lg 2 kohaselt omand Eesti Vabariigis esineb eraomandina, juriidilise isiku omandina, munitsipaalomandina ja riigi omandina.
lg 1 kohaselt omandiõigus tekib vara valmistamisega või omandamisega tehingu järgi, omandiõiguse taastamisega või muul viisil, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusega.
lg 1 kohaselt eraomandiõigus tekib ettevõtlusest, palgatööga ja isiklikust majapidamisest saadud tulust, aktsiatest või muudest väärtpaberitest saadavatest dividendidest, tehingutest saadavast ja muust tulust, mille saamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusega. See tähendab, et omandiseadus kehtestas omandi tekkimisele laialdase lepinguvabaduse. Seadus ei sätestanud omandiõiguse ülemineku eeldusena ka valduse üleandmist.
ja § 41 lg 1 kohaselt ühises omanduses võib olla igasugune vara, mille suhtes ühine omandiõigus ei ole Eesti Vabariigi seadusega keelatud. Ühine omandiõigus tekib ühise töö, tehingute, ühise vara alusel toimuva ettevõtluse ning muudel alustel, mis ei ole seadusega vastuolus. Lepingu sisu tuleb tõlgendada vastavalt poolte tahtele. Kohus on seisukohal, et aianduskooperatiivi „Juss“ liikmete üldkoosoleku protokollist 11. juulist 1992 nähtuv aianduskooperatiivi liikmete kokkulepe selle kohta, et ühises kasutuses olev vara jääb eraomandisse andmata (vaidlust ei ole selle üle, et ükski kooperatiivi liige ei ole esitanud avaldust nõudega erastada talle vastav osa kaasomandisse jäetud varast) vastas tollel ajal kehtinud seadusele aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta ja
le. Kõik üheksa aianduskooperatiivi liiget otsustasid, et saunahoone jääb ühisvaraks. Asjaolu, et ühisomanikud ei määranud kindlaks igale omanikule kuuluva osa (kaasomandi osa) suurust, ei tähenda, et aianduskooperatiivi liikmed kaotasid omandiõiguse ühisesse omandisse jäänud vara suhtes. Maatükk, millel asub saunahoone, on reformimata riigimaa, mille üle vaidlust ei ole. Vastavalt AÕSRS § 13 lõikele 1 on saunahoone puhul seega tegu vallasasjaga. AÕSRS § 13 lg 5 kohaselt võib ehitise omanik, kellel ei ole õigust saada maa omanikuks, nõuda ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 06.02.2017 teatisest nähtuvalt on Tartus Lumimarja 1b asuva sauna aluse maa osas hoonestusõiguse seadmise menetlus peatatud kuni kohtuvaidluse lõpuni. Seega on hageja õiguslik huvi omandiõiguse tuvastamiseks põhjendatud ka eesmärgiga seada hoonestusõigus temale kaasomandi osana kuuluva sauna alusele riigimaale. Inga Koch on esitanud kohtule kaks pärimistunnistust: 1) XX.XX.XXXX surnud K. O. a kohta, kelle vara pärijateks olid abikaasa M. O. ja lapsed Inga Koch ning Illar Orav ja 2) XX.XX.XXXX surnud M. O. kohta, kelle pärijateks olid võrdsetes mõttelistes osades lapsed Inga Koch ja Illar Orav. Hagiavalduses märgitu kohaselt võttis hageja koos oma vennaga pärandi vastu. Pärandvara jagamise kokkulepet ei ole kohtule esitatud. Pärimisseaduse (PärS) § 147 lg 1 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega saab Inga Koch nõuda omandiõiguse tunnustamist aianduskooperatiivi „Juss“ endiste liikmete ühisomandisse jäetud sauna ühisomaniku K. O. a pärijana 1/9 mõttelise osa ulatuses (koos kaaspärija Illar Oravaga). 4 Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.