Obsah (4)

§ 155§ 46§ 124§ 152

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 27. juuni 2019, Tallinn 3-19-1074 Haldusasi L. M. kaebus õigusvasta

§ 155lg 5, §-d 203-204) ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1.

L. M. esitas

1. juunil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni
2. novembri
3. aasta otsuse nr 18 tühistamist. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele leiab L. M.
4. juunil 2019 esitatud avalduses, et kuna nõude esitamise õiguslikuks aluseks on Balti Eraseaduse §-d 79 ja 80, ei aegu see nõue kunagi, ent alternatiivselt on kaebaja taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist, põhjendades seda oma halva tervisega.
5. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lõikest 1 leian, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Omandireformi aluste seaduse § 19 lg 1 kohaselt oli halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. ÕVVTK linnakomisjoni

1. novembri
2. aasta otsuse näol on tegemist sellise otsusega. Kuigi kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest ei 1 selgu üheselt, kas või millal ÕVVTK linnakomisjoni otsus esmakordselt L. M. teatavaks tehti, nähtub kaebusest siiski, kaebaja pidi olema sellest otsusest teadlik hiljemalt
3. aastal, sest Tallinna Maa-ameti
4. juuni
5. aasta kirjas (tl. 8) on sellele ÕVVTK linnakomisjoni otsusele sõnaselgelt viidatud ja märgitud, et Maa-ameti hinnangul on see otsus õiguspärane, samuti on selles kirjas L. M. selgitatud XXXXX tn XX asunud vara tagastamisega seotud küsimusi. Seega pidi kaebaja vaidlustatud otsusest igal juhul teadlik olema juba
6. aastal ehk 11 aastat enne kohtusse pöördumist. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et ta sai linnakomisjoni
7. aasta otsusest teada alles Tallinna Linnavara Ameti
8. juuli
9. aasta kirjast. Tegelikult on sellele, et L. M. taotlust end. XXXXX tn XX õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes ei rahuldatud, viidatud juba Tallinna Linnavaraameti
10. oktoobri
11. aasta kirjas (tl. 6), millest on kaebuse esitamiseks möödas üle 23 aasta. Seega tõenäoliselt oli kaebaja otsusest teadlik isegi veel oluliselt varem kui
12. aastal, ent seda ei ole konkreetselt vaja välja selgitama hakata, kuna kaebetähtaja hindamise seisukohast piisab sellest kui lugeda kaebaja otsusest teada saanuks
13. aastal.

§ 46

lõikes 7 on sätestatud, et Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Antud juhul on ilmne, et hiljemalt

1. aastal oli L. M. teadlik sellest, et tema taotlus XXXXX tn XX asuva vara tagastamiseks on jäetud rahuldamata. Pöördudes kohtusse 11 aastat hiljem, on ta igal juhul kaebetähtaja mööda lasknud.
2. Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla mingisugused kaebaja enda tahtest ja tegevusest sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei olnud kaebuse esitamine objektiivselt võimlik või mida silmas pidada ei oleks saanud kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebaja on esitanud koos kaebuse täpsustusega erinevaid andmeid oma terviseseisundi kohta aastatel 2017-
3. Kui välja jätta teatud hulk päevi, mil kaebaja viibis haiglas, ei nähtu neist andmetest, et muul ajal oleks kaebajal olnud kaebuse esitamine takistatud. Teiseks puudutavad need andmeid vaid kaht viimast aastat, samas kui kaebaja oleks kaebuse pidanud esitama oluliselt varem. See tähendab, et kaebaja esitatud selgitused ja tõendid oma terviseseisundi kohta ei luba asuda seisukohale, et alates ajast, mil kaebaja ÕVVTK linnakomisjoni otsusest teada sai (mis oli kõige hiljem
4. aasta juunis, ent võis ja tõenäoliselt oligi oluliselt varem) oleks tal pidevalt olnud mingi takistus kaebuse esitamiseks. 4.

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 kohaselt tuleb menetlus lõpetada, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lõikest 3 tuleneb, et kui selline menetluse lõpetamise alus ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebuse menetluse lõpetamine tähendab muuhulgas seda, et isik ei saa sama kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2