Obsah (7)

§ 428§ 429§ 440§ 457§ 162§ 174§ 177

2-18-16158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16158 A Si hag

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 33. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja nõuetest loobumise ja loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse. 7 34. Kostja avaldas kohtumenetluse käigus, et ta on nõus tasuma hagejale 1627,33 eurot. Seega on kostja hageja nõude osaliselt õigeks võtnud.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et vastavalt kostja 03.01.2019 menetlusdokumendile tuleb hageja nõue summas 1627,33 eurot osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 1627,33 eurot.

1. Hageja leidis, et kostjalt tuleb välja mõista kogu põhinõue ja viivisenõue. Hagejal oli korteri omanikuna kohustus tasuda korteri kommunaalteenuste eest. Kostja valdas korterit ilma õigusliku aluseta ja pahauskselt. Kostja alusetu rikastumine seisneb kasutuseeliste saamises, sest ta hoidis kokku kommunaalkulude maksmisele kuuluva summa. Kostja vastuväited on alusetud. Analoogilise nõude rahuldas kohus kostja suhtes tsiviilasjas 2-17-
2. Samas leidis hageja, et kuna kostja ei pidanud talle maksma üüritasu, hoidis ta sellega kokku vähemalt 500 eurot kuus. Hageja nõue antud menetluses on väiksem, kui võimalik üüritasu.
3. Kostja ei olnud nõus maksma hagejale omaks võetud summast enam, sest korteriühistu arved sisaldavad positsioone, mis kuuluvad tavapäraselt korteriomandi omaniku poolt tasumisele. Nendeks on kulud remondifondi ja põhihooldustasu eest. Need kulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja kanda peaksid jääma kulud, mis on otseselt tekitatud kostja poolt ehk küte, vesi ja prügivedu.
4. Kohus leiab, et vaatamata kostja vastuväidetele kuulub hageja nõue tervikuna rahuldamisele. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 2 kohaselt hinnatakse eelviidatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem.
5. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ehk kasutuseelised. Riigikohus on selgitanud, et kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (RK TKm 3-2-1-180-15, p 39, 3-2-1-60-09, p 13). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt, võrreldes kasutuseelise väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (RK TKo 3-2-1-137-05, p 13, RK TKm 3-2-1-31-17, p 15.3).
6. Riigikohus on samuti selgitanud, et kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides võiks teha. Silmas tuleb pidada konkreetset vaidlusalust kinnisasja (RK TKm 3-2-1-31-17, p 15.3). Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt, võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus on suurema väärtusega, tuleb hüvitada väärtuste vahe (RK TKo 3-2-1-46-09, p 14).
7. Kohus selgitas hagejale 08.04.2019 (toimiku lk 59), et kasutuseeliste nõude esitamisel lähtutakse kasutuseelise abstraktsest väärtusest ehk näiteks eeldatavast keskmisest üürihinnast. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja ei olnud põhistanud, miks on kasutuseelise objektiivne 8 väärtus samastatav korteriühistu igakuiselt esitatud arvetega. Kostjale selgitas kohus omakorda vajadust vastuväiteid põhistada.
8. Käesolevas asjas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et hageja viidatud perioodil oli ta vaidlusaluse korteri omanik, mida tõendab ka esitatud kinnistusraamatu väljavõte (toimiku lk 5). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et ta kasutas korterit ilma õigusliku aluseta. Harju Maakohus tegi 30.05.2016 tsiviilasjas nr 2-14-58756 otsuse (toimiku lk 11-14), milles mõistis A Si (isikukood XXX) kasuks kostja valdusest välja korteriomandi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostjal sõlmitud korteri kasutamiseks leping, kuid hageja oli lepingust kehtivalt taganenud.
9. aasta märtsis saatis hageja esindaja kostjale kaks e-kirja (toimiku lk 9), milles palus korteri vabastada, viidates tsiviilasjas nr 2-14-58756 tehtud lahendile. Kostja vastas 18.04.2017 ja teatas, et on toonud Tallinna Õigusbüroosse korteri võtmed (toimiku lk 10). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja vabastas korteri 18.04.2017, olles seda eelnevalt kasutanud. Kostja on nõustunud, et ta tarbis korteris elades kommunaalteenuseid, kuid ei tasunud neid.
10. Hageja esitas kohtule XXX Korteriühistu makseteatised ja arved perioodil 12.10.2015 kuni 15.05.2017 (toimiku lk 15-24). V V AS Swedbank pangakonto väljavõttest (toimiku lk 25, lk 73) nähtub, et nimetatud isik tasus KÜ-le XXX hageja eest
11. aastal kokku 300 eurot. Sama isiku AS SEB Pank konto väljavõttest (toimiku lk 25 pöördel, lk 74) nähtub, et ta tasus hageja eest korteriühistule kokku 1066,62 eurot. Hageja esitas kohtule A Si kirjaliku kinnituse (toimiku lk 75), milles ta kinnitas, et tasus hageja palvel ja eest XXX korteriühistule kommunaalteenuste eest 2000 eurot perioodil 28.10.2015 kuni 31.05.2017 väljastatud arvete eest. Kinnitusele on lisatud makset tõendav maksekorraldus (toimiku lk 76). KÜ XXX raamatupidaja M R on hageja esindaja pöördumisele vastates 24.05.2019 e-kirjas kinnitanud (toimiku lk 72), et vaidlusaluse korteri eest on perioodil 20.02.2015 kuni 24.04.2018 esitatud arved tasutud ja võlgnevus puudub. Eelviidatud tõenditest saab kogumis järeldada, et hageja kui korteriomaniku eest tasusid korteriühistu esitatud arved kolmandad isikud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ise oleks arveid tasunud või et kolmandad isikud oleksid talle arvete tasumisest tulenevalt esitanud rahalisi nõudeid.
12. Hageja esindaja V V saatis e-posti aadressile xxx e-kirju ajavahemikul 09.04.2015 kuni 19.06.2015 (toimiku lk 6-7), milles muuhulgas teatas, et hageja on saanud korteri omanikuks ja palus kostjal tasuda kommunaalmaksed. Kostja e-kirjadele ei vastanud ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas kostja sai e-kirjad kätte.
13. aastal saatis hageja esindaja uuesti kostjale e-kirju nõudega tasuda kommunaalkulude eest (toimiku lk 8). Kostja e-kirjadele ei vastanud ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas ta e-kirjad kätte sai. 15.10.2018 saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja (toimiku lk 26-27), milles nõudis kasutuseelistena 3914,40 euro tasumist. Nõudekirja saatis hageja esindaja kostjale ka e-posti teel (toimiku lk 29).
14. Kohus leiab, et eelviidatud e-kirjad ja nõudekiri ei tõenda erinevalt hageja väidetest siiski seda, et kostja kasutas korterit pahauskselt. VÕS § 1039 sätestab, et rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne 30.05.2016 otsuse tegemist teadnud, et tal puudub õiguslik alus korterit kasutada. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma hageja viited kostja võimalikule pahausksusele ka sisulist tähtsust, sest hageja ei ole esitanud kostja vastu rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõuet.
15. Hageja on võrdsustanud oma kasutuseeliste nõude korteriühistu esitatud makseteatistel ja arvetel toodud summaga, kuid ei põhistanud sisuliselt, miks on antud summa näol tegemist 9 kasutuseelistega AÕS § 62 lg 1 mõistes. Nõutavaks kasutuseeliseks peaks olema esemest saadav kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestada ka kulutusi, mida ta pidi tegema. Seega ei saa kohtu hinnangul AÕS § 62 lg 1 mõistes kasutuseeliseks olla korteriomaniku poolt tavapäraselt korteriühistule tehtavad maksed ning seda eriti olukorras, kus hageja ise ühtegi makset korteriühistule teinud ei ole. Kohus ei ole hageja nõude rahuldamisel seotud ka tsiviilasjas nr 217-15837 (toimiku lk 49-53) tehtud otsusega, sest hageja ei olnud viidatud tsiviilasjas pooleks.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel.

1. Küll aga nõustub kohus hageja väitega, et tema kasutuseeliseks ja sellest tulenevaks nõudeks kostja vastu võis olla korteri üürimisest võimalikult saadav tulu. Hageja on esitanud R K nimelise isiku kinnituse (toimiku lk 77), mille kohaselt soovis ta üürida vaidlusalust korterit tasuga 300 eurot kuus, millele oleksid lisandunud kommunaalkulud. Korteri üür oli kinnituse andnud isiku kohaselt tavapärasest odavam. Sarnase korteri üüritasuks oleks olnud 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Eeltoodust lähtuvalt on hageja tõendanud, et tal oli võimalik saada korteri üüritasu, kuid see kasutuseelis jäi tal kostja tõttu saamata. Hagejal oleks olnud õigus nõuda kostjalt palju suuremat tasu, kui on tema tegelik nõue. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja võimalikule saamata jäänud üüritasu nõudele. Eeltoodu tõttu kuulub hageja nõue kostja vastu tervikuna rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena täiendavalt välja mõista (hageja põhinõue 3126,24 eurot – kostja poolt omaks võetud 1627,33 eurot) 1498,91 eurot.
2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 2,04 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele vastuväiteid. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 2,04 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast 27.10.2018 kuni kohtulahendi tegemise päevani 30.08.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 211,04 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 2,04 eurot + 211,04 eurot = 213,08 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 31.08.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 3126,24 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 48.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulu 1836 eurot koos käibemaksuga. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude 10 summalt. Õigusabi osutati tunnitasuga 102 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et õigusabi tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks kulunud aega kohus tervikuna põhjendatuks ei loe.
2. Menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal 21.01.2019 kostja vastusega tutvumisele, juriidilisele analüüsile, hageja 21.01.2019 seisukoha koostamisele ja esitamisele kokku 5 tundi ehk 510 eurot. Arvestades esitatud seisukohtade sisu ja mahtu, loeb kohus kogumis põhjendatuks ajakulu 4 tundi. Hageja 21.01.2019 menetlusdokument sisaldas küll avalduse hagist osalise loobumise kohta, kuid muus osas kordas hageja esindaja varasemalt esitatud seisukohti. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja 10.06.2019 seisukohtadega tutvumisele ja lõplike seisukohtade koostamisele kulus 2 tundi ehk 204 eurot. Kohus antud ajakulu põhjendatuks ei pea. Hageja 10.06.2019 menetlusdokument kujutas endast sõna-sõnalist kordust varasematest seisukohtadest, mistõttu ei saanud dokumendi koostamisele kuluda aega enam kui 10 minutit. Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel põhjendatuks.
3. Kokku loeb kohus hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel põhjendatuks 15 h 10 minutit. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud 1547 eurot koos käibemaksuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1847 eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1547 eurot on hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt

§ 177

lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1847 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 11