lg 2 p 2, § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav Mikhail Simtsov isikukood 38705052224; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; elukoht XXX; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 03.01.2018 Viru Maakohtu otsusega nr 1-18-33
Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 17.02.2018, Viru Maakohtu 19.02.2018 määrusega vahistatud, viibis vahi all kuni 26.02.2018 Kaitsja Mihhail Firsov Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Mikhail Simtsovile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel liita mõistetud karistus - 4 (neli) kuud vangistust, Viru Maakohtu 03.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) 1 1-19-2349 päeva vangistust ehk 387 (kolmsada kaheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista Mikhail Simtsovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetavast liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega mõistetud ja täies ulatuses ärakantud karistus, so 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ning lugeda karistus täielikult ärakantuks. Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi
lg 1 järgi (ähvardamise toimepanemises 19.01.2018) ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud osas
Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi
Mõista Mikhail Simtsov õigeks
Vastavalt
lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Mikhail Simtsovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Mikhail Simtsovile karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.02.2018 kuni 26.02.2018 (so 10 päeva). Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Mikhail Simtsovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Mikhail Simtsovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Mikhail Simtsov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Rahuldada kannatanu B OÜ (rg-kood XXX) tsiviilhagi täies ulatuses. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Mikhail Simtsovilt välja kannatanu B OÜ kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 60 (kuuskümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele XXX. KrMS § 1414 lg 1 alusel arestida tsiviilhagi tagamiseks Mikhail Simtsovilt kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 13,87 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol. Asitõendid: - kriminaaltoimikus olevad elektroonilised andmekandjad – jätta kriminaalasja juurde; - M. Simtsovilt võetud neli proovi – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kohtueelse menetluse käigus süüdistatava elukaaslasele O. P üle antud ja Mikhail Simtsovile kuuluvad esemed: talvine müts musta värvi, meeste jope musta värvi, paberkott, saapad musta värvi, teksad sinist värvi, halli värvi kampsun, sinist värvi spordikampsun, sinist värvi 2 1-19-2349 - sortsid, beeži värvi kampsun, musta värvi kingapaar Bugatti, sinist värvi kingapaar Rieker; mapp dokumentidega, Venemaa pass nr XXX, tõend Mikhail Simtsovi nimele, telefoniabonendi raamat, dokumendid ja kviitungid – jätta kohtuotsuse jõustumisel esemete omanikule või seaduslikule valdajale; visiitkaart, panga kliendikaart, blister Zen kõnekaart (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2059) ning ja 5 kviitungit – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mikhail Simtsovile. plastikust detail (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2059) –
Menetluskulud: Mõista Mikhail Simtsovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha summas 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot; ekspertiisikulu summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot. Määrata, et Mikhail Simtsovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1761 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700022516 ning selgitus „Mikhail Simtsov, 1-19-2349, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 06.06.2019 kell 16:
lg 2 p 2, § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude timepanemises.
lg 1 kohaselt on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.
lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.
