Obsah (6)

§ 168§ 162§ 667§ 654§ 651§ 428

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-10775 Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX hagi YY

§ 168

lg 5 vääralt, kui leidis, et viidatud sätte kohaselt ei saa osaühingu osa tagasivõõrandamine kahju hüvitamise nõude puhul kujutada endast nõude rahuldamist. Sätte põhimõtte kohaselt peab menetluskulud kandma kostja, kui hageja on oma kohtusse pöördumise eesmärgi kostja tegevuse tulemusel saavutanud. Oluline on seega nõude rahuldamise kontrollimisel lähtuda hagi esitamise eesmärgist, mitte kitsalt hageja menetlusliku taotluse sõnastusest.

1. Hageja saavutas kohtusse pöördumise eesmärgi. Hageja esitas kostjate vastu nõude juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. VÕS § 127 lg 1 mõtte kohaselt on kahju hüvitamise nõude eesmärk saavutatud ka siis, kui kostjad ei maksa välja kahjuhüvitist, vaid selle asemel taastavad kahju tekkimise eelse olukorra. Hagejale tekkis kahju 10.06.2016 (määruskaebuses ebaõigesti 2019), kui kostja 1 Novalab OÜ juhatuse liikmena võõrandas Milkimpex OÜ osaluse. 13.06.2019 tehinguga ostis kostja 1 Novalab OÜ nimel Milkimpex OÜ osaluse tagasi samadel tingimustel, millega eelnevalt oli selle võõrandanud. SIA-l Entropia puudus igasugune kohustus või põhjus Milkimpex OÜ osa alla turuhinna Novalab OÜ-le tagasi võõrandamiseks. Tehing toimus kostja 1 tegevuse tulemusel üksnes hageja nõudest vabanemise eesmärgil. Hagejale tekkinud kahju langes ära kostja 1 tahtliku tegevuse tagajärjel.
2. Kohus leidis vääralt, et Milkimpex OÜ osa tagasi võõrandamist ei saa pidada hageja nõude rahuldamiseks, kuna hageja ei ole esitanud tuvastusnõuet ega nõuet Milkimpex OÜ osa omandiõiguse tagastamiseks. Esiteks, hageja esitatud kahjunõue oli ainus perspektiivikas võimalus hageja õiguste kaitsmiseks kostjate õigusvastase tegevuse korral. Osaühingule kuulunud vara õigusvastasel võõrandamisel on osanikul limiteeritud õiguskaitsevahendid. Seda eriti olukorras, kus osanik ei kuulu osaühingu juhatusse ning tal puudub osaühingus enamusosalus. Hagejal ei ole õigust nõuda 3 müügitehingu tühistamist ega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, selline nõue on üksnes osaühingul endal. Hageja kahjunõude esitamine oli põhjendatud ja vajalik, kuivõrd selle raames oli kohtul nagunii kohustus tuvastada kostjate tegevuse õigusvastasus Milkimpex OÜ osa müümisel. Hagejal puudus vajadus eraldi tuvastusnõude esitamiseks.
3. Hageja saavutas eesmärgi üksnes tänu kohtusse pöördumisele. Kohtumenetlust pidamata ei oleks kostjad vabatahtlikult Milkimpex OÜ osa müügitehingu asjaolusid avaldanud ega Milkimpex OÜ osa tagasi võõrandamist korraldanud.
4. Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kui kohus leiab, et

§ 168

lg 5 kohaselt ei saa jätta kulusid kostjate kanda, siis palub hageja kohtul jätta kulud poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Praeguses olukorras oleks kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, arvestades, et kostjad oleksid saanud menetluse venimise ja menetluskulude tekkimise ära hoida. Kui kostjad oleksid tegutsenud heas usus, oleksid kostjad saanud juba oma esimeses menetlusdokumendis esitada hageja nõutud dokumendid ning hagejale tekkinud kahju ümberpööramiseks korraldada Milkimpex OÜ osa tagasi võõrandamise. Menetluse edasine käik

1. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud 2028,60 eurot. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse viimase alternatiivse nõude osas.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 17. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud määrusega võttis maakohus vastu hagiavaldusest loobumise, lõpetas asjas menetluse ja jättis menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Hageja vaidlustab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. 18. Hageja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Hageja arvates on praegusel juhul põhjendatud leida, et kostja rahuldas hageja nõude, mistõttu tuleb lähtuda kas

§ 168

lg-st 5, jättes kulud kostjate kanda, või alternatiivselt

§ 162lg-s 4, jättes kulud poolte endi kanda.

