← Eesti

2-19-7629/13

Obsah (5)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-19-7629 Tsiviilasi L

§ 96

lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse L vanem, kohustatud teda ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2019.a 270 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja väidab, et tal ei ole võimalik kinnipidamiskohas viibides elatist hagejale maksta. Ta lubab hakata elatist hagejale maksma kinnipidamiskohast vabanedes. Kohus peab kostjalt elatise hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras vabatahtlikult täitnud. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Hageja esindaja nõustus kohtuistungil, et kostja võib tasuda elatist kinnipidamiskohas viibides 100 eurot kuus ja alates kinnipidamiskohast vabanemisest seaduses ette nähtud miinimummääras. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esindaja sissetulekud ühes kuus on töövõimepension 425 eurot, lastetoetus 60 eurot, toetus keskmise puude eest 35 eurot. Kokku 519 eurot. Seega hageja esindaja on suuteline tagama lapse vajadustest 50%, kuna eelduslikult katab lapse vajadused summa, mis ei ole väiksem kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadused on katmata 50% ulatuses seadusega ettenähtud elatise suurusest. Hageja nõustus vähendama väljamõistetava elatise suurust 100 euroni kuus kuni kostja viibib kinnipidamiskohas. Hageja huvides on kostjalt elatise väljamõistmine ka kinnipidamiskohas viibimise ajal, kuna siis tekib tal võimalus pöörduda täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks taotlusega kohtutäituri poole. Täitemenetlusaegse elatisabi maksimumsuurus on 100 eurot kuus. Juhul kui kohus mõistab kostjalt välja igakuiselt 100 eurost väiksema summa, siis elatisabi määratakse ka ühes kuus 100 eurost väiksem summa. Kui kohus peaks jätma hagi üldse rahuldamata, siis ei ole hagejal võimalik pöörduda taotlusega kohtutäituri poole täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista perioodi eest, mil kostja viibib kinnipidamiskohas, elatis igakuiselt 100 eurot ja alates kinnipidamiskohast vabanemisest seadusega ettenähtud miinimummääras.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja seaduslik. Edaspidi sellisel viisil elatise suurendamine võimaldab hagejal kohtusse pöördumata saada kostjalt seadusega kehtestatud määras ülalpidamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on nõustunud, et menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.