KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-14078 Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX kaebus k

) § 131 lg-le 2, samuti puuduvad põhjendused

§ 131lg 2 kohaldamiseks vajalikke eelduste täitmise kohta.

Kohtutäitur on 10.09.2018 otsuses asunud

§ 131

lg 2 eelduste esinemist tagantjärele põhjendama, kuid põhjendused

§ 131lg 2 2

§ 14

lg-s 1 sätestatud avaldaja abikaasa nõusolek ühisvarasse kuuluva töövõimetoetuse nõudele sissenõude pööramiseks.

§ 14

lg 1 rikkumisega tehtud arestimise akt on tühine

§ 55järgi.

Vastuväited kaebusele 10. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele, kuna tuvastatud ei ole võlgnikul muud vara, mille arvelt saaks täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud. Täitemenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua – 16 aastat, mille jooksul võlgnik ei ole sissenõudja nõuet täitnud. Arestimine on nõude liiki ja võlgniku sissetuleku suurust arvestades õiglane. Võlgnikule jääb pärast arestimist kätte: augustis 756,58 eurot, mis on 256,58 euro võrra suurem kui minimaalpalk; septembris 781,64 eurot, mis on 281,64 euro võrra suurem kui minimaalpalk; oktoobris 758,94 eurot, mis on 258,94 euro võrra suurem kui minimaalpalk; novembris 728,93 eurot, mis on 228,93 euro võrra suurem kui minimaalpalk.

§ 131

lg 2 kohaldamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mis allub

§ 217alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile.

Sissenõudja on kooskõlas

§ 131

lg-s 2 sätestatuga esitanud kohtutäiturile 05.06.2018 digitaalallkirjastatud kirjaliku avalduse sissenõude pööramiseks võlgnikule makstavale töövõimetoetusele. Täitemenetluses peab võlgnik olema ka ise aktiivne ja esitama oma vara kohta andmeid, et täitur saaks võlgniku huvidega arvestada. Võlgnik on pigem hoidunud täitemenetluses nõuete täitmisest. Ekslik on avaldaja seisukoht, et

§ 131lg 2 teine lause kohustab kohtutäiturit võlgnikku ära kuulama.

Võlgnik ei ilmunud kohtutäituri juurde kaebust läbi vaatama 14.05.2018 ega ka 29.08.2018, kuigi võlgnikul oli tagatud võimalus olla ära kuulatud. Ekslik on võlgniku seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud arestimise akti lisama põhjendused

§ 131lg-s 2 sätestatud eelduste täitmise kohta.

Arestimisaktis on välja toodud arestitavate nõuete kirjeldus ja ulatus ning kõik

§ 114lg-s 1 sätestatud kohustuslikud rekvisiidid.

Seega on täidetud

§ 131lg-s 2 sätestatud eeldus töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks.

Täiendavalt saab kohus kohtumenetluses anda hinnangu üksnes kohtutäiturile esitatud kaebuses ning kohtutäituri otsuses analüüsitud küsimustele. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud eelnevalt

§ 14

lg-le 1 ega

§-le 55. 3

§ 221alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

1. Sissenõudja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
2. Maakohus jättis 28.11.2018 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3. Menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi Pärnu Maakohtu 05.02.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-718/2001 alusel on kohtutäitur alustanud 2002 täitemenetlust nr 173/2002/745 ning kohtutäitur koostas 28.06.2018

§ 131lg 2 alusel töövõimetoetusest arestimisakti.

1. Maakohtu hinnangul ei ole arestimisakti koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid rikutud ja arestimisakti tühistamise alused puuduvad.
2. Kohtutäitur on 10.09.2018 otsuses kui ka 19.11.2018 kohtule esitatud seisukohas veenvalt põhjendanud

§ 131

lg 2 kohaldamise eelduste olemasolu, mis lubasid arestida

§ lg 131 lg 1 p 61 kohaselt sissetulekuna töövõimetoetuse. Sissenõudja on 05.06.2018 esitanud kohtutäiturile avalduse sissenõude pööramiseks võlgniku sissetulekule

§ 131lg 2 alusel.

