Obsah (5)
§ 28§ 35§ 84§ 78§ 71KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja koht 2-19-2999 Tsiviilasja number A S hagi coolweld OÜ va
§ 28
lg 2 p 2, § 35, § 84 lg 1.
§ 28
lg 2 p 2 näeb ette, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
§ 35
kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
§ 84
lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
- Poolte vahel 16.10.2018 sõlmitud töölepinguga nr xxx on tõendatud, et hageja asus 16.10.2018 kostja juures tööle määramata ajaks täistööajaga käidujuht/projektijuht ametikohale. Töölepingu punktide 5.1., 5.
- ja 5.
- kohaselt on töötaja netotöötasu 1200 eurot, mis kuulub väljamaksmisele töötaja arvelduskontole arvestuskuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.
- Kostja ei ole esitanud tõendeid hagejale töötasu täieliku maksmise kohta ega vaidlustanud hageja poolt esitatud töötasu arvestust. 3
- Kostja sõnul ei viibinud hageja tööl kaheksa tundi päevas, nagu kokku lepitud. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja poolt 24.04.2019 esitatud vastuse lisana esitatud tõendid ei tõenda, et hageja ei viibinud tööl kaheksa tundi päevas või, et kostja tegi töö ajal muud kui tööd. Esitatud tõenditest ei selgu, et need on seotud kuidagi hagejaga ning tööajagraafik on koostatud kostja enda poolt. Tabel on allkirjastamata ning kohtu hinnangul ei kajasta tegelikku olukorda. Lisaks põhjus, et hageja ei viibinud tööl tervet tööpäeva, ei annaks ka alust töötasu ühepoolseks vähendamiseks.
§ 78
lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kohtule ei ole
§ 78lg-st 1 tulenevat hagejapoolset nõusolekut esitatud.
Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt töötasu väljamõistmist, on ilmselge, et hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut töötasu kinnipidamiseks. Kohtu hinnangul nähtub nimetatust, et osapoolte vahel puudus kokkulepe hageja töötasu kinnipidamiseks.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja saamata jäänud töötasu nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2018 novembrikuu saamata jäänud töötasu 458,18 eurot bruto. Aegumata kasutamata põhipuhkuse hüvitis
- Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on
§ 71
, mis sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
- Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise 1,84 päeva eest 120,42 eurot bruto.
- Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale 09.11.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning, et hageja viimane tööpäev oli 09.11.
- Töölepingu punkti 6.
- kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva tööaasta eest. Kostja ei ole tõendanud hagejale puhkusehüvitise maksmist, vaidlustanud puhkusehüvitise arvestust ega kasutamata jäänud puhkusepäevade arvu. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise 1,84 päeva eest 120,42 eurot bruto. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud hagi asjaolusid ning asjaolu, et hageja ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest, on käesolevas asjas põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 4