Obsah (5)
§ 613§ 477§ 172§ 174§ 138KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7012 Tsiviilasi KORTERIÜHISTU MAHTRA 14
) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt
§ 613
lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.
§ 477
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
- Korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 35 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
- Avaldaja põhikirja punkt 3.2.
- kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate ja planeeritavate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi (remondiraha), võetud laenude tagastamine (võetud üldkoosoleku otsusega), töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 3.2.
- on ühistu liige kohustatud 2
(4)2-19-7012 tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramiseks lähtutakse:
- a)sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi;
- b)kütteks kuuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 5.3 tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele nende maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. (tl 17-19). 8. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid perioodil 2018. a juuli kuni 2019. a aprill seoses xxxx tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud avaldajale tasumata 1733,99 eurot. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 1733,99 eurot. 9. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetelt nähtub, et avaldaja on arvestanud viivist määraga 0,022% päevas. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja poolt märgitud perioodil oli selleks 0,022% päevas. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 10.07.2018 – 09.05.2019 eest summas 37,48 eurot. 10. Kohus ei nõustu avaldaja nõudega mõista puudutatud isikult välja edasiulatuv viivis määraga 0,022 % päevas. Seadusjärgne viivisemäär muutub võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes perioodiliselt, mistõttu ei saa tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist nõuda kindla määraga (vt Riigikohtu 20.06.2018. a otsus tsiviilasjas nr 217-1601, p 18; samuti 20.06.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 13 ning neis viidatud 19.03.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 38). Avaldaja ei ole vaatamata kohtu sellekohasele märkusele kohtule esitatud nõuet täpsustanud ega selgitanud, mis määras soovib avaldaja viivise väljamõistmist, mistõttu jätab kohus avaldaja nõude edasiulatuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud 11.
§ 172
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud menetluses on lisaks avaldajale ka puudutatud isik. Kohus leiab, et kuna avaldus kuulub põhilises osas rahuldamisele, jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. 12.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks käesoleva kohtumäärusega. 3
(4)2-19-7012 13. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud summas 225 euro (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest).
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.
- Kohus menetleb avaldust hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas asjakohaseks riigilõivu suuruseks 50 eurot ja kohus määrab selles ulatus menetluskulud kindlaks ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
- 50 eurot ületavas osas on avaldajal võimalus esitada kohtule avaldus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4
(4)