← Eesti

2-19-5971/12

Obsah (9)§ 369§ 423§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5971 Tsiviilasi A F hagi D F vastu elati

§ 369

esimese lause kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kostja vanemate ja kostja pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja alates 2018 kuni juunini 2019 tasus elatist lapse ülalpidamiseks korralikult, igakuiselt ja seadusega ette nähtud miinimumsuuruses. Seega,

§ 423järgi kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist. 2

(6)
  1. Lapse ema väiteid selle kohta, et hageja pöördus kohtusse, kuna kostja alati hilines maksetega ja ei kantud kokkulepitud päeval raha üle, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja ja hageja vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et kostja teeb igakuiselt ülekande just nimelt
  2. kuupäevaks. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on 28.03.2016 sündinud hageja (tlk 4, sünni tõend); • hageja vanemad ei ela koos alates ajast, mil laps sai 6-kuuseks, hageja elab koos emaga; • hageja kulud ühes kuus toidule on 200 eurot, riietele ja hügieenitarvetele 150 eurot, eluasemele 160 eurot, telekommunikatsiooniteenustele 35 eurot, meelelahutusele 100 eurot, mänguasjadele 20 eurot, kokku 665 eurot; • hageja pere sissetulek on 98,36 eurot peretoetuse näol.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et on kohaselt ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata.
  4. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust vanemate majandusliku võimekuse osas lapsele ülalpidamist anda, siis kohus poolte majanduslikku seisukorda ei analüüsi. Lisaks ei vaidle pooled ka lapse igakuiste kulude suuruse üle, mistõttu ei käsitle kohus otsuses ka seda temaatikat.
  5. Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud, andes sellega omakorda hagejale õiguse pöörduda elatishagiga kohtu poole. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-160-12 p-is 16 asunud järgmisele 3

(6)seisukohale: „Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1108-07, p 11). Kui vanem rikub laste ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (vt nt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-02, p 10;
  7. aprilli
  8. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-04, p-d 9 ja 10;
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Riigikohus on varem märkinud ka seda, et kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu
  11. mai
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14). Alates
  13. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus, on lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise saamiseks või tulevase elatisenõude täitmiseks.“ Kostja on kohtule esitanud tõendid (tlk 21-35, 48-49, maksekorraldused), millest nähtuvalt on kostja (või kolmas isik tema eest) teinud hageja ülalpidamiseks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele järgmised maksed: Kuupäev 15.02.2018 13.03.2018 12.04.2018 14.05.2018 13.06.2018 16.07.2018 16.08.2018 13.09.2018 15.10.2018 10.11.2018 13.12.2018 10.01.2019 16.02.2019 08.03.2019 22.04.2019 18.05.2019 19.05.2019 18.06.2019 19.06.2019 17.07.2019 08.08.2019 Summa, eurot 310 300 300 300 300 300 300 300 250 250 250 270 270 270 300 225 50 200 70 270 270 Ülaltoodud tabelist nähtub, et kostja ei ole rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna ta on lapsele elatist maksnud, samuti on elatismaksete suurus seadusega kooskõlas. Kostja on igakuiselt tasunud hagejale elatist vähemalt seadusjärgses miinimummääras, tihti ka rohkem. Kostja on ülalpidamist andnud regulaarselt selles mõttes, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud igakuiselt. Küll aga ei ole kostja andnud hagejale ülalpidamist kooskõlas PKS § 100 lg-ga
  14. Kostja on hagejale tasunud elatist üldiselt kalendrikuu keskpaigas, vahel nädal varem, vahel nädal hiljem. Lisaks nähtub
  15. a augustis tehtud makse (tlk 49) selgitusest, et makse on 4
(6)tehtud jooksva kuu eest. Siiski tuleb elatist tasuda vastava kalendrikuu eest ette, mistõttu peaks nt juulikuu elatismakse teostamise kuupäev juulikuusse. Olukorras, kus elatismakse vastava kuu eest laekub alles vastava kuu keskel või teises pooles, ei ole last kasvataval vanemal võimalik selle arvelt kuu esimese pooles lapse vältimatuid vajadusi rahuldada. Olukorras, kus ei ole kindlaks määratud kindlat kuupäeva, mil elatisemakse peab olema laekunud, ei ole last kasvataval vanemal võimalik lapsele tehtavaid kulutusi piisavalt planeerida. Seega leiab kohus, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Samal põhjusel jääb rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. 14. Kohus mõistab D F’ilt välja alaealise lapse A F’i kasuks igakuise elatise kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 15. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr xxxx selgitusega „elatis - A F“.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda iga kuu

  1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr xxxx selgitusega „elatis - A F“.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 17.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. 19.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ühelt poolt soovib alaealine laps saada oma vanemalt regulaarset ülalpidamist, kuid teiselt poolt on elatist maksma kohustunud vanem oma kohustust regulaarselt ning piisavas ulatuses täitnud. Kostjal lasuva ülalpidamiskohustuse rikkumine seisnes kohtu hinnangul vaid maksete tasumise ajastamises. Kohus leiab, et sellises olukorras on ebaõiglane jätta menetluskulud ühe poole kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.