine

§ 832lg 1 alusel A.

Rjazanovalt, kui laiendatud konfiskeerimise eeldused on täidetud. 119. A. Razjanovale süüksarvatava teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 832

lg 1 sätestas, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus samas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 31

(38)120.

§ 184

lg 5 p 2 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis – seega ka

§ 184

lg 2 p-s 2 – sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. 121.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Kooskõlas eelmärgituga ei ole

§ 832

kohaldamiseks vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta

§-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 40)
  3. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara

§ 832

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (

§ 832lg 1 teine lause).

Kui prokuratuur on tõendanud asjaolud, mis annavad

§ 832

lg 1 esimese lause kohaselt aluse eeldada, et vara on saadud kuriteoga, saab isik selle vara konfiskeerimist vältida, tõendades, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel (

§ 832lg 1 ls 2).

Teisisõnu tähendab see kohustust tõendada vara legaalset päritolu. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p-d 42 ja 47) 123. Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. See loetelu on alternatiivne ega ole ammendav. Kuriteo olemuse all peetakse

§ 832

lg-s 1 silmas menetletava kuriteo, mitte eeldatava – kriminaaltulu allikaks oleva – kuriteo olemust. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 43) 124. Maakohus hindas prokuratuuri ja süüdistatava enda esitatud tõendeid A. Rjazanova legaalsete sissetulekute ja väljaminekute kohta ja leidis, et süüdistatava tegelik varaline olukord ei ole tema seaduslike tuludega vastavuses. Kohtu arvates ei oleks pelgalt legaalsed sissetulekud võimaldanud süüdistataval sõidukeid – mille väärtus on ligikaudu 28 000 eurot – soetada. Kolleegium nõustub maakohtu sellise seisukohaga, jättes esimese astme kohtu asjakohased põhjendused KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle kordamata. Ringkonnakohtu 32

(38)hinnangul ei lükka apellandi ebamäärased, raskesti usutavad ja suuresti ka kontrollimatud väited ümber maakohtu piisavalt argumenteeritud järeldust, et A. Rjazanova teadaolev legaalne sissetulek oli ilmselgelt ebapiisav, et osta selle arvel kõneksolevad sõidukid.
  1. Süüdistatava osutatud asjaolu, et ta oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, rentides Tallinnas Jaama turul müügikohta üldpinnaga 6,5 m2, ei anna mingit teavet selle kohta, kas ja kui, siis millises summas A. Rjazanova ettevõtlustegevusest tulu teenis. Maakohus tuvastas – ja seda järeldust pole apellant ka vaidlustanud –, et füüsilisest isikust ettevõtjana A. Rjazanova maksustatavat tulu ei deklareerinud. Ta deklareeris ja tasus üksnes minimaalmääras sotsiaalmaksu, mis oli vajalik ravikindlustuse saamiseks.
  2. A. Rjazanova maakohtus antud ütlustest nähtub, et pärast vanglast vabanemist aastal 2010 oli ta esmalt arvel Töötukassas ja elas sotsiaaltoetustest, aastast 2013 töötas miinimumpalgaga ja aastal 2014 registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjana, tegeledes lasterõivaste müügiga. Süüdistatava väitel oli tema igakuine käive FIE-na 1400–1700 eurot, millest tuli kanda ka ettevõtluskulud. Saadud rahast jäi A. Rjazanova enda sõnutsi elamiseks 700–900 eurot kuus. (KoTo, kd 5, tl 32) Kolleegium nendib maakohtuga nõustuvalt, et sellised sissetulekud on konfiskeeritud sõidukite ostmiseks ilmselgelt ebapiisavad.
  3. Rääkides auto-ostude finantseerimisest, väidab apellant, et tema poeg M.R. müüs
  4. oktoobril 2008 isalt pärandusena saadud kaasomandi osa krundist, saades selle eest rohkem raha, kui lepingus kirjas. Kolleegium märgib, et pelgalt see, kui A. Rjazanova täisealine (
  5. a sündinud) poeg müüs
  6. a pärandusena saadud kinnistu, ei ole kindlasti piisav tõend selle kohta, et A. Rjazanoval oli aastatel 2013–2014 küllaldaselt legaalset raha kahe BMW soetamiseks. Kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et poeg andis kinnistu müügist saadud raha emale, pole kohtule esitatud. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata süüdistatava väide, et kinnistu müügihind oli lepingus märgitud tegelikust väiksemana.
  7. Täielikult paljasõnalised ja kontrollimatud on ka süüdistatava maakohtus antud ütlused ja apellatsioonis esitatud väited selle kohta, kuidas sugulased talle tuhandete ja isegi kümnete tuhandete eurode kaupa raha kinkisid ja kuidas ta Venemaale pakke saates raha teenis. Samavõrd paljasõnalised ja ebausutavad on ka väited T.L. jalt 7000 euro laenamise kohta. Siinkohal väärib märkimist, et maakohtu poolt veenvalt tuvastatud asjaoludel kasutati T.L. ja sisuliselt BMW X5 variomanikuna, kelle allkirja võltsiti müügilepingul ja kes ei teadnud talle väidetavalt kuulunud sõidukist sisuliselt midagi ning kellel tegelikult polnud kõneksoleva sõidukiga mingit puutumust. Seegi muudab äärmiselt ebausutavaks kaitseversiooni, nagu oleks T.L. i laenanud selle sõiduki ostmiseks A. Razjanovale 7000 eurot.
  8. A. Rjazanova pangakontole on tehtud küll märkimisväärseid sularahasissemakseid, kuid selliseid laekumisi, mille algallikas on usaldusväärselt tuvastatav, leidub vähe. Näiteks perioodil
  9. jaanuarist kuni
  10. novembrini 2014 (ehk enam kui kümne kuu peale) oli süüdistatava jälgitav sissetulek kokku 1215 eurot, millest 505 eurot moodustas 33
(38)Sotsiaalkindlustusametilt saadud pension ja 710 eurot OÜ-lt Timberholm kahel korral saadud töötasu. Samas tehti sellele pangakontole sularahasissemakse summas 11 560 eurot (KrTo, kd 5, tl 96).
  1. Ka apellandi kirjeldatud väidetava autoäri asjaolud on pehmelt öeldes omapärased ega ärata kolleegiumis vähimatki usaldust. Samuti ei ole süüdistatava sellised väited objektiivsete tõendite alusel kontrollitavad.
  2. Kokkuvõttes ei lükka apellandi ükski väide ümber maakohtu järeldust, et A. Rjazanova legaalne vara oli konfiskeeritud sõidukite ostmiseks ebapiisav. Arvestades ka A. Rjazanovile menetletavas asjas inkrimineeritava kuriteo – suures koguses fentanüüli käitlemise – iseloomu, on alus eeldada, et A. Rjazanova on maakohtu konfiskeeritud sõidukid omandanud varasema kriminaalse tegevuse tulemina teenitud tulu arvel. Seega tuleb mõlemad sõidukid A. Rjazanovalt

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

132. Samas ei ole kolleegium lõpuni veendunud, et A. Rjazanova tuvastatud legaalne sissetulek ei võimaldanud tal omandada 260 eurot sularaha ega sülearvutit. Ka maakohtu otsuses pole sisuliselt põhjendatud, miks tuleb arvuti ja 260 eurot sularaha A. Rjazanovalt

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

133. Sularaha kohta on maakohus üldsõnaliselt ja ühelegi tõendile viitamata märkinud, et see on narkootilise aine müügist saadud tulu. Kolleegium märgib, et kui selline asjaolu oleks tõesti tuvastatav, pidanuks kohus selle rahasumma konfiskeerima

§ 831lg 1, mitte aga § 832 lg 1 alusel.

Samas märgib kolleegium, et menetletavas asjas pole tõendatud, et A. Rjazanova oleks saanud kätte selle raha, mille J.P. pidi talle 20. novembril 2014. a saadud fentanüüli eest maksma. Järelikult langeb

§ 831lg 1 kohaldamise võimalus igal juhul ära.

Kuna A. Rjazanova legaalne sissetulek oli 260 euro sularaha omandamiseks piisav, jätab kolleegium selle raha konfiskeerimata ka

§ 832lg 1 alusel.

134. A. Rjazanovalt tema elukoha läbiotsimisel ära võetud sülearvuti kohta leidub maakohtu otsuses vaid üldsõnaline ja argumenteerimata väide, et seda „võidi“ kasutada J.P. ga suhtlusvõrgustikus odnoklassniki.ru suhtlemisel. Kolleegium märgib, et kui selline asjaolu oleks tõendatud, võiks tulla kõne alla sülearvuti kui süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme konfiskeerimine

§ 83lg 2 ja § 191 alusel.

Samas ei nähtu maakohtu otsusest mitte ühtki tõendit, mis kinnitaks, et A. Rjazanova kasutas just seda sülearvutit narkootikumise üleandmise kokkuleppimiseks. Seetõttu pole

§ 83lg 2 ja § 191 praegusel juhul kohaldatavad.

