1-16-1638/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1638 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Sergei Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Sorokin (ik 37611010247), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega tunnistati S. Sorokin süüdi Kars § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust, võrra. S. Sorokinile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 25 päeva vangistust, mis algas 13.06.2015 ja lõpeb 08.07.
6. Tartu Vangla esitas 25.06.2019 maakohtule materjalid S. Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 19.08.2019 määrusega jäeti S. Sorokin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused S. Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
8. Kuigi S. Sorokin on varasemalt korduvalt kandnud karistust ka vangistuses (enda sõnul veetnud vanglas koos käesoleva vangistusega 15 aastat), on talle antud võimalus kanda karistust ka vabaduses. Viimati Harju Maakohtu 31.03.2015 otsusega, millega tunnistati S. Sorokin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 424 ja § 4231 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohus jättis S. Sorokinile mõistetud karistuse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Sorokin ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Sellele vaatamata pani S. Sorokin juba mõne kuu möödudes toime uue kuriteo (katseaeg algas 31.03.2015, uus kuritegu 13.06.2015), s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Lisaks omandas, valdas ja hoidis S. Sorokin ebaseaduslikult eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 13.06.2015 suures koguses narkootilist ainet, mille eest mõisteti S. Sorokin süüdi Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega. Seega on S. Sorokini õigusvastane käitumine püsinud muutumatuna juba pikema aja jooksul. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu hinnangul põhjust olla veendunud, et S. Sorokini suhtes on käesolevalt mõistetud ja ära kantud karistus avaldanud piisavat mõju ning vabaduses suudaks S. Sorokin lõpetada uute kuritegude toimepanemise ja narkootiliste ainete tarvitamise.
9. Kinnipidamiskohas on S. Sorokin osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Samuti on S. Sorokin läbinud riigikeele õppe tasemetel A1, A2 ja B1 ning osaleb vangla tööhõives. S. Sorokinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on S. Sorokinil olemas kindel elukoht ja loodab tugiisiku kaudu leida ka tööd.
10. Maakohtu hinnangul on S. Sorokini puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumus. S. Sorokin soovib enda sõnul muutuda ja vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga, et S. Sorokini motivatsioon sõltuvusainetest loobumiseks on ebapiisav. Vabanemise korral soovib S. Sorokin läbida rehabilitatsiooniprogrammi, mida pakub MTÜ Valge Eesti. Maakohus peab positiivseks, et käesoleva vangistuse jooksul on S. Sorokinil tekkinud soov rehabilitatsiooni läbimiseks, kuid maakohus ei ole veendunud, et S. Sorokinil on piisav motivatsioon ja tahe enda senist sõltuvuskäitumist muuta.
11. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et S. Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema isik, varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Sorokin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13. Kaebaja arvates maakohus on rikkunud menetlusnorme, sest ei ole oma otsustust põhjendanud. S. Sorokini vabastamist toetavaid argumente on asjas rohkem, mistõttu tulnuks maakohtul selgitada, kuidas kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles S. Sorokinit iseloomustava positiivse teabe (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Maakohus on jätnud S. Sorokinit iseloomustavad positiivsed asjaolud arvesse võtmata ja tugines üldpreventiivsete kaalutluste kõrval vaid andmetele, mis iseloomustavad S. Sorokini käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
14. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Sorokin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
15. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et S. Sorokin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
16. Nimelt tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi hoolimata S. Sorokinit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
17. Eelkõige räägib S. Sorokini vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Isiku kuriteod on ajas muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks – kui varasemalt pani S. Sorokin toime varavastaseid kuritegusid, siis hiljem juba narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid ja mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis (muuhulgas on põhjustanud narkojoobes olles raske liiklusõnnetuse, millega tekitati kannatanule üliraskeid vigastusi). Kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine, aga ka sõltuvusprobleemid. Enne vangistust S. Sorokin küll töötas, kuid samas oli tal ka pikki töötuse perioode, mil hakkaski ebapiisava sissetuleku tõttu käitlema narkootilisi aineid. S. Sorokin on olnud ka ise pikemaajaline mõnuainete tarvitaja (amfetamiini tarvitab alates aastast 2005) ja tal on diagnoositud narkootilise aine sõltuvus.
18. Ka S. Sorokini vabanemisjärgsed elutingimused ei ole sedavõrd head, et tooksid tingimata kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. Isikul on küll võimalus vabanemise korral elama asuda MTÜ Valge Eesti poolt pakutavatel elamispinnale, kuid samas on tegemist ajutise elamispinnaga, pärast mida tuleks leida endale püsivam eluase. Ühtlasi puudub S. Sorokinil vabanemise korral kindel töökoht, mis koosmõjus isiku võlgnevustega summas 34 000 eurot viitab riskile, et majanduslike raskuste ilmnemisel või langedes mõnuainete sõltuvusse, võib S. Sorokin hakata taas toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks puuduvad S. Sorokinil vabanemise korral toetavad lähedased. Tema suhtlusringkond koosneb valdavalt kriminaalkorras karistatud isikutest (ka MTÜ Valge Eesti pakub rehabilitatsiooniteenust vanglast vabanenutele, mistõttu võib S. Sorokiniga samal aadressil elada palju kriminaalkorras karistatud isikuid), kellega taaskord suhtlema asumine võib grupi mõjul viia samuti uute kuritegude toimepanemiseni.
19. Kokkuvõtvalt ei tekita S. Sorokini isik ja varasem elukäik kriminaalkolleegiumis veendumust, et S. Sorokin oleks vabaduses suuteline uute kuritegude toimepanemist hoiduma, mistõttu tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4