Kohtutäituri selgitusel ei ole täitemenetluses tuvastatud võlgnikul muud vara, mille arvelt saaks täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud. Täitemenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua ja 16 aastaga on suudetud rahuldada üksnes 60% sundtäitmisel olevast nõudest, s.o keskmiselt 210 eurot aastas, ligikaudu kolmandik sellest 15 aastat peale täitemenetluse alustamist. Töövõimetoetuse arestimist ei saa pidada ebaõiglaseks, sest võlgniku sissetulek töötasu, toetuste ja hüvitiste summas moodustas arestimisakti tegemise ajal perioodil juuni – november 2018 keskmiselt 750-800 eurot kuus ehk peale arestimisakti alusel sissenõutud summasid jäi võlgnikule igakuiselt kätte summa, mis ületab miinimumpalka vähemalt 230-250 euro võrra. 16. Põhjendused

§ 131lg 2 eelduste täitmise kohta ei pea olema arestimisaktis endas.

Ka seadusandja ei ole

§ 114

lg-s 1 sätestatud arestimisakti koostamise nõuete hulgas näinud ette kohtutäituri kohustust arestimise akti koostamisel märkida aktis arestimise põhjendused. Igasse arestimisakti põhjalikke selgituste lisamine diskretsiooniotsuse õiguslike aluste ja eelduste olemasolu kohta ei ole kooskõlas täitemenetluse efektiivsuse põhimõttega. 17.

§ 131

lg 2 kohaselt peab võlgniku võimalusel ära kuulama, kuid sättest ei nähtu ärakuulamise kohustust, mille täitmata jätmine võiks kaasa tuua arestimisakti tühisuse. Võlgnikul oli võimalik osaleda kaebuse läbivaatamisel, kuid võlgnik seal ei osalenud. 18. Tsiviilasjades aegumise kohaldamiseks tuleb

§ 221kohaselt pöörduda kohtu poole sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Sellist väidet ei 4

§ 131lg 1 p 61 nimetatud töövõimetoetus ei ole abikaasade ühisvara.

Sihtotstarbeliselt ainult konkreetsele isikule on kasutamiseks mõeldud mitmed

§ 131

lg 1 nimetatud sissetuleku liigid (Riigikohtu 27.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-108-16, p 19). Töövõimetoetus on sihtotstarbeliselt mõeldud kasutamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ning arvestades toetuse sihtotstarvet ei ole tegemist ühisvaraga. Määruskaebus ja selle põhjendused

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning kohtutäituri 10.09.2018 ja 09.08.2018 otsused täiteasjas nr 173/2002/
2. Täiendavalt palus avaldaja tühistada töövõimetoetuse arestimisakti ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja taotluse tagastada võlgnikule arestimisakti alusel kohtutäiturile ülekantud rahasummad.
3. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et

§ 131

lg-s 2 loetletud eeldused töövõimetoetuse arestimiseks on täidetud.

§ 131

lg 2 kohaldamise faktilised ja õiguslikud alused peavad nähtuma arestimisaktist, kuid arestimisaktis igasugused põhjendused

§ 131lg 2 kohaldamiseks puuduvad.

22. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, et kohtutäituril puudus enne arestimisakti koostamist võlgniku ärakuulamiseks võimalus. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et

§ 131

lg 2 järgi peab küll võlgniku võimalusel ära kuulama, kuid sättest ei nähtu ärakuulamise kohustust.

§ 132

lg 2 teine lause sätestab selgelt, et võlgnik tuleb enne otsuse tegemist ära kuulata. Selle kohustuse eiramist õigustab üksnes võlgniku ärakuulamise võimatus.

1. Maakohus jättis vastamata avaldaja väitele, et kohtutäituri väited arestimisakti koostamise kiireloomulisuse kohta on põhjendamatud. Kohtutäituril puudus mistahes alus eeldada, et võlgniku töövõime taastub ja pärast 29.01.2019 töövõimetoetuse maksmine avaldajale lõpetatakse.
2. Täiendavalt ei nähtu arestimisaktist ega tuvastanud ka maakohus, et enne arestimisakti tegemist oleks kohtutäitur tuvastanud sissenõudja nõude täitmise võimatuse. Muu arestitava sissetuleku olemasolu korral peab olema välistatud sissenõude pööramine

§ 131

lg-s 1 nimetatud sissetulekule.

§ 131

lg 2 kohaselt täitmise võimatuse kontrollimisel on asjakohatu maakohtu väide, et täitemenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua (16 aastat), mille jooksul võlgnik ei ole sissenõudja nõuet täitnud. Nõude täitmise võimatuse hindamisel ei oma tähtsust täitemenetluse kogu kestus, vaid oluline on nõude täitmise võimaluse olemasolu võlgniku muu vara arvelt. Maakohus jättis arvestamata, et vahetult enne arestimisakti koostamist on kohtutäitur pööranud sissenõue mh võlgniku haigushüvitisele ja tulumaksu tagastusnõudele. Kuna arestimisakti tegemise ajal ja vahetult enne seda laekus kohtutäiturile sissenõudja täitedokumendi täitmiseks võlgniku sissetuleku arestimise tulemusena pidevalt ja piisavas suuruses rahalised vahendid, siis puudus mõistlik põhjendus arestida võlgniku töövõimetoetus. 5

§ 131

lg 1 p 61 kohaselt ei saa võlgniku töövõimetoetus olla üldjuhul arestimise objektiks.

1. Lisaks ei nähtu arestimisaktist ega 10.09.2018 kohtutäituri otsusest, millistest kaalutlustest lähtuvalt leidis kohtutäitur, et töövõimetoetuse arestimine oli nõuete liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane.
2. Avaldaja nõuab kohtutäituri arestimisakti tühistamist. Riigikohtu praktikast nähtub, et

§ 218

lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algse otsuse, kui menetlusosaline seda kaebuses taotleb (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-16, p 21). Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka kohtutäituri algne otsus. 28. Arestimisakti tühistamise korral kuuluvad arestimisakti alusel kinnipeetud rahasumma 37,42 eurot avaldajale tagastamisele. 29. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et

§ 131

lg 1 p 61 nimetatud töövõimetoetus ei moodusta võlgniku ja tema abikaasa ühisvara. Varaühisuse korral ei näe seadus ette saadava töövõimetoetuse kuulumist lahusvarasse. 30. Kuigi avaldaja ei ole 13.08.2018 kaebuses kohtutäiturile esitanud väidet, et töövõimetoetus moodustab abikaasade ühisvara, on

§ 14

lg 1 rikkumisega tehtud arestimise akt tühine

§ 55järgi. Kohtul on kohustus Ts

MS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad

§-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, osas, milles maakohus jättis kohtutäituri 10.09.2018 otsuse tühistamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 10.09.2018 otsuse peale, tühistab selle ja kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse 28.06.2018 töövõimetoetuse arestimisakti tühistamiseks ja arestitud raha tagastamiseks on maakohus jätnud õigesti rahuldamata.
3. Avaldaja palub kaebuses tühistada 10.09.2018 ja 09.08.2018 kohtutäituri otsused, 28.06.2018 töövõimetoetuse arestimisakt (edaspidi arestimisakt) ning kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja taotlus tagastada võlgnikule arestimisakti alusel kohtutäiturile ülekantud rahasummad. Ringkonnakohus selgitab, et 09.08.2018 6

§ 217lg 1 järgi.

13.09.2018 kohtutäiturile esitatud kaebuses esitas võlgnik sisuliselt sama nõude. 10.09.2018 otsuses on kohtutäitur lahendanud kaebuse sisuliselt. Kolleegium leiab, et 09.08.2018 e-kirjas ei ole kohtutäitur võlgniku avaldust sisuliselt läbi vaadanud, mistõttu ei pidanud maakohus eraldi 09.08.2018 ekirjas sisalduvat otsustust tühistama. 10.09.2018 otsuses on sisuliselt maakohus lahendanud ka võlgniku 09.08.2018 avalduse. 34.

§-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 131

lg 2 võimaldab sissenõuet erandjuhul pöörata ka

§ 131lg 1 p-s 61 sätestatud töövõimetoetusele.

35. Võlgnik on märkinud, et

§ 131

lg 2 kohaldamise faktilised ja õiguslikud alused peavad nähtuma arestimise aktist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes asjaolu, et arestimisaktis puudub viide

§ 131lg-le 2 ja aktist ei nähtu Ts

MS § 131 lg 2 eelduste kontrollimine, ei anna alust arestimisakti tühistamiseks. Nõude arestimisakti sisu on sätestatud

§ 114lg-s 1.

Ringkonnakohus selgitab, et isegi juhul kui arestimise akt ei sisalda viidet

§ 131

lg-le 2, ei tulene sellest veel automaatselt arestimise tühisust.

§ 131

lg 2 eelduste esinemist saab kontrollida kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamisel. 36. Avaldaja väitis kaebuses, et

§ 131lg-s 2 loetletud eeldused töövõimetoetuse arestimiseks ei ole täidetud.

Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas arestimine oli õiguspärane, s.t kas arestimise eeldused on täidetud.

§ 131

lg 2 kohaldamisel on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub

§ 217

alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile (vt Riigikohtu 10.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15, p 14 teine lõige).

§ 131

lg 2 esimene lause näeb ette kolm eeldust erandjuhul sissetulekule sissenõude pööramiseks. Esiteks on selleks vaja sissenõudja avaldust, teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestumas. Kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane. Võimaluse korral on

§ 131

lg 2 teise lause kohaselt ette nähtud ka võlgniku ärakuulamine (Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kohtutäitur on rakendanud diskretsiooni jälgitavalt. Eeltoodu annab aluse vaidlustatud määruse ning kohtutäituri 10.09.2018 otsuse tühistamiseks. 37. Ringkonnakohtu hinnangul puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et sissenõudja on kooskõlas

§ 131

lg-s 2 sätestatuga esitanud kohtutäiturile 05.06.2018 digitaalallkirjastatud kirjaliku avalduse sissenõude pööramiseks võlgnikule makstavale töövõimetoetusele. 38. Avaldaja väitis kaebuses, et vastuolulised ning põhjendamata on kohtutäituri 19.11.2018 vastuses toodud väited, et täitemenetluses ei ole tuvastatud võlgnikul muud 7

§-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p 15 esimene lõige ja seal viidatud 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 10). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tulumaksu tagastusnõue ja Haigekassa hüvitis on võlgniku muu sissetulek, millele saab sissenõuet pöörata, kuid eeldatavalt ei ole tegemist avaldaja püsiva sissetulekuga, mis välistaks sissenõude pööramise võlgniku töövõimetoetusele. Täiendavalt pole ringkonnakohtu hinnangul avaldaja kaebuses esile toonud asjaolusid, mis lükkaks ümber vaidlustatud kohtumääruse ja kohtutäituri järeldused nõude täitmise võimatusest, mh pole võlgnik avaldanud, millise vara arvel saaks sissenõudja nõuet rahuldada. Kohtutäitur selgitas 19.11.2018 seisukohas, et avaldaja ei ole kohtutäiturit eelnevalt teavitanud haigushüvitise ja töövõimetoetuse saamisest ega ka töölepingu lõpetamisest M OÜ-ga (tl 76). Seega on kohtutäitur teinud kõik mõistlikud pingutused tuvastamaks avaldaja püsivad sissetulekud, mis välistaks sissenõue pööramise avaldaja töövõimetoetusele. Ringkonnakohtu arvates tuleb ka võlgnikul endal avaldada kohtutäiturile asjaolud, et hinnata, kas töövõimetoetuse kinnipidamine

§ 131lg 2 kohaselt on põhjendatud.

Nõude täitmisele kuluv aeg nõude täitmise võimatust iseenesest ei kinnita, kuid tegemist on asjaoluga, mida saab arvestada hindamaks, kas senine täitemenetlus on eeldatavasti ebaõnnestumas. 39. Avaldaja väitis kaebuses, et vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, et kohtutäituril puudus enne arestimisakti koostamist võlgniku ärakuulamiseks võimalus. Täiendavalt väitis avaldaja, et kohtutäituri väited arestimisakti koostamise kiireloomulisuse kohta on põhjendamatud.

