lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav Rimmo Kaasik isikukood: 39009112726; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, Tartu Maakohtu 20.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-135599
lg 1 järgi rahalise karistusega 160 eurot
lg 1 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; karistus täidetud 19.09.2016 tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 23.03. – 24.03.2019 Kaitsja advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: Tunnistada süüdi Rimmo Kaasik
1
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Rimmo Kaasiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.03. – 24.03.2019, s.o 2 (kaks) päeva. Rimmo Kaasiku poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Rimmo Kaasik ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata Rimmo Kaasikule käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused:
lg 4 alusel määrata Rimmo Kaasikule kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest – Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, ning läbida hindamise meditsiiniasutuse poolt määratud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Rimmo Kaasikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 16.10.
lg 1 järgi selles, et tema 23.03.2019 kella 05.38 paiku juhtis Tartus Vabaduse puiesteel mootorsõidukit Audi A8L reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Rimmo Kaasik kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (23.-24. märts 2019), mille vältel Rimmo Kaasik oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 3 1, ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Rimmo Kaasik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 2 p 2 alusel määrata, et Rimmo Kaasik on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata, et Rimmo Kaasik on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
75 lg 4 alusel võtab Rimmo Kaasik endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Rimo Kaasikult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi tasu 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud, kokku 870 eurot, ära tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Rimmo Kaasikut tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72,50 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Rimmo Kaasik on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Rimmo Kaasik süüdi
Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 60 eurot (tl 24-25) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb Rimmo Kaasikul KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena hüvitada sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on kokku 870 eurot, mis tuleb ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks igakuiste osamaksetena 72,50 eurot kuus. Kohtumenetluses riigi õigusabi tasu ei lisandunud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.