Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-19-2257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 24.09.2012 on hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisinguleping nr 20120414/00, mille kohaselt ostis hageja kostja I soovil veoki DAF XF 105 (registreerimisnumber xxx, tehasetähis XLRTE47MS0E747136, 300kW, 2007 väljalase) hinnaga 38 400.00 EUR (hind sisaldas käibemaksu) ja andis selle kostja I kasutusse. Liisingulepingu lõpptähtajaks oli kokku lepitud 30.09.

1. 24.09.2012 on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping liisingulepingule, mille kohaselt kohustus kostja II tagama solidaarselt kostjaga I viimase ja hageja vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate hageja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendatavaks summaks on 30 720.00 EUR, mis on kostja suurim võimalik vastutus hageja ees.
2. 17.02.2016 teatas kostja I hagejale kirjalikult e-kirja teel, et seoses liisinguesemega seotud tehniliste probleemidega (mootor ja turbo purunesid) ja selle kallihinnalise kordategemisega on kostja I sunnitud paluma liisingulepingu lõpetamist, kuna ei suuda liisingueseme remondikulusid kanda. Ühtlasi palus kostja I hagejal hinnata liisingueseme tehnilist seisundit ja alustada liisingueseme müümist. Kostja I palus ennast hoida kursis liisingueseme müügitulemustega. Sellest infost lähtuvalt edastas hageja kostjale I ja kostjale II liisingulepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt luges hageja liisingulepingu üles öelduks alates 18.02.
3. Ülesütlemise teatise esitamise ajaks oli kostjal I hageja ees tasumata makseid summas 1 538.76 EUR (arved nr 20120414/00/39 summas 775.44 EUR ja arve 20120414/00/40 summas 763.32 EUR). Liisingulepingu ülesütlemise ajaks oli väljastatud ka jooksva kuu arve nr 20120414/00/41 summas 765.57 EUR. Ülesütlemise teatis on kostjale I ja kostjale II kohale toimetatud nende poolt hagejale teatatud e-posti aadressile. Hageja palub: Rahuldada SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali hagiavaldus solidaarvõlgnike Rekom Trans OÜ (registrikood xxx.) ja A. Š. (isikukood xxx.) vastu.
4. Mõista 2 2-19-2257 solidaarvõlgnikelt Rekom Trans OÜ ja A. Š. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks välja liisingulepingust nr 20120414/00 tulenev solidaarne võlgnevus summas 10 132.56 EUR.
5. Mõista solidaarvõlgnikelt Rekom Trans OÜ ja A. Š. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks välja menetluses tasutud riigilõiv summas 600.00 EUR.
6. Jätta kõik menetluskulud Rekom Trans OÜ ja A. Š. kanda. Kohtu selgitused 02.04.2019 kohtumäärusega kinnitas kohus hageja ja kostja II vahel kompromissi. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3