Obsah (9)

§ 630§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2019; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Kairi Peetersoo nõuab
2. juuli 2019 esitatud hagis Taavet Krassi vastu 1249 euro suuruse kahju hüvitamist. Hageja nõue tuleneb Taavet Krassi poolt Kairi Peetersoole õigusvastaselt tekitatud kahjust, s.o Taavet Krass lõhkus Kairi Peetersoole kuuluvat sõiduautot VW Phaeton. Kahju tekitaja sai karistada väärteo korras, kus ta tunnistas ka oma süüd, kahetses ning lubas kahju hüvitada. Siiski pole kostja tekitatud kahju hüvitanud, kuna väidetavalt ei ole tal raha. Ka kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine ei ole hagejal kostjaga õnnestunud. Kostja võttis oma 25.07.2019 ning 06.09.2019 kohtule esitatud menetlusdokumentides hagi õigeks. Kostja selgitab, et ta tunnistab oma süüd, kuid ta on võimeline maksma hagejale 50 eurot kuus, kuna tal on miinimumpalk ja laps. Hageja ei ole sellise kokkuleppega nõustunud. Hageja leiab 16.09.2019 seisukohas, et ei nõustu kostja ettepanekuga kahjuhüvitise tasumiseks osamaksetena 50 eurot kuus, kuna kogu summa tasumiseks kuluks siis u 2,5 aastat, mis on hageja hinnangul liiga pikk aeg. 2.

§ 440

lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses hagile võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 3. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 5. Poolte seisukohtadest nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt hüvitist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ka enne hagi esitamist, kuid pole seda saavutanud. Seega ei ole tegemist

§ 168lg 6 kirjeldatud olukorraga.

Kohus jätab eelnevast tulenevalt menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

6.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on vajalik ning põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin