2-19-5432/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-5432 Tsiviilasi Svea Stamberg hagi Andres Tederi vastu 7230 euro 14 sendi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 7808,55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Svea Stamberg; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Peep Rajavere; epost advokaat.rajavere@gmail.com Kostja: Andres Teder, isikukood XXX; elukoht XXX Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Andres Tederi
4. juuni
5. a taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
6. Rahuldada tagaseljaotsusega Svea Stambergi hagi Andres Tederi vastu 7230 euro 14 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
7. Mõista Andres Tederilt (Teder) Svea Stambergi (Stamberg) kasuks välja: 3.
8. põhivõlg 7230 eurot 14 senti; 3.
9. viivis tasumata põhivõlalt alates
10. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11. Jätta Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud tsiviilasjas nr 2-19-5432 käesoleva otsusega rahuldatud nõuete täitmise tagamiseks jõusse.
14. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Jätta menetluskulud Andres Tederi kanda.
17. Mõista Andres Tederilt Svea Stambergi kasuks välja menetluskulud 1443 (üks tuhat nelisada nelikümmend kolm) eurot.
18. Mõista Andres Tederilt Svea Stambergi kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud
19. aprillil
20. Kostja on esitanud
21. mail
22. a esindaja vahendusel taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks kuni
23. juunini
24. Kohus on kostja taotluse
25. mail
26. a rahuldanud. Kohus on pikendanud hagile vastamise tähtaega
27. juunini
28. Kostja esindaja on kohtu
29. mai
30. a kirja e-toimiku vahendusel kätte saanud
31. mail
32. a. Kostja ei esitanud hagiavaldusele
33. juuniks
34. a vastust. Kostja on esitanud
35. juunil
36. a taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohus selgitab, et kohus võib TsMS § 64 lg 1 järgi kohtu määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kostja soovib hagile vastamise tähtaja pikendamist oma tervislikust seisundist tulenevalt. Kostja on lisanud taotlusele arstitõendi. Tõendist nähtub, et kostja viibis XXX. Kostja järgmine haiglas viibimine on plaanis XX.XX.XXXX. Tõendist nähtub, et kostjal oli nimetatud perioodil ametlike asjade ajamine häiritud. Kostjal on olnud hagile vastamiseks aega kokku 42 päeva. Kostjal oli enne haiglasse minekut aega tegeleda vastuse koostamisega 20 päeva ja pärast haiglast välja saamist veel 17 päeva. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et kostjal ei olnud enne ja pärast haiglas viibimist võimalik hagile vastuse koostamisega tegeleda. Kostjal on lisaks sellele olnud alates
37. maist 2019 menetluses ka esindaja. Esindajal oli võimalik hagi vastust koostada ka ajal, mil kostja oli haiglas. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal on olnud hagile vastamiseks enam kui nelikümmend päeva ning lisaks sellele on kostjal olnud menetluses esindaja, ei saa vastamistähtaja vältel viie päeva jooksul kostja haiglas viibimist pidada oluliseks põhjuseks, mis oleks takistanud kostjal hagile vastamast. Kostja ei ole seega välja toonud mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal hagile tähtaegselt vastata. Kohus märgib täiendavalt, et kostja
38. juuni
39. a taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks on kostja teistkordne taotlus sama menetlustähtaja pikendamiseks. Hageja on
40. juunil
41. a märkinud, et ta ei anna nõusolekut hagile vastamise tähtaja teistkordseks pikendamiseks. Hagile vastamise tähtaja pikendamine ei ole seega ka TsMS § 64 lg 1 teisest lausest tulenevalt võimalik. Kostja
42. juuni
43. a taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta TsMS § 64 lg 1 alusel seega rahuldamata. Kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a. eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi aadressil XXX. Üürileping sõlmiti tähtajaga 3 aastat. Leping pikenes tähtaja möödumisel tähtajatuks. Kostja pidi maksma eluruumi kasutamise eest üüri 180,00 eurot kuus. Kostja kohustus lisaks üürile tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kulud vastavalt teenuseosutaja arvetele. Üürileping lõppes ülesütlemisega
44. detsembril
45. a. Kostja ei ole tasunud üürilepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevusi kokku summas 7230,14 eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 292 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel üüri- ja kõrvalkulude 7230,14 euro tasumist. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda kostjalt üüri- ja kõrvalkulude tasumise eest viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni üüri- ja kõrvalkulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi tuleb seega rahuldada. Tartu Maakohus rahuldas
46. aprillil
47. a hageja hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus seadis kostjale kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXX, 271/1106 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 10 120 eurot hageja kasuks, tagamaks tsiviilasjas nr 2-19-5432 esitatud nõuete täitmist. Tartu Maakohtu
48. aprilli
49. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta tsiviilasjas nr 2-19-5432 esitatud nõuete täitmise tagamiseks jõusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 525 (475 + 50) eurot ja esindajatasu 918 eurot, kokku 1443 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu hagi üürilepingust tuleneva üüri ja kõrvalkohustuste väljamõistmiseks. Tegemist ei ole seega õiguslikult keerulise hagiga. Hagiavaldus on esitatud alates
50. kuni
51. aastani tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja vahepeal võlgnevust tasunud. Hagiavalduses sisalduva võla arvestuse koostamine ja hagile lisatud tõendite läbitöötamine on seega olnud ajamahukas. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu ei ületa sarnase nõude esitamise eest tavaliselt tasuda tulevat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu suurus on seega samuti põhjendatud. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 765 (8,5 tundi *90 eurot) euro ulatuses. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi seega hüvitada käibemaksuga kokku summas 918 (765 * 1,2) eurot. Hageja menetluskulud on seega 1443 (525 + 918) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 1443 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik