KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1323 Haldusasi Mittetulundusühingu Eesti Euroinfo Ühing kaebus

) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 7.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3).

Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Kohus selgitas

1. septembri
2. a määruses kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi, sh et menetluse lõpetamise korral puudub õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Kaebaja teatas juba kaebusest loobumise avaldust esitades, et teab vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kaebajat esindab menetluses vandeadvokaat, mistõttu puudub alus kahelda, et menetluse lõpetamise tagajärjed on kaebajale arusaadavad. 8. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega tuleb kaebaja avaldus kaebusest loobumiseks vastu võtta ja menetlus

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel lõpetada.

9.

§ 108lg 7 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. 2

§ 108lg-le 11, järgmiselt.

Vabariigi Valitsus tegi alles pärast määruskaebuse esitamist otsuse, mille alusel hakkab üliõpilaste vastuvõtukeeld kehtima automaatselt seaduse alusel. Ringkonnakohus jättis selle esitamise ajal ilmselgelt põhjendatud määruskaebuse rahuldamata pärast määruskaebuse esitamist aset leidnud asjaolu tõttu, st et Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisest tingituna on ära langenud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus. Seega jäi kaebaja määruskaebus rahuldamata tema kontrolli all mitteolevate asjaolude tõttu ja kaebaja pöördumine määruskaebusega ringkonnakohtusse ning selleks menetluskulude kandmine oli igati põhjendatud. Kuna käskkirja ilmselge õigusvastasus tingis tarviduse kaebaja õiguste kaitseks riigivõimu omavoli vastu ning tõi kaebajale kaasa põhjendatud menetluskulud, peab kaebaja õiglaseks, et vähemasti määruskaebuse koostamise õigusabikulud mõistetakse välja vastustajalt. Tartu Ringkonnakohus ei jätnud määruskaebust rahuldamata mitte seetõttu, et see oli õiguslikult põhistamata, vaid selle pärast, et Vabariigi Valitsuse otsus muutis võimatuks esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgi saavutamise.

1. Vastustaja ei pea menetluskulude väljamõistmise taotlust põhjendatuks. Vastustaja märgib, et Vabariigi Valitsuse
2. juuli
3. a otsus tunnistada
4. augustist 2020 kehtetuks Euroakadeemiale antud õppe läbiviimise õigused ja õigused väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid on tehtud pärast Tartu Halduskohtu esialgse õiguskaitse taotlust mitterahuldavat otsust. Haldusorgan on kohtumenetlusega arvestanud, kuid teisalt ei saa eeldada, et haldusorgan täielikult järgnevatest menetlustoimingutest loobub. Kaebuse sisuks olev käskkiri on oma olemuselt eelhaldusakt, mille alusel tegi Vabariigi Valitsus
5. juuli
6. a otsuse. Kaebajal oli võimalik esitada kaebus Vabariigi Valitsuse otsuse peale, millega ta oleks saanud vältida oma kaebuse eesmärgi muutumist perspektiivituks. Kaebaja on ise taotluse punktis 1.4 välja toonud, et pole pidanud otstarbekaks Vabariigi Valitsuse otsust vaidlustada, sest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu on tekkinud olukord, kus isegi positiivse lõpliku kohtuotsuse puhul puuduksid kaebajal rahalised vahendid, et õppetööga jätkata ning seetõttu muutus kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt välja toodud

§ 108

lg 11 ei ole asjakohane, kuna praeguse vaidluse raames puudub osapool, kelle kahjuks oleks kohus teinud otsuse, mis oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Esialgse õiguskaitse mitterahuldamine kohtu poolt ei oma vastustaja hinnangul

§ 108lg 11 mõistes tähendust.

Samuti puudub otsus, mida saaks kaebaja jaoks pidada äärmiselt ebaõiglaseks. Kaebaja pidi kaebust ette valmistades ette nägema võimalikke kulusid, mis seoses kohtusse pöördumisega võivad tekkida. Samuti pidi kaebaja ette nägema võimalust, et esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata, ning et vaidlustades eelhaldusakti ning mitte haldusakti, võib kaebus muutuda perspektiivituks, ning seda eriti juhul kui kohus ei rahulda kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust. 12. Seadusandja ei ole kehtestanud

§ 108lg 7 ls-st 1 erandeid.

Kohus ei pea põhjendatuks praeguses asjas sellist erandit tuletada ka tõlgendades seda sätet koosmõjus

§ 108lg-ga 11.

12.1. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse käskkirja nr 1.1-2/19/172 p 4 kehtivuse peatamise osas rahuldamata, pidades määravaks kolmandate isikute (õppima asuvad üliõpilased) huvi, mis kohtu hinnangul on kaalukam kaebaja huvist (majanduslike) takistusteta jätkata oma senist tegevust. Olukorras, kus kaebaja tegevuse jätkumine ei ole vaidlustatud haldusaktide sisu silmas pidades kindel, ning vastustaja poolt rõhutatud akrediteeringu 3

§ 109lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 1 2 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 396. Samas. 4