Kuna arvuti suutis A. Rjazanova soetada ka oma legaalse vara arvel, jätab kolleegium sellegi konfiskeerimata ka

§ 832lg 1 alusel.

135. Kokkuvõttes tuleb A. Rjazanovalt laiendatud konfiskeerimise korras konfiskeerida üksnes sõidukid BMW 520 ja BMW X5 koos nende päraldistega (tehniline pass, autovõtmed, immobilaiser). 34

(38)8.
  1. Süüteovahendite konfiskeerimisest
  2. Maakohus konfiskeeris A. Rjazanovalt

§ 83lg 1 alusel kaks temalt asitõendina ära võetud mobiiltelefoni Nokia ja määras need Kr

MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitamisele. Kuna maakohtu otsusest ega olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et A. Rjazanova kasutanuks just neid telefone

  1. novembril 2014 aset leidnud narkootikumide käitlemise toimepanemiseks, tuleb maakohtu otsustus nende telefonide konfiskeerimise ja hävitamise kohta tühistada. Telefonid tuleb tagastada A. Rjazanovale.
  2. Menetluskulust
  3. Maakohus, kes tunnistas A. Rjazanova süüdistuse kogu mahus süüdi, mõistis temalt menetluskulu katteks riigi kasuks välja 1175 eurot sundraha; 42 eurot narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN1259 tegemise eest; 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN1339 tegemise eest; 399 eurot DNA-ekspertiisi nr 14E-GE1596 tegemise eest. Lisaks jättis kohus täielikult rahuldamata A. Rjazanova taotluse valitud kaitsjale makstud 7340 euro hüvitamiseks.
  4. Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega kohus oli jätnud täielikult rahuldamata süüdistatava taotluse valitud kaitsjale makstud 7340 euro hüvitamiseks, ja tehti otsustus, millega mõisteti riigilt A. Rjazanova kasuks välja 3670 eurot. Selles osas Riigikohus ringkonnakohtu otsust ei muutnud. Seega riigilt süüdistatava kasuks 3670 euro väljamõistmist puudutavas osas on kohtuotsus jõus ja praeguses menetluses tuleb kolleegiumil lahendada üksnes küsimus, kelle kanda millises ulatuses jääb ülejäänud pool ehk 3670 eurot kaitsjatasust. Samuti tuleb ringkonnakohtul otsustada ülejäänud menetluskulude kandmiseks kohustatud subjekt, sest selles osas tühistas Riigikohus nii esimese kui ka teise astme kohtu otsuse ja saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  7. Kuna ka käesoleva otsusega jääb A. Razjanova süüdi esimese astme kuriteos, jätab kolleegium muutmata maakohtu otsustuse mõista temalt riigi kasuks välja 1175 eurot sundraha.
  8. Ühes nendest kahest narkootilise aine käitlemisteost, milles A. Razjanova ringkonnakohtu
  9. augusti
  10. a otsuse järgi süüdi jäi, mõistab ringkonnakohus süüdistatava nüüd õigeks. Seda asjaolu tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse 35