Hageja on määruskaebuses asunud 4 seisukohale, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks menetluses tekkinud olukorda arvestades väga ebaõiglane.

1. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul maakohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita.
2. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel võimalik kaaluda ka seda, kas kostjate sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist.
3. Hageja tõi hagiavalduses esile, et talle on kahju tekkinud seetõttu, et hageja hinnangul sõlmiti 10.06.2016, s.o ajal, mil kostjad olid Novalab OÜ juhatuse liikmed, hageja kui Novalab OÜ osaniku jaoks kahjulik tehing, millega võõrandati Novalab OÜ-le kuulunud Milkimpex OÜ osa SIA-le Entropia. Poolte vahel puudus vaidlus, et hagis viidatud osa võõrandamise leping sõlmiti. Pooled vaidlesid selle üle, kas viidatud tehing tõi kaasa hagejale kahju ja rikkus tema õigusi. 13.06.2019 võõrandati vaidlusalune Milkimpex OÜ osa tagasi Novalab OÜ-le, millega sisuliselt taastati menetluse ajal olukord, mis oli enne hagejale väidetava kahju tekkimist.
4. Hagist loobumise vastuvõtmisel ei teinud maakohus käesolevas asjas sisulist otsust, sh ei tuvastanud, kas hageja õigused olid Novalab OÜ-le kuuluva Milkimpex OÜ osa võõrandamisega rikutud ja kas hageja kandis kostjate tegevuse tõttu kahju või millisel põhjusel sõlmiti menetluse ajal osa võõrandamise leping, millega Novalab OÜ sai taas Milkimpex OÜ osanikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjad seetõttu kindlalt väita, et hageja kohtusse pöördumine oli täiesti põhjendamatu, ennekõike arvestades seda, et just käesoleva menetluse ajal taastati väidetavale kahju tekkimisele eelnenud olukord.
5. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on maakohtul õigus, et hageja nõudis hagis üksnes rahalist hüvitist ja seda ta kohtumenetluse tulemusena kostjatelt ei saanud. Vaatamata sellele ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et kostjate menetluskulud tuleb

§ 168lg 4 järgi jätta hageja kanda.

Isegi, kui hageja ei saanud menetluse ajal kostjatelt rahalist hüvitist, saavutas ta selle, et osaühing, mille osanikuks hageja on, sai tagasi oma ainukese vara ja kõige olulisem hagi aluseks olnud asjaolu langes ära. Samas olukorras, kus asjaolude pinnalt ei saa kindlalt väita, et kostjad hageja nõude rahuldasid, ei ole ringkonnakohtu arvates alust jätta hageja menetluskulusid

§ 168lg 5 alusel ka kostjate kanda.

24. Kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul kohaldada

§ 162

lg 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428

lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 5 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14; 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15). 25. Ringkonnakohtu arvates on eelpool toodud põhjendustel poolte menetluskulude jätmine ükskõik kumma poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud ja õiglane lahendus on jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja nõude aluseks olev põhiline asjaolu, mille hageja seostas endale kahju tekkimise, on kostjate tegevuse tulemusel ära langenud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistada, teha tühistatud osas uus määrus ning jätta poolte kantud menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

26. Arvestades menetluslikku olukorda käesolevas tsiviilasjas, kus hageja on hagist loobunud ja ringkonnakohtu menetluses on vaidluse all ainult menetluskulude jaotus, mille osas ringkonnakohus leidis, et äärmiselt ebaõiglane oleks jätta menetluskulusid hageja kanda, siis samal põhjusel jätab ringkonnakohus

§ 162lg 4 järgi ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

27. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6