Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi Andero Merila vastu võla nõudes. Nõude aluseks on IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud krediidileping nr XXX, mille alusel kostja sai krediiti 1250 eurot. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1250 eurot, viivise 606,13 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.06.2019.
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingus kokku lepitud intressimäär 45% aastas (0,13% päevas), mida hageja soovib kohaldada ka viivisemäärana, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et viivisemäär 45% aastas (0,13% päevas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on liigkasuvõtlik ja seetõttu tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõlgnevuselt 1250 eurot alates 14.03.2018 kuni 22.03.2019 summas 102,19 eurot (1250 eurot x 8% aastas x 373 päeva). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 503,94 euro (606,13 eurot - 102,19 eurot) ulatuses. Võla sissenõudmiskulu nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 2 ning oma nõude suurusest. Kohus selgitab hagejale, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, mida on hageja võla sissenõudmiseks teinud ning millises summas on hageja kulusid tegelikult kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, leiab kohus, et sissenõudmiskulu 50 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud
Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ning kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest 30 eurot, kokku 255 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu lähtuvalt hagihinnast seaduses sätestatud ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale üritatud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse § 48 lg 3 kohaselt kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 30 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 178,5 eurot (255 x 70%). Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.