MS § 238 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud;
lg 1,3 alusel määrati katseaeg 1 aasta;
lg 1 p 1 alusel võeti juhtimisõigus ära 1 kuuks; karistus kantud; - Kehtivaid väärteokaristusi 8; tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Boriss Lillmanni süüdistatakse selles, et tema olles varem karistatud Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega 1-16-6504
järgi toimepandud kuriteos, juhtis tahtlikult uuesti 28.04.2019 kella 21.30 ajal Tallinnas Laagna teel Vilmsi bussipeatuse juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,98 mg/l) ning rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Boriss Lillmann toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Alice Simm, süüdistatav Boriss Lillmann ja tema kaitsja Dmitri Školjar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Boriss Lillmannile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aega 28.29.04.2019 karistuse hulka, s.o 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör taotleb vangistuse täitmisele pööramise asemel asendada vangistus üldkasuliku tööga
Vastavalt
Seega mõistetav vangistus moodustab 538 tundi üldkasulikku tööd ja üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks taotleb prokurör 2 aasta. Vastavalt
lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemisel järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Boriss Lillmanni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 8 alusel kohustada Boriss Lillmanni käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Boriss Lillmann määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta Boriss Lillmannilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Boriss Lillmann temale
lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Boriss Lillmannilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Boriss Lillmannilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude 2 suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 930 eurot tuleb Boriss Lillmannil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 69, § 75; § 50 lg 1 p 1; LS § 127 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Boriss Lillmann
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
(28.04.201929.04.2019) 2 päeva karistusaja hulka kandmata karistus vangistust 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 538 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Boriss Lillmann üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Boriss Lillmann kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Boriss Lillmanni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. -
lg 2 p 8 alusel kohustada Boriss Lillmanni käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Boriss Lillmann määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta Boriss Lillmannilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks. LS § 127 alusel on Boriss Lillmann kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista Boriss Lillmannilt 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 120 eurot riigi tuludesse. 3 Menetluskulud kokku summas 930 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 77,50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Boriss Lillmannile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.