lg 2 p 4,8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise ning kasutades relva või muud relvana kasutatavat eset või sellega ähvardades. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Simtsov ennast kõigis temale inkrimineeritavates kuritegudes süüdi. Ta oli süüdistusega nõus ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Samuti võttis Simtsov õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. 1.2 Mikhail Simtsov anti kohtu alla süüdistatuna
lg 2 p 2 järgi selles, et tema, viibides 30.11.2017 kl 19.00 alkoholijoobes XXX isiklike suhete pinnal oma elukaaslase O P tekkinud tüli käigus haaras kannatanut juustest ning jõuga üritas teda eemale tõmmata, osutatud vastupanu käigus sai kannatanu mõlemale käele marrastused ning punetused käevartel ning vasakul kõrval. Oma tegevusega tekitas Mikhail Simtsov O P füüsilist valu ja kehavigastusi. 03.02.2018 ülekuulamisel märkis kannatanu O P, et Mikhail Simtsov peksis teda nende kooselu ajal korduvalt. Kuid politseisse pöördus ta esmakordselt 2017.a detsembris. (1kd, tl 55). 30.11.2017 ülekuulamisel rääkis kannatanu, et samal päeval kella 19.00 paiku tuli Mikhail Simtsov koju (XXX). Ta oli vintis ning kaasas oli 1,5-liitrine GINi pudel. Mikhail tarvitas alkohoolseid jooke juba kolmandat päeva ja sellest tõusiski tüli. Kannatanu palus mehel kodust ära minna, kuid ta ei läinud. Kannatanu kallas alkoholi kraanikaussi. Mees tuli talle järgi, sõimas ja ähvardas. Duširuumis läks Mikhail kannatanu juurde, haaras tal juustest, hakkas juustest raputama ja tõmbas osa juukseid välja. Kannatanu hakkas vastu, vehkides kätega. Selle tagajärjel vigastas mees kannatanu mõlemal käel nahka ja tekitas valu. Nende 2,5 aastane poeg nägi konflikti pealt. 05.12.2017 ülekuulamisel täpsustas kannatanu, et marrastused kätel tekkisid vastupanu osutamisel dušikabiini ust riivates. Pärast juhtunut läks Mikhail kodust ära. 01.12.2017 oli tal Mikhailiga jutuajamine konflikti põhjustest ning Mikhail tunnistas oma süüd ja kahetses juhtunut. (3kd, tl 5,18) Kannatanu ütluseid käte vigastuse osas kinnitab isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, millelt on näha marrastus paremal ning punetused mõlemal käevarrel. Samuti on näha punetus vasakul kõrval. (3kd, tl 7-9) Kirjeldatud viisil kannatanu ründamist, st juustest tirimist ning seejärel vastupanu osutamise käiguse käsivarte vigastamist, tunnistab ka süüdistatav. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad ka konflikti põhjuste osas. (3kd, tl 26-27) Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav tiris süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut juustest ning tõmbas seeläbi osa juukseid välja. Sealjuures on ilmne, et juuste välja kiskumine põhjustab kannatanule valutunde ning seda tuleb käsitleda valu tekitava kehalise väärkohtlemisena
4 1-19-2349 Kuigi kannatanu kätel olevad vigastused ei tekkinud vahetult süüdistatava löögi tagajärel, on nende tekkimine siiski otseselt põhjustatud süüdistatava poolt. Vastupanu osutamise ja süüdistatava ründe tõrjumise käigus käte vigastamise tingis süüdistatava tegevus, mistõttu tuleb vastavad tagajärjed omistada süüdistatava käitumisele. Eeltoodust johtuvalt on Mikhail Simtsovi tegevuses tuvastatud
lg 1 mõlema alternatiivse koosseisuteo – tervise kahjustamise ning valu tekitava kehaline väärkohtlemise – objektiivsed tunnused. Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Tirides kannatanut tugevajõuliselt juustest, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ning võimalik et ka tervisekahjustusi. Seega valu tekitamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus ning tervisekahjustuse põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Lisaks sellele pidi süüdistatav nägema ette ja mõistis, et väikses ruumis erinevate mööbliesemete läheduses kannatanut rünnates võib kannatanu vastupanu osutada ning rüseluse käigus end erinevate esemete vastu ära lüüa ja saada tervisekahjustusena käsitletavaid vigastusi. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Mikhail Simtsovi tegevuses on tuvastatud
lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, so tahtlik teise inimese tervise kahjustamine ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuivõrd kuritegu sooritati elukaaslase suhtes, tuleb Mikhail Simtsovi tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 2 järgi teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud lähisuhtes. 1.3 Mikhail Simtsovi süüdistatakse