(38)selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065 koos seal viidatud kohtupraktikaga.)
  3. Tõendamaks süüdistuse seda osa, milles ringkonnakohus A. Rjazanova süüditunnistamise muutmata jätab, esitas prokuratuur ekspertiisiaktidest vaid akti nr 14E-AN
  4. Järelikult tuleb selle ekspertiisi kulu 42 eurot A. Rjazanoval riigile hüvitada. Ülejäänud kaks ekspertiisiakti on kohtule esitatud seoses nende tegudega, milles A. Rjazanova õigeks mõistetakse. Seega jääb nende tegemise kulu kogusummas 651 eurot riigi kanda.
  5. Arvestades asjaolu, et A. Rjazanova õigeksmõistmise osakaal moodustab ligikaudu poole süüdistuse sellest mahust, milles ta ringkonnakohtu eelmise otsuse kohaselt süüdi jäi, jätab kolleegium A. Rjazanova kanda ka poole sellest kaitsjatasust, mis jäi tema kanda eelmise apellatsioonimenetluse tulemusena. See tähendab, et riigilt tuleb lisaks ringkonnakohtu eelmise (ja selles osas jõustunud) otsusega A. Razjanova kasuks välja mõistetud 3670 eurole mõista süüdistatava kasuks välja veel 1835 eurot. Seega kokkuvõttes jääb A. Razjanova apellatsioonimenetluse-eelsest kaitsjatasust riigi kanda 5505 eurot ja süüdistatava kanda 1835 eurot.
  6. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus süüdistatav on kohustatud hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist mõlemalt poolelt välja mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. detsembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 53) Märgitust tulenevalt mõistab ringkonnakohus A. Rjazanovalt menetluskuluna riigi kasuks välja üksnes sundraha. A. Rjazanova hüvitada jääva ekspertiisikulu (42 eurot) võrra vähendab kolleegium riigilt A. Rjazanova kasuks välja mõistetavat kaitsjatasu hüvitist, mõistes seega riigilt süüdistatava kasuks välja 1835 euro asemel 1793 eurot.
  9. Maakohus määras, et A. Rjazanoval on õigus tasuda menetluskulu osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Kolleegium märgib, et maakohtu sellise otsustuse alusel ei ole menetluskulude hüvitamise kohustuse osade kaupa (sund)täitmine võimalik, sest kohus ei ole fikseerinud osamaksete suurust (nt pole märgitud, et summa tuleb tasuda võrdsete osamaksetena). Samuti pole üheselt arusaadav osamaksete tasumise periood (võib vaid oletada, et maakohus pidas silmas igakuiseid makseid, kuid piisava selgusega see kohtuotsusest välja loetav ei ole). Ringkonnakohus ei saa väljaspool apellatsiooni piire osamaksete suurust ja nende tasumise perioodi kindlaks määrata, sest see raskendaks süüdistatava olukorda. Seetõttu tuleb maakohtu kõnealust otsustust käsitada otsustusena pikendada kogu menetluskulu tasumise tähtaega ühe aastani kohtuotsuse 36
(38)jõustumisest. Kuna aga kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-40-09, p 10), täpsustab ringkonnakohus maakohtu kõnealuse otsustuse sõnastust nii, et sellest jääb välja – ebamäärasuse tõttu õigusliku tähenduseta – viide menetluskulude tasumisele osade kaupa.
  3. Andmeid apellatsioonimenetluse kulude kohta ega nende hüvitamise taotlust pole ringkonnakohtule esitatud.
  4. Kokkuvõte
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4 ning § 338 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsuse osaliselt, tehes tühistatud osas uue otsuse, samuti muudab kolleegium osaliselt vaidlustatud kohtuotsuse põhiosa. Lisaks tuleb silmas pidada, et osaliselt on maakohtu kõnealune otsus tühistatud juba varem ehk Tartu Ringkonnakohtu
  8. augusti
  9. a otsuse selle osaga, mida Riigikohtu
  10. juuni
  11. a otsusega ei muudetud.
  12. Erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg-st 22 pole kriminaalmenetluse seadustikus sätet, mis paneks ringkonnakohtule maakohtu otsuse resolutsiooni muutmise korral kohustuse näidata enda otsuse resolutsioonis ära ka kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Resolutsiooni terviksõnastuse kajastamine maakohtu otsust muutvas ringkonnakohtu otsuses pole aga kindlasti vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega ega riiva ühegi kohtumenetluse poole õigusi. Mõningatel juhtudel, mille hulka kolleegiumi hinnangul kuulub ka menetletav kriminaalasi, võib resolutsiooni tervikteksti äratoomine ringkonnakohtu otsuses osutuda kohtuotsuse arusaadavuse tagamiseks hädatarvilikuks.
  13. Viru Maakohtu
  14. juuli
  15. a otsust muudeti osaliselt juba Tartu Ringkonnakohtu
  16. augusti
  17. a otsusega, mille Riigikohus
  18. juuni
  19. a otsusega tühistas, kuid seda vaid osaliselt. Käesoleva otsusega muudab ringkonnakohus maakohtu otsust täiendavalt mõningates osades, milles selle varasem muutmine Riigikohtu otsusega ei jõustunud, kuid mõningates osades jääb maakohtu otsus ka muutmata. Lisaks täpsustas Riigikohus ringkonnakohtu
  20. augusti
  21. a otsust. Selle kõige tulemusena on menetletavas asjas kujunenud olukord, kus kohtuotsuse resolutsiooni sisu mõistmiseks on tarvis kõrvutada korraga nelja kohtuotsust (maakohtu otsust, kaht ringkonnakohtu otsust ja Riigikohtu otsust), sest mingis osas mõjutavad need kõik lõppresolutsiooni sisu. Seetõttu on kohtuotsuse resolutsiooni tekst muutunud äärmiselt ebaülevaatlikuks, mistõttu peab kolleegium TsMS § 654 lg 22 eeskujul vajalikuks lisada käesoleva otsuse resolutsiooni lõppu ka kehtiva resolutsiooni tervikteksti. Juhan Sarv Maarika Kuusk Tanel Saar 37
(38)(allkirjastatud digitaalselt) 38
(38)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.