KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12894 Tsiviilasi XX ha

) § 298 lg 1) ega ekspertiisi osas seisukohti esitada. Samuti rikkus maakohus hageja õigust olla ära kuulatud (

§ 477lg 4).

1. Asjas tuleb määrata kordusekspertiis, kuna hageja kahtleb, kas ekspertiisiks vajalike proovide andmisel viibis kostja. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 11. Vastuseks hageja seisukohale, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama tagaseljaotsusega, selgitab ringkonnakohus, et tulenevalt

§ 413lg-st 4 ei saa kohus teha põlvnemisasjas tagaseljaotsust.

12. Seoses hageja väidetega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui ei andnud hagejale võimalust eksperti küsitleda ega ekspertiisi osas seisukohti esitada, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tegi ekspertiisiakti avalikus e-toimikus nähtavaks 14.03.2019 ja teavitas pooli ekspertiisi tulemustest nii 14.03.2019 e-kirjaga, kui andis hagejale tähtaja hagi tagasivõtmiseks (tl 53), kui ka 20.03.2019 e-kirjaga, kui andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks kostja vastuse osas ning kooskõlastas pooltega kohtuistungi kuupäeva (tl 54). Asjaolu, et maakohus ei määranud tähtaega konkreetselt eksperdiarvamuse kohta seisukoha esitamiseks, ei tähenda, et hagejalt võeti võimalus esitada seisukohti ekspertiisi tulemuste kohta või esitada täpsustavaid küsimusi eksperdile. Seejuures märgib ringkonnakohus, et

-st tuleneb kohtu kohustus hoida menetlusosalisi kursis ekspertiisiga seonduvaga, mida maakohus on ka teinud.

§ 298

lg-st 1 tulenevalt võib kohus määrata menetlusosalistele ka tähtaja, kuid ei pea. Kuivõrd asjas toimus kohtuistung, mille toimumise aja kooskõlastamise kiri saadeti ka hagejale isiklikult (tl 54), ei saa hageja tugineda väitele, et tal puudus võimalus olla ärakuulatud.

1. Hageja ei ole oma kahtlust, et asjas tehtud DNA-ekspertiisi läbiviimisel ei viibinud kostja, apellatsioonkaebuses millegagi põhjendanud. Ekspertiis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI). Ringkonnakohus on veendunud, et EKEI-s proovide võtmisel kontrollitakse isikusamasust. Hageja paljasõnaline väide, et proovi andis ilmselt vale isik, ei ole usutav. Lisaks ei ole hageja oma kahtlusi maakohtu menetluses avaldanud.
2. Seega tugines maakohus asja lahendamisel põhjendatult DNA-ekspertiisiaktile, mille kohaselt saab hageja >99,999999999% tõenäosusega olla kostja bioloogiline isa, ning tuvastas õigesti, et hageja on kostja eostanud ning seega ka perekonnaseaduse § 84 lg 1 3

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjale vastamiseks, mistõttu ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 18.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 4