lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 9) osalema sotsiaalprogrammis; 10) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Eduard Lipitini vangistusest vabanemisest. Eduard Lipitin vabastada määruse jõustumisel. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Eduard Lipitinilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700008077. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Eduard Lipitinile, tema kaitsjale, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-875 tunnistati Eduard Lipitin süüdi
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2018 kuni 25.09.2018, s.o 2 (kaks) päeva, ning mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistus eelmise, 20.06.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 5 kuud 4 päeva, mõistes Eduard Lipitinile lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 2 (kaks) päeva. Sama otsusega võeti Eduard Lipitin vahi alla käesolevas kriminaalasjas alates otsuse kuulutamisest ning karistusaega arvestati alates 19.02.
lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19875 tunnistati Eduard Lipitin süüdi
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli) kuud ja 28 päeva.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistus eelmise, 20.06.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 aasta 5 kuud 4 päeva, mõistes Eduard Lipitinile lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 2 (kaks) päeva alates 19.02.2019. Kohtuotsus on jõustunud. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4626 tunnistati Eduard Lipitin süüdi
lg 2 p 2,3, § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva katseajaga 2 aastat. Kohtuotsus on jõustunud. 3 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.11.2018 määrusega pöörati Viru Maakohtu 20.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 26 päeva vangistust, täitmisele. Vangistuse kandmise alguse kuupäevaks on E. Lipitini vanglasse saabumise aeg. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 03.01.2019. Eduard Lipitin pani toime mõlemas kriminaalasjas teise astme kuriteod. Käesolevaks ajaks on Eduard Lipitin temale mõistetud karistusajast, 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva vangistust, ära kandnud 7 kuud ja 20 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et E. Lipitini avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks 4 ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Eduard Lipitini käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Alates 11.07.2019 ta töötab XXX ametikohal. Ta läbis riigikeeleõpe A1 tasemel, kursus on sooritatud tulemusega 87,5%. Eduard Lipitin osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Arvab, et tal ei ole probleeme sõltuvusega, kuid tunnistab, et alkoholi tarvitamine tekitas probleeme tema elus. Üldiselt tunneb oma põhilised riskifaktorid ja kuidas ta saaks nendega toime tulla. E. Lipitin vestles psühholoogiga mõtlemise ja vägivaldse käitumise teemadel, probleemide lahendamise oskusest, kuidas vältida vägivaldset käitumist. Isik mõistab, et tema põhiliseks probleemiks on alkoholi tarvitamine ning kui ta suudab loobuda alkoholist, siis suudab kontrollida oma emotsioone ja käitumist. Praegu on olemas motivatsioon muutmiseks, kuna saab aru, et tema käitumine ei ole normaalne. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Eduard Lipitin elama asuda aadressile XXX, kus elavad E. Lipitini XXX E Y ja XXX O Y . Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub E Y . Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning on olemas kõik eluks vajalik. Korteri omanik E Y andis kirjalikult nõusoleku Eduard Lipitinil elukoha kasutamiseks. E Y ja O Y andsid nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Positiivne on see, et E. Lipitin suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Tal on keskeriharidus. Ta on omandanud XXX. E. Lipitinil on XXX. Enne vangistust töötas ametlikult 6-7 aastat XXX AS-is maa-aluse XX ja XX ning omas ametlikku sissetulekut (kuus ca XXX eurot). Vabanemisjärgseks töökohaks on kinnipeetav välja toonud XXX. XXX juhatuse liige A N kinnitas 14.08.2019, et Eduard Lipitinil tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas, kuhu ettevõte teeb suunatud taotluse ning töötukassa kaudu võetakse Eduard Lipitin tööle XXX. Laene ja tasumata nõudeid ei ole. Vangistuses on hõivatud töötamisega XXX. Vabaduses on Eduard Lipitinil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Ta suhtleb aktiivselt nii ema kui ka isaga (elavad lahus), isa on kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab karistust Viru Vanglas. Ema sõnul on suhted pojaga väga head ja üksteist toetavad. Ema on valmis tagama vabanemise korral Eduard Lipitinile materiaalse toetuse. E. Lipitinil on laps, kes elab koos emaga, ta toetab last materiaalselt ning külastab teda tihti. Karistusregistri andmetel on E. Lipitinil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest ja korduvalt kehalise väärkohtlemise eest, kui see 5 on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või korduvalt ja avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Käesolevat vanglakaristust kannab mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Kinnipeetava kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine, mille tagajärjel võib isik muutuda agressiivseks. Kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, siis kõige suuremaks riskifaktoriks E. Lipitini puhul on alkoholi kuritarvitamine, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Ka katseajal olles tarvitas ta hoolimata alkoholi tarvitamise keelust alkoholi. Alkoholijoobes käitub isik agressiivselt. E. Lipitin tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ning seetõttu on ta kuriteod toime pannud, väljendab motivatsiooni sellega tegelemiseks. 16.05.2019 – 27.06.2019 läbis sotsiaalprogrammi ''Eluviisitreening''. E. Lipitin tunnistab, et alkoholi tarvitamine tekitas probleeme tema elus. Arvestades seda, et E. Lipitinil on probleem alkoholi tarvitamisega olemas ning alkoholi tarvitamine võib soodustada uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel tuleb määrata E. Lipitinile kohustuseks
Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Eduard Lipitin on suhtlemisel rahulik ja viisakas. Ta suudab erinevaid olukordi ja sündmusi adekvaatselt analüüsida ja lahendusi leida. Tal puudub probleemide lahendamise oskus ning oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Ta tegutseb äärmiselt impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele ning kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Seega tingimisi enne tähtaega vabanemisel on tarvis määrata E. Lipitinile kohustuseks
lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Eduard Lipitinil tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. E. Lipitini ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et E. Lipitin on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et E. Lipitini puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eduard Lipitini suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kaheks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Eduard Lipitinile katseajaks lisaks käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
6 Kohtuistungil osales Eduard Lipitini kaitsja Sergei Politšev. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja taotluse 166,80 euro ulatuses. Kõnealune menetluskulu kuulub Eduard Lipitinilt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Eduard Lipitin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.