§ 131

lg 2 ei sätesta kohtutäiturile imperatiivset kohustust kuulata ära võlgnik enne toimingu tegemist, vaid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 131lg 2 teine lause näeb võlgniku ärakuulamise ette üksnes võimaluse korral.

Riigikohus on selgitanud, et kiiret täitetoimingut vajavatel juhtudel, samuti siis, kui võlgnikuga kontakti saamine on eelduslikult raskendatud, on võimalik

§ 131

lg 2 järgne täitetoiming teha võlgnikku enne ära kuulamata (vt Riigikohtu 10.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-162-15, p 14 teine lõige). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et üksnes asjaolu, et töövõimetoetus on avaldajale määratud kuni 29.01.2019 ei põhjenda arestimisakti koostamise kiireloomulisust. Perioodil 05.06.2018 kuni arestimisakti koostamiseni 8

§ 131

lg 2 kohaselt kohtutäituri diskretsiooni õiguspärasust kontrollida, oleksid vastavad kaalutlused, kas võlgniku töövõimetoetuse arestimine on õiglane, pidanud sisalduma arestimisaktis või nende puudumisel kohtutäituri otsuses. Ringkonnakohtu arvates ei kinnita maakohtu järeldus, et peale arestimisakti alusel sissenõutud summasid jäi võlgnikule igakuiselt kätte summa, mis ületab miinimumpalka vähemalt 230-250 euro võrra, et avaldaja töövõimetoetuse arestimine oli õiglane. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril

§ 132

lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamiseks arvestada kõiki asjaolusid, mille pinnalt saab järeldada, kas sissenõude pööramine võlgniku töövõimetoetusele on õiglane, mh arvestama sissenõudja nõude liiki, võlgniku sissetulekut ning selgitama välja konkreetsed võlgnikust tulenevad asjaolud (vt nt Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.3). Ebaõige on kaebuse väide, et

§ 131

lg-s 2 sätestatud eelduste kontroll peab sisalduma igal juhul juba arestimisaktis. 41. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse otsustamisel tuleb lisaks

§ 131

lg-s 2 nimetatud eeldustele kohtutäituril põhjendada ka

§ 132lg-st 12 tulenevalt arestimise määra.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus vaidlustatud määruses ega kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks pöörati sissenõue võlgniku töövõimetoetusele maksimaalses lubatud määras. Maakohus ei ole asjaolu, et kohtutäituri diskretsioon ei ole vaidlustatud kohtulahendis jälgitav, käsitlenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur

§ 132

lg-st 12 tulenevalt hinnanud võlgniku toimetulekut ja millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele üldse sissenõude pöörata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ületab võlgniku sissetulek miinimumpalka oluliselt. Samas ei ole kohtutäitur ega maakohus välja selgitanud, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Kuigi

§ 8

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, siis võimalik täitetoimingute kiireloomulisus ei õigusta täitemenetluse toimingute jaoks vajaliku teabe kogumata jätmist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril hinnata mh seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 18.3 ja 21.2). Sealhulgas võib nende asjaolude osas kohtutäitur võlgniku ära kuulata. 9

§ 131lg 1 p 61 nimetatud töövõimetoetus moodustab võlgniku ja tema abikaasa ühisvara.

Seda väidet käsitles maakohus vaidlustatud määruses (põhjenduste p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 neid ei korda. Kuna töövõimetoetus on avaldaja lahusvara, siis puudub ringkonnakohtul täiendav vajadus hinnata

§ 14lg 1 kohast rikkumist.

1. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusetapis ei ole alust arestimisakti tühistamiseks ja arestitud toetuse tagastamiseks, kuna töövõimetoetuse arestimise eeldusi ei ole kohtutäitur ega maakohus tuvastanud ja nende esmakordne tuvastamine rikub menetlusosaliste kaebeõigust. Arestimisakti kehtivust kontrollib kohtutäitur kaebuse uuel läbivaatamisel.
2. Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldaja riigiõigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda, kuna avaldajale on maakohtu 09.04.2018 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja kulud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 10