lg 1 järgi selles, et ta ajavahemikus 2017 detsembrist kuni 03.02.2018 saatis oma mobiiltelefonilt abonentnumbriga XXX enda elukaaslase O P telefonimumbrile XXX teda solvavaid ning peksmise ja tapmisähvardustega sms-sõnumeid, aga nimelt kirjutas: “Libu, ma vihkan sind, löön su maha ja alles siis saan rahulikult elama hakata, takistusi ei saa olema, et oma kalli pojaga“, „libu, su ugri lõust tuleb lömastada“, samas O P oli alust karta nende ähvarduste täideviimist kuna tema tajus neid reaalsena ning kartis oma elu ja tervise pärast. Seoses väidetava ähvardamisega andis kannatanu ütluseid (1kd, tl 55), et ta elas 2014.a algusest kuni 2018.a alguseni koos Mikhail Simtsoviga. Kooselu vältel Simtsov korduvalt peksis teda, tõukas, tiris teda juustest, kuid avaldust ta politseile ei esitanud. Esimest korda esitas avalduse 2017.a detsembris. Pärast seda tuli Simtsov tema juurde ja palus andeks. Kannatanu kirjutas politseile uue avalduse, et ei soovi Simtsovi karistamist. Simtsovi käitumine ei muutunud. Ta hakkas käima kannatanu juures olles joobeseisundis. Kui kannatanu teda sisse ei lubanud, siis ta lihtsalt murdis uksest sisse. Ükskord kutsus kannatanu ka politsei. Mikhail hakkas kannatanule sõnumeid kirjutama, milles ähvardas elu ja tervist. Seoses sellega, et ta oli varem kannatanut peksnud ja käib nüüd regulaarselt kannatanu juures ning murrab uksest sisse, kannatanu kardab teda. Kardab, et ta tapab. Oma sõnul tegi kannatanu enda mobiiltelefoni ekraanist pildid ja lisas need ülekuulamise protokollile. Ühel lehel on sõnumid, mis Mikhail edastas 19.01.2018. Ekraanipildiga lehed, kus ei ole kuupäeva, kirjutas ta täna. Kannatanu ütles, et ta karda väljas käia, sest Mikhail on teda varem peksnud ja võtab tema sõnu „jebnjot“ ühetähenduslikult kui ähvardust oma elule. Ka nimetatud episoodi osas tunnistas süüdistatav oma süüd ning ütles, et ta tõesti ähvardas kannatanut, kui oli alkoholijoobes ja samaaegselt ka psühhotroopsete ainete mõju all. Ta ei 5 1-19-2349 mäleta mil moel ta kannatanule ähvardavaid sõnumeid saatis, kuna kustutas kirjavahetused. Kasutas WhatsAppi ja Viberit. (1kd, tl 190-192) Kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud sõnumite tõlkes (1kd, tl 61) kajastuvad 19.01.2018 sõnumid ning need sisaldavad ka süüdistuses kajastatud sõnumeid tekstiga “Libu, ma vihkan sind, löön su maha ja alles siis saan rahulikult elama hakata, takistusi ei saa olema, et oma kalli pojaga“, „libu, su ugri lõust tuleb lömastada“. Samad sõnumid sisaldavad ka kannatanu ütlustes kajastatud ähvarduse sisu. Kohtule esitatud kriminaaltoimikust ei nähtu muul ajal saadetud sõnumeid, mistõttu on alus teha etteheide üksnes 19.01.2018 edastatud sõnumite osas ning ülejäänud süüdistuse periood ei ole põhjendatud hoolimata sellest, et süüdistatav tunnistas etteheidetavat kuritegu täies ulatuses. Asjaolu, et kõnealused sõnumid on saadetud just süüdistatava poolt kinnitab lisaks süüdistatava ja kannatanu ütlustele ka protokolli lisas kajastuvate sõnumite sisu. Nimelt on mitmes kannatanule edastatud sõnumis mainitud ühist poega. Seetõttu ei ole alust arvata, et sõnumite autoriks võiks olla keegi teine, kes ei ole poja isa.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Seega on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul on eelkõige kannatanu ütlustega ning viimase poolt uurimisasutusele üle antud sõnumite fotodega tuvastatud, et süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega („libu, su ugri lõust tuleb lömastada“) ning tapmisega („Libu, ma vihkan sind, löön su maha ja alles siis saan rahulikult elama hakata, takistusi ei saa olema, et oma kalli pojaga“). Sündmuste üldist konteksti (st varasemat vägivallatsemist) arvestades on taolised sõnumid ilmselgelt ähvardus rakendada kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Sealjuures kannatanu tajuski süüdistatava tegevust ähvardusena tekitada temale tervisekahjustusi või tappa. Fakti, et kannatanu tundis eelnimetatud sisuga sõnumeid saades reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast kinnitavad eeskätt kannatanu enda ütlused. Arvestades asjaolu, et süüdistatav oli varasemalt kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud (vt otsuse p 1.2), oli kannatanul reaalne alus karta ähvarduste täideviimist, tema elu ja tervise kahjustamist. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud Mikhail Simtsovi tegevuses
Mikhail Simtsov ise pidi väga hästi mõistma, et kannatanul on põhjust karta tema ähvarduste täideviimist. Arvestades tema poolt kasutatud väljendeid, mis sisaldasid konkreetset ähvardust kannatanu nägu lömastada ja ta maha lüüa, siis võib järeldada, et Mikhail Simtsovi eesmärk oligi kannatanut hirmutada ja luua situatsioon, kus ta arvaks, et süüdistatav võib oma ähvardused täide viia. Nimetatust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Mikhail Simtsov tegutses kannatanu ähvardamisel kavatsetult. Kõike eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Mikhail Simtsovi tegevuses on tuvastatud
lg 1 tunnused, st 19.01.2018 kavatsetult tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Ülejäänud osas
1.4 Mikhail Simtsovi süüdistatakse
lg 2 p 4,8 järgi selles, et tema võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides 17.02.2018 ajavahemikus 6 1-19-2349 kell 12.30 kuni 12.50, sisenes Benu apteeki aadressil XXX, kus astus apteegitöötaja S O ligi ning võttis mantli sisemisest taskust välja relvana kasutatava muu eseme, suunas selle S O peale ja selle kasutamise ähvardusel ütles: „Ma ei tee nalja, ava kassa“ ning kui S O seda eset nägi, tundis ta reaalselt ohtu oma tervisele ja elule ning avas kassaaparaadi. Seejärel Mikhail Simtsov võttis sealt 60 eurot, relvana kasutatava eseme ähvardusel nõudis S O teise kassa avamist, öeldes: „Ava teine kassa“, pärast mida läks koos S O teise kassaaparaadi juurde ning kui S O, kartes oma tervise ja elu pärast, avas teise kassa, siis Mikhail Simtsov avastas, et kassaaparaadis raha ei ole, nõudis S O seifi avamist, kuid ehmus, kui apteeki hakkas sisenema külastaja ning jooksis apteegist tänavale välja. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, taas, 17.02.2018 kella 12.50 paiku, võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes lillekauplusesse LILLED aadressil XXX, kus astus ligi kaupluse töötaja A S ning võttis mantli sisemisest taskust välja relvana kasutatava muu eseme, suunas selle A S peale ning selle kasutamise ähvardusel nõudis A S kaupluse kogu raha üleandmist, öeldes: „Mul on püstol, kas sinu elu ei ole sulle kallis?“ „Ma saan tulistada“. Kui A S seda eset nägi, tundis tema reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning teatas, et raha on kassaaparaadis, kuid kassaaparaati Mikhail Simtsov avada ei suutnud, pärast mida jooksis kauplusest välja tänavale. Esimese röövimise episoodi kohta andis kannatanu S O ütluseid (1kd, tl 71-72), et ta oli koos L S 17.02.2018 tööl XXX asuvas Benu apteegis. Kella 12.30-12.50 ajal sisenes apteeki meesterahvas, kes astus mõne aja pärast kassa juurde, võttis parema käega mantli põuest välja püstolit meenutava eseme ja suunas toru kannatanu poole. Kannatanu pidas seda tõeliseks püstoliks. Mees ütles, et ta ei tee nalja, käskis avada kassa ning pani püstoli põue tagasi. Kannatanu vastas „mis kassa“. Seepeale tõstis mees käe, et see mantli põue pista, kuid püstolit välja ei võtnud. Kannatanu ehmus, tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning avas kassa, et anda mehele kassas olev raha. Kassa avanes ja mees võttis sealt paberraha – kaks 20-eurost ja kaks 10-eurost. Kassa ülemisse lahtrisse jäi üks 5-eurone. Mees küsis seejärel kas see on kõik. Kannatanu võttis kassast välja mündihoidja ning näitas, et rohkem seal raha ei ole. Meesterahvas võttis ära ka 5-eurose ning käskis teise kassa lahti teha. Kannatanu avas teise kassa, kus ei olnud ühtegi paberraha. Seejärel ütles meesterahvas, et „siis lähme seifi juurde“. Kannatanu ütles, et seal ei ole nädalavahetusel raha. Samal ajal hakkas apteegi sissepääsule lähenema teine meesterahvas ning seda märgates suundus relvaga ähvardanud mees väljapääsu poole. Apteeki sisenenud teine meesterahvas oli nende püsiklient S V. L oli vahepeal müügisaalist lahkunud. Ütlustes andis kannatanu teda ähvardanud meesterahva kirjelduse ning äratundmiseks esitamisel tundis ta teda ähvardanud isikus ära Mikhail Simtsovi (1kd, tl 82-86). Kannatanu antud apteegi müügisaali ning kassa kirjeldus haakub sündmuskoha vaatlusel fotodele jäädvustatud ruumi ning sisustusega (1 kd, tl 74-81). Kannatanu poolt viidatud tunnistaja L S (1 kd, tl 94-99) ütlused haakuvad kannatanu ütlustega selles, et apteegi müügisaalis olnud mees pöördus kannatanu poole öeldes „tee kassa lahti, proovi sa nuppu vajutada“. Meesterahvas tõmbas mantlihõlma eemale ja hoidis teise käega midagi hõlma all. Tunnistaja sai aru, et mees tahab neid röövida, ta vajutas leti all olevat häirenuppu Hiljem nägi, et mees seisis kannatanu vastas ja hoidis väljasirutatud käes püstolit meenutavat eset, mis oli toruga suunatud kannatanu poole. Tunnistaja jooksis müügisaalist välja ja helistas politseisse. Müügisaali naastes nägi kannatanut nutmas ning apteeki sisenenud klienti. Välistrepil olid politseinikud ja turvatöötajad. Tunnistaja S V (1 kd, tl 100-105), kellele kannatanu viitas kui apteeki sisenenud püsikliendile, kinnitas samuti kannatanu ütluseid märkides, et ta läks 17.02.2018 kella 12.47 ajal XXX asuvasse apteeki. Sisenedes tuli talle ukse peal vastu tundmatu meesterahvas ning müügisaalis 7 1-19-2349 oli apteegi töötaja šokiseisundis ja teatas, et see mees, kes just väljus, suunas püstoli tema poole, nõudis kassa avamist ning võttis sealt raha. Kuivõrd tunnistaja vestlus kannatanuga toimus vahetult pärast kuriteosündmust ning kannatanu oli sel hetkel veel tajutu mõju all, on KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt tunnistaja ütlused selles osas, mis puudutavad kannatanu poolt temale öeldut, lubatavaks tõendiks. Eelnevalt kirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas läks süüdistatav apteegi müügisaali ning nõudis relvataolise esemega ähvardades apteegi töötajalt raha. Viimane avas kassa ning süüdistatav võttis sealt 65 eurot. Fakti, et kõnealusel päeval liikus süüdistatav Narvas Puškini tänaval ning kandis kaasas relvataolist eset, kinnitab ka tunnistaja A B (1kd, tl 135-146) öeldes, et 17.02.2018 kella 12.35 paiku tuli tema kohvikusse, mis asub XXX, klient, kelles ta hiljem tundis ära Mikhail Simtsovi. Sel ajal kui ta kliendile õlut valas, võttis viimane mantli taskust välja püstolit meenutava eseme, see oli väike, musta värvi metallist. Tunnistaja küsis kas see on päris, mille peale klient vastas, et sellega saab inimesi traumeerida. Seejärel pani ta püstoli taskusse tagasi. Tunnistajat ta sellega ei ähvardanud. Umbes 5-7 minuti pärast läks klient kohvikust välja. Tunnistajate ning kannatanu ütlusi kõrvutades ilmneb, et Simtsov läks esmalt kella 12.35 ajal Puškini 15 asuvasse kohvikusse, kandes sealjuures kaasas relvataolist eset. Umbes 5-7 minuti pärast, so kella 12.40 ajal, suundus ta kõrval majas asuvasse Benu apteeki ning nõudis sama relvataolist eset kasutades kannatanult apteegi kassa avamist ning võttis sealt 65 eurot. Süüdistatav ise tunnistas (1 kd, tl 191-192) samuti, et läks 17.02.2018 hommikul kodust välja ning võttis kaasa mängupüstoli. Läks tänavale, jõi viina. Tal olid mälulüngad, kuid mäletab, et läks apteeki ning palus anda kassast raha. Ta ei mäleta, kuidas püstoli välja võttis ja kas suunas selle müüja poole. Ei mäleta ka seda, et oleks raha võtnud. Teise episoodi kohta andis kannatanu A S ütluseid (1kd, tl 117), et ta oli 17.02.2018 tööl XXX asuvas lillepoes. Kella 12.50 paiku sisenes kauplusesse tundmatu mees, kes ütles, et vajab kõige suuremaid lilli. Kui kannatanu hakkas lilli pakkuma, võttis mees mantlipõuest püstolit meenutava eseme ja hakkas kannatanu peale karjuma ning nõudma, et annaks talle kaupluses oleva raha. Kannatanu tundis reaalset ohtu, kuna tundis, et teda ähvardatakse tulirelvaga. Kannatanu ütles, et raha on kõrvalruumis, mille peale mees käskis kõrvalruumi minna. Teel sinna õnnestus kannatanul häirenuppu vajutada. Kõrvalruumis raha ei olnud ja nad läksid kassa juurde. Kaupluses liikudes hoidis mees paremas käes olevat püstolit põues ja ütles korduvalt „Mul on püstol, sulle ei ole sinu elu kallis, ma võin lasta“. Kassa juurde jõudes sisenes kauplusesse ostja, kes sai kannatanu näost aru, et midagi on valesti ning küsis kas on vaja politsei kutsuda. Kannatanu noogutas ning naine väljus poest. Seejärel üritas mees kassat avada, kuid see ei õnnestunud. Ta karjus veelkord kannatanu peale ja nõudis raha, kuid kannatanu ei vastanud ning mees väljus kauplusest. Äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu teda ähvardanud mehes ära Mikhail Simtsovi (1kd, tl 127-132). Ka Mikhail Simtsov ise kinnitas (1kd, tl 190-191), et apteegist väljudes läks mööda Puškini tänavat edasi, sisenes kioskisse, ütles seal olevale tütarlapsele midagi ning see hakkas nutma. Kioskisse tuli keegi sisse ning süüdistatav jooksis ära. Kuhu ta edasi suundus, ei mäleta. Kuid mäletab, et püstol kukkus maha ja läks osadeks laiali. Ta sõitis bussiga Sillamäele ning bussist väljudes nägi politseinike. Ta hakkas nende eest ära jooksma. Politsei pidas ta mõne aja pärast bussipeatuses kinni. Kinnipidamisel tema juurest leitud 13,87 eurot on röövitud raha. Hilisemal ülekuulamisel (1kd, tl 242-243) tunnistas Simtsov oma süüd mõlemas röövimise episoodis. 8 1-19-2349 Asjaolu, et Simtsov peeti kinni Sillamäel ning tal oli sel hetkel kaasas 13,87 eurot kinnitab ka tunnistaja M P (1kd, tl 175-176) ning kahtlustatava kinnipidamise protokoll, isiku läbiotsimise protokoll ning asitõendi vaatlusprotokoll (1kd, tl 147 - 154, 170, 226-232). Kokkuvõtvalt järeldub tunnistajate ja kannatanute ütlustest, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas on röövimised aset leidnud ning need pani toime Simtsov. Ta viibis 17.02.2018 süüdistuses märgitud kohtades, kandis kaasas tulirelva meenutavat eset ning nõudis sellega ähvardades kannatanutelt raha. Esimese episoodi puhul õnnestus tal ähvardamise tulemusel võtta apteegist 65 eurot. Teise episoodi osas jäi kuritegu Simtsovi tahtest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata. Simtsov lahkus poest kuna tal ei õnnestunud kassat avada ning lillepoodi sisenenud klient andis märku, et kutsub politsei. Mõlema episoodi osas on oma süüd tunnistanud ka Simtsov ise. Kuigi teise episoodi puhul Simtsov ise otseselt raha nõudmist ei kirjeldanud, on ta möönnud, et tema tegevuse tõttu hakkas kannatanu nutma. Nimetatu valguses loeb kohus kannatanu ütlused raha nõudmise fakti osas usaldusväärseks ning tõendatuks asjaolu, et süüdistatava tegevus oli suunatud raha äravõtmisele. Röövimise obligatoorseks tunnuseks on vara äravõtmine vägivallaga. Vägivallateoks
tähenduses on muu hulgas ka tervisekahjustuse tekitamise või tapmisega ähvardamine. Antud juhul nõudis süüdistatav kannatanutelt raha üleandmist ähvardades neid sealjuures tulirelva meenutava esemega. Mõlemad kannatanud pidasid seda päris tulirelvaks ning neid puudus igasugune põhjus eeldada, et tegemist ei ole tulirelvaga. Kohtueelse menetluse käigus ei leitud ähvardamisel kasutatud eset, mistõttu ei ole võimalik üheselt tuvastada kas tegemist oli päris tulirelvaga või mitte. Kannatanutele ja tunnistaja B relvataolist eset näidates ei andnud süüdistatav mõista, et see ei ole päris tulirelv. Samas ülekuulamisel väitis Simtsov, et ta kasutas mängupüstolit. Kuivõrd eset ennast ei leitud ning puuduvad ka muud tõendid, mis viitaksid, et Simtsovi valduses võis olla päris tulirelv, lähtub kohus süüdistatava ütlustest, et ta ähvardas kannatanuid mängupüstoliga. Kuivõrd kannatanud pidasid seda siiski päris tulirelvaks ning raha nõudmine toimus samal ajal relva nendele suunates, on ilmne, et nad tajusid taolist käitumist kui tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamisena. Arvestades süüdistatava poolt relvataolise eseme kasutamise viisi ning sealjuures öeldud väljendeid, järeldub üheselt, et tema sooviks oligi anda kannatanutele mõista, et tegemist on päris tulirelvaga ning suurendada seeläbi kannatanute ohutunnet ning muuta ähvardused veenvamaks. Eelöeldust tulenevalt on tõendatud, et raha üleandmist nõuti tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardades ning kannatanutel oli alust karta nende ähvarduste täideviimist. Süüdistatava ütlused oma käitumise eesmärgi osas ei ole üheselt selged. Samas tema käitumisest nähtub, et mõlemal juhul oli tegemist kavatsetult sooritatud rööviga. Esiteks oli süüdistatav juba kodust väljudes võimalikke süütegusid planeerinud ning võttis selleks kaasa mängupüstoli. Tal puudus igasugune muu motiiv tänaval mängupüstolit kaasas kanda. Sisenedes apteeki ja lillepoodi, nõudes nende töötajatelt raha üleandmist, võttes esimesel juhul ise kassast temale mittekuuluva sularaha ning püüdes teises episoodis võõrast kassat avada, oli Simtsovi käitumine planeeritud ning suunatud võõra raha äravõtmisele ning oma kasuks pööramisele. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt kasutas ta apteegist võetud raha isiklikuks otstarbeks, maksis transporditeenuste eest. Eelnevat kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et esimese episoodi puhul on süüdistatava tegevuses tuvastatud
lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, st tahtlikult ning vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teise episoodi puhul on tuvastatud
St tahtlik katse võtta vägivalda kasutades ära võõrast vara ning see ebaseaduslikult omastada. Süüdistatav asus vägivalda kasutades nõudma võõra vara 9 1-19-2349 üleandmist, kuid tegu jäi lõpule viimata süüdistatavast sõltumatutel asjaoludel – ta ei suutnud kassat avada ning tema tegevust segas poodi sisenenud klient. Kuivõrd tegemist oli korduva röövimise toimepanemisega, tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 4 järgi, st röövimise toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Mikhail Simtsovile esitati süüdistus ka
lg 2 p 8 järgi röövimise toimepanemises kasutades relva või relvana kasutatavat eset. Selles küsimuses jääb kohus kõnealuses kriminaalasjas 10.08.2018 määruses väljendatud seisukoha juurde, et süüdistuse esitamine
Viidatud määruses märkis kohus järgnevat. Süüdistatavale heidetakse
lg 2 p-de 4 ja 8 järgi muu hulgas ette röövimist, mis on toimepandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise [..] ning kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kriminaalasja materjalidest järeldub, et teo toimepanemisel kasutas süüdistatav mängupüstolit (vt. I kd tl-d; 185-189; 213; 214-217). Kriminaaltoimikus olevatest andmetest ei viita miski sellele, et süüdistatav kasutas relva või relvana kasutatavat muud eset. Isegi kokkuleppes on märgitud, et süüdistatav kasutas kuriteo toimepanemisel „püstolit meenutavat eset“. Püstolit meenutav ese ei ole relv ega relvana kasutatav muu ese
Mängupüstol on kõlbmatu vahend ning selle kasutamise puhul puudub
S, P. P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
Kriminaalasja lühimenetluses kohtusse saates on prokurör muutnud süüdistuse teksti ning asendanud fraasi „püstolit meenutav ese“ fraasiga „relvana kasutatav muu ese“. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et mängupüstol ei ole relvana kasutatav muu ese
Mängupüstoliga ei ole üldjuhul võimalik kannatanule tervisekahjustusi tekitada või teda tappa. Samuti ei ole mängupüstol vahendiks, mis tekitaks sellega ähvardamisel kannatanus reaalse ohutunde juhul, kui kannatanu teab, et tegemist on mängupüstoliga. Seega mängupüstol iseenesest ei ole relvana kasutatav muu ese ning puudub alus teha süüdistatavale
Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et Mikhail Simtsov tuleb
1.5 Mikhail Simtsovile etteheidetavate kuritegude puhul ei ole õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud. 2. Karistus
näeb § 120 lg 1 järgi kvalifitseerivata kuriteo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
näeb § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Mikhail Simtsovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate varavastaste süütegude eest, samuti liiklusalaste kuritegude eest. Eelnevate kohtuotsustega on karistuseks mõistetud vangistus. Sealjuures on Mikhail Simtsovile antud võimalus kanda 10 1-19-2349 karistust tingimisi või teha asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Samuti on ta korduvalt kandnud reaalset vangistust. Karistuse liigi valimisel on kohus seisukohal, et süüdistatava varasem käitumine välistab ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Mikhail Simtsovi on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et mõlemad kuriteod sooritati ühe ja sama kannatanu suhtes näitab vägivaldset meelestatust pikema perioodi vältel. Suurendades seeläbi isiku ohtlikkuse taset. Kohtu hinnangul tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistusena vangistust.
lg 2 tunnustele vastava kuriteo eest on seadusandja näinud karistusena ette üksnes vangistuse. Kohase karistuse määra väljaselgitamisel arvestab kohus kõikide süütegude puhul kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsemist. Lisaks on süüdistatav vabandanud ning leppinud kannatanu O P. Samuti üritas ta vabandamiseks saada kontakti kannatanu S O, kuid see ei õnnestunud. Võttes arvesse toimepandud tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist oli ühe episoodiga ning tekitatud kahjustused olid pigem väiksed), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Samas tuleb karistust raskendava asjaoluna arvestada süüteo sooritamist alaealise juuresolekul (
Teisalt võtab kohus arvesse ka ülalviidatud karistust kergendavaid asjaolusid, so süü tunnistamist ning kannatanuga leppimist. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks rakendada kehalise väärkohtlemise eest kuus kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Simtsovi 4-kuulise vangistusega. Kuivõrd kõnealune tegu oli sooritatud enne eelmist kohtuotsus, tuleb nimetatud karistus vastavalt
lg-le 1 liita Viru Maakohtu 03.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega, so üks aasta ja 27 päeva vangistust ehk 387 tundi üldkasulikku tööd, ning lugedes kergema karistus kaetuks raskemaga, mõistab kohus Mikhail Simtsovile liitkaristuseks üks aasta ja 27 päeva vangistust. Liitkaristusest tuleb maha arvata Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega mõistetud ja täies ulatuses ärakantud karistus, so üks aasta ja 27 päeva vangistust, ning kohus loeb karistuse täielikult ärakantuks. Tõendamist leidnud ähvardamisteo tehiolusid ja raskust (suhteliselt vähest intensiivsust ning lühiajalisust) arvestades asub kohus samuti seisukohale, et tegemist oli oluliselt alla keskmise raskusega teoga. Ka selle süüteo puhul tuleb arvestada kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kannatanuga leppimist. Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2-kuulist vangistust. Sooritatud röövimiste eest karistust mõistes arvestab kohus, et üks episoodidest, mis annab korduvuse
Samuti arvestab kohus, et lõpule viidud röövimisega tekitatud materiaalse kahju ulatus oli minimaalne. Hoolimata sellest ei ole minimaalse karistuse mõistmine põhjendatud, kuna kuritegude viis ja vahend suurendavad oluliselt teoga põhjustatud ebaõiglust ning süü suurust. Kuigi süüdistatav kasutas ähvardamisel mängupüstolit, lõi ta kannatanutele ettekujutuse, et tegemist on päris tulirelvaga ning kasutas kannatanute teadmatust nendes ohutunde suurendamiseks. Võttes teisalt karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist mõistab kohus Mikhail Simtsovile röövimiste eest karistuseks neli aastat vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb
lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuritegude sooritamise eest mõistetud karistused liita ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistab kohus liitkaristuseks neli aastat vangistust. Kohaldades lühimenetluse 11 1-19-2349 sätteid tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Kuivõrd Mikhail Simtsov oli 17.02.2018 kuni 26.02.2018 vahistatud, tuleb eelvangistuses viibitud aeg - 10 päeva, arvestada
Seega kandmisele kuulub kaks aastat, seitse kuud ja 20 päeva vangistust. Kõnealune vangistus kuulub reaalselt kandmisele. Kohtu hinnangul ei esine ühtki asjaolu, mis annaks alust jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata või rakendada asenduskaristust. Kohus teavitab KrMS § 414 lg 1 alusel Mikhail Simtsovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Mikhail Simtsovi vanglasse saabumise aeg. Kui Mikhail Simtsov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.
MS § 233, 238, 311, 313, 314, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.