lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust; § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust; § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning Villu Vilikule mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 08.02.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Villu Vilik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Villu Vilik on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Villu Viliku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Villu Vilik ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal kannab esmakordselt vanglakaristust. Villu Vilik kannab karistust järeltulijaga suguühte, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kohtu hinnangul on Villu Viliku poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Materjalidest nähtuvalt on Villu Vilik pika aja vältel, s.o alates aastast 2012 kuni 2016 on korduvalt xxxxxxxxx kui xxxxxxxxxxx suhtes kasutanud vägivalda. Lisaks on Villu Vilik ähvardanud ühe xxxxxxxxxxx ära tappa ja seda teiste laste nähes. Samuti Villu Vilik on xxxxxxxxxxxuhtes toime pannud seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteod. Kuritegusid on ta toime pannudxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes, kus ühe lapse suhtes on see kestnud pikema perioodi vältel (s.o vahemikus xxxxxxxxxxxxxxx ja korduvalt. Villu Vilikule mõisteti kuritegude kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 8 kuud 2 vangistust, millest Villu Vilik on käesolevaks ajaks ära kandnud ligikaudu 2 aastat 7 kuud vangistust. Arvestades toime pandud kuriteo osjaolusid, on kohus seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne Villu Viliku poolt toimepandud kuritegudega ning tema vabastamine oleks seega selgelt vastuolus ühiskonna õigustundega. Vangistuse jooksul on Villu Viliku käitumine üldiselt positiivne, ta on osalenud vestlustel psühholoogiga, läbinud Vihajuhtimise programmi ja osalenud vangla tööhõives, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Villu Vilik tunnistab kuritegude toimepanemist, kuid ei ole võimeline neid põhjendama. Villu Vilik leiab, et probleem seisneb äkkvihas ja kuriteo vältimiseks oleks pidanud oskama õigel ajal ära jalutama (kuriteo põhjuseks on Villu Viliku hinnangul suured pinged nii tööl kui ka eraelus ja tema agressiivne reaktsioon sellele). Kohtuistungil Villu Vilik selgitas, et kuritegude toimepanek oli seotud tema psüühilise tervise halvenemisega, mis on nüüdseks kontrolli all (vanglas manustas rahusteid ja käis psühhiaatri vastuvõtul) ning ta kavatseb ka vabaduses ravi jätkata. Kohus peab positiivseks, et Villu Vilik on vangistuse jooksul tegelenud oma psüühilise tervise parandamisega. Kuid arvestades kinnipeetava iseloomustest nähtuvaga (s.o tunnistab kuritegusid, kuid ei ole võimeline neid põhjendama) aga ka Villu Viliku sõnadega (kõige ilusam tegu ei olnud jah, mis ma üldse tegin, et vangi sattuda), on kohus seisukohal, et Villu Vilik ei ole siiani täielikult teadvustanud toimepandud kuritegude raskust ega mõistnud selle tagajärgi. Eelnevast tulenevalt on kohus veendumusel, et seni ära kantud karistus ei ole ilmselt veel oma eesmärki täitnud ja ka uute kuritegude toimepanemise riskid ei ole seega maandatud. Vabanemise korral Villu Vilikul olemas elukoht. Töökoht küll puudub, kuid kinnipeetav on seisukohal, et saab tööle xxxxxxvabrikusse värvimajja. Lisaks Tartu Vangla andmetel Villu Vilikult puuduvad tasumata nõuded ja vabanemisfondis on 384 eurot. Samas ei erine see olukord varasemast. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Villu Viliku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kriminaalmenetluse kulud Villu Viliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.09.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 155,04 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 155,04 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Villu Vilikult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.