2-19-104926/6

Tsiviilasi nr 2-19-104926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Andres Kärp vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2676,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja esindaja Marilin Palts (jurist@julianus.ee) Kostja Andres Kärp (ik XXX; elukoht XXX) lihtmenetlus Menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Mõista välja Andres Kärbilt XX.XX.XXXX BB Finance OÜ-ga (endine ärinimi Raha24 OÜ) sõlmitud laenulepinguga nr XXX seoses OÜ Aktiva Finants kasuks: 2.
4. põhivõlg 1461,28 eurot, intress 179,89 eurot ja 26.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 145,73 eurot; 2.
5. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 27.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Jätta menetluskulud hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.
9. Mõista välja Andres Kärbilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 255 eurot.
10. Andres Kärbil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte 1 toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus on seisukohal, et lepingus nr XXX ettenähtud viivise määr 0,13% tasumata summast päevas (50,4% aastas), mis tuleneb kokkulepitud intressimäärast, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel. Lepinguga ettenähtud viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära (0,022% päevas) enam kui kuuekordselt. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Kohtu arvutuste kohaselt, kasutades viivisekalkulaatorit 2 (www.viivisekalkulaator.ee), on seadusjärgne viivis hagis nõutud perioodi 27.01.201826.04.2019 eest 145,73 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja avalduse kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 90 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 365 eurot. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 255 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3