1-15-9308/456

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9308 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Nikolai Šmeljovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Šmeljov (isikukood 37309223730) kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu põhistused seoses formaalsete eelduste täidetusega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Tartu esindus kaudu 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 21 (kakskümmend) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole süüdimõistetu Nikolai Šmeljovile määratud korras kaitse teostamise eest.
7. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Nikolai Šmeljovi kanda. Süüdimõistetu Nikolai Šmeljovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 13.03.2018 otsusega karistati Nikolai Šmeljovi KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS §184 lg 2 p 1) järgi KarS § 63 lg 1 alusel 5 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti N. Šmeljovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Riigikohtu 16.03.2015 otsusega mõistetud karistus 9 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning mõisteti N. Šmeljovile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.07.2013 ja lõpp on 16.07.
10. Viru Maakohtu 21.08.2019 määrusega jäeti N. Šmeljov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Enne vangistust elas isik koos elukaaslase ja alaealise tütrega Narvas 2-toalises korteris. Kinnipeetava lähedasteks on ema, elukaaslane ja kaks last (täisealine poeg ja alaealine tütar). Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus. Peale seda asus