1-15-4000/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4000 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Aleksei Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Kirienko (ik 37911210300), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Ennistada Aleksei Kirienko määruskaebuse esitamise tähtaeg ja lugeda esitatud määruskaebus tähtaegseks.
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 01.10.2015 otsusega tunnistati A. Kirienko süüdi KarS § 113 (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Karistusaeg algas 02.12.2014 ja lõpeb 02.12.
8. Tartu Vangla esitas 29.05.2019 maakohtule materjalid A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
9. Tartu Maakohtu 15.08.2019 määrusega jäeti A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
10. A. Kirienko on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused on kustunud. Korduvalt on süüdimõistetu ka kinnipidamisasutuses viibinud. Käesolevat karistust kannab A. Kirienko raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise eest. A. Kirienko õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, valed probleemide lahendamise oskused ja impulsiivsus. Karistuse kandmise ajal on A. Kirienko läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud tööhõives ja õppinud riigikeelt. Probleeme on esinenud töökohustuse täitmisega – nimelt keeldus süüdimõistetu tööst toidujagajana. Selle eest on teda distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral on A. Kirienkol olemas kindel elu – ja töökoht.
11. Jätmata tähelepanuta A. Kirienkot positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leiab maakohus siiski, et A. Kirienko ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kuigi A. Kirienko on aktiivselt läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, puudub maakohtul veendumus, et senini kantud karistuse ajal oleks A. Kirienko oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. A. Kirienkol on olnud probleeme vanglaametniku korralduste täitmisega. Täpsemalt keeldus A. Kirienko viimati kindlast tööülesandest, mis on vangla hinnangul subkultuuriliste hoiakute väljendamise viis. Kinnipeetav küll selgitas kohtuistungil, et tal puudus töö tegemiseks (toidu jagamine) väljaõpe, kuid samas tunnistas, et keeldus tööst juba kambris, enne tööpostile asumist. Seega täidab A. Kirienko ametnike korraldusi kohati valikuliselt. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kõnealuse prognoosi aluseks on muuhulgas hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, peaks endale teadvustama kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ning millised tagajärjed toob kaasa reeglite rikkumine.
12. Lisaks eeltoodule võtab maakohus kinnipeetavat iseloomustava materjalina arvesse, et süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud korduvalt vanglakaristust. Kaitsja viitas kohtuistungil, et ka varem on kohus A. Kirienkot usaldanud, vabastades teda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Oluline on, et vaatamata sellele on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist ja need on läinud raskemaks. Kuritegudest rääkides vähendab süüdimõistetu oluliselt enda süüd. Maakohtu hinnangul ei mõista A. Kirienko tegelikult oma tegude tagajärgesid ja raskust, mistõttu püsib vabaduses jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks.
13. Kokkuvõtvalt on maakohus arvamusel, et karistus ei ole A. Kirienko osas veel oma eesmärki saavutanud ja tema vabastamine rohkem kui neli aastat enne karistuse lõppu ei ole põhjendatud. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas 29.08.2019 kaebuse A. Kirienko kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
15. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2019 määrusega jäeti A. Kirienko kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi määruskaebus läbi vaatamata, kuna viidatud isikul puudus KrMS § 384 lg 1 alusel õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Ringkonnakohus selgitas viidatud määruses, et A. Kirienkol või tema pädeval kaitsjal on võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. 2
16. Süüdimõistetu A. Kirienko esitas 05.09.2019 määruskaebuse, taotledes kaebetähtaja ennistamist ja maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. A. Kirienko on seisukohal, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused ja see on üldsõnaline.
17. A. Kirienko tööst keeldumine ei takista kriminaalhoolduse läbi viimist. Väide, et A. Kirienko ei oma kannatanu suhtes empaatiat, on meelevaldne. Kui A. Kirienko oleks tahtnud kannatanut tappa, oleks ta seda teinud teisiti ja otsese tahtlusega. Pealegi on küsitav, kas empaatia kannatanu suhtes, kes kuritarvitab alaealisi, ongi väga vajalik. Maakohtu poolt välja toodud kustunud karistustele tuginemine on vastuolus kohtupraktika ja KarRS § 5 lg-ga
18. A. Kirienko saaks kõik tasumata rahalised nõuded vabaduses ära tasuda, hetkel tegeleb ta nõuete suuruse kindlaks tegemisega. A. Kirienko ei pannud kuritegu toime katseajal. Riigikohus on oma lahendis nr 1-09-14104 leidnud, et selliste süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdlast osalema sotsiaalprogrammides või lasta A. Kirienkol teha enda kulul vajadusel vereanalüüse, mille tulemused esitada kriminaalhooldusametnikule, kontrollimaks alkoholi tarvitamist. A. Kirienko soovib ennast vabaduses pühendada tööle ja perekonnale. Vanglas talle tööd ei pakuta ja tema individuaalne täitmiskava on täidetud.
19. Maakohtu seisukoht, et kriminaalhooldus ei vähendaks A. Kirienkost lähtuvaid uue kuriteo toimepanemise riske, on vale. Kriminaalhooldus distsiplineeriks ja aitaks kaasa tema resotsialiseerumisele (vt ka RKKKm nr 1-09-14104). Kui A. Kirienko peaks karistuse lõpuni ära kandma, oleks kannatajaks tema pere. Samuti kulutaks ta seeläbi maksumaksja raha, samal ajal vabaduses olles saaks ta olla ühiskonnale kasulik. Maakohus väidab, et A. Kirienko puhul on olemas suur uute kuritegude toimepanemise oht, samal ajal ei nähtu maakohtu määrusest selle toetamiseks loogilisi põhjendusi. Samuti ei nähtu maakohtu määrusest põhjendusi selle kohta, kuidas võiksid uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada A. Kirienko elutingimused, töö ja pere, A. Kirienko karistuse eesmärgid on saavutatud ja tema suhtumine ning hoiakud on muutunud. Samuti ei olnud ka viimasel korral probleeme, kui A. Kirienko ennetähtaegselt vabastati.
20. Lisaks leiab A. Kirienko, et kohtul on kohustus prokuratuuri põhilistele argumentidele vastata, mida maakohus ei ole teinud (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Ringkonnakohtu seisukoht
21. Kriminaalkolleegium leiab, et esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, sest A. Kirienko ei saanud ette näha, et M. Meristo-Dmitrijevit ei aktsepteerita tema kaitsjana määruskaebemenetluses. Seetõttu tuleb kaebetähtaeg ennistada ja A. Kirienko määruskaebust menetleda.
22. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Kirienko ei kuulu käesoleval momendil vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
24. Esmalt märgib ringkonnakohus, et A. Kirienko puhul on siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka 3 RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Kirienko kahte kehtivat distsiplinaarkaristust (kehtivad kuni 28.09.2019), millest saab järeldada, et viimasel on mõningasi probleeme kehtivale korrale allumises. Seega, kuna A. Kirienkol on probleeme ametnike korraldustele allumisega isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses ei tekiks A. Kirienkol probleeme kriminaalhooldusametniku korralduste täitmisega. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tagada A. Kirienko õiguskuulekust.
25. Ringkonnakohus nõustub, et A. Kirienko iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Kirienko on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. Taolisele järeldusele jõuab ringkonnakohus hinnates KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, leides, et A. Kirienko isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda iseloomustava positiivse teabe.
26. A. Kirienko alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena, viibides käesolevalt juba neljandat korda kinnipidamiskohas. A. Kirienko varasemast elukäigust nähtuvalt on isik suuresti toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid, muuhulgas kahel korral röövimise ja käesolevalt kannab karistust tapmise eest. Kõik vägivallaga seotud kuriteod on A. Kirienko toime pannud alkoholijoobes, mis tähendab, et kui A. Kirienko peaks vabaduses hakkama alkoholi tarvitama, võib ta suure tõenäosusega hakata taas toime panema vägivallaga seotud kuritegusid. Seda enam, et viimase kuriteo toimepanemisel kaotas A. Kirienko enesevalitsuse, mis lõppes kannatanu surmaga. Seega, lisaks alkoholiga kaasnevatele riskidele, on A. Kirienko puhul olemas ka oht, et konfliktsituatsioonides võib A. Kirienko asuda tekkinud lahkhelisid lahendama vägivaldselt. Sellest tulenevalt tuleb A. Kirienko võimalikku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist eriti põhjalikult kaaluda.
27. A. Kirienko on küll seisukohal, et talle oleks võimalik määrata vereanalüüsi andmise kohustus, mille kaudu saaks kontrollida tema mõnuainete tarvitamist. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et vereanalüüsist võib küll kasu olla, aga samas, kui A. Kirienko peaks hetkeajendil alkoholi tarbima ja selle tulemusena enesekontrolli kaotama, mis päädiks kuriteo toimepanemisega, ei oleks edasisest kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi tulemuse esitamisest enam mingisugust kasu. Samuti, kuna A. Kirienko on vangistuses viibinud korduvalt, on ta ilmselt varemgi läbinud ka erinevaid rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme, aga sellest hoolimata vabaduses pannud toime uusi süütegusid ja vanglasse tagasi sattunud. Seega saab öelda, et üldjoontes ei ole A. Kirienko suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused mõjutanud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et ka seegi vangistus oleks seda eesmärki täitnud.
28. Arusaamatu on ringkonnakohtu jaoks kaebuses toodu, et maakohus jättis vastamata prokuratuuri kirjalikule seisukohale, kuna kohtul on kohustus prokuratuuri põhilistele argumentidele vastata. Toodu kehtib aga olukorras, kus kohus ja prokuratuur on isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuses erineval seisukohal. Käesolevalt aga prokuratuur ei toetanud A. Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, mistõttu on loogiline, et prokuratuuri kirjalikus seisukohas ja maakohtu määruses toodud põhjendused kattuvad ja neile ei peagi vastama. 4
29. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et A. Kirienko puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Kirienkole mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada A. Kirienko õiguskuulekust, mistõttu ei ole tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15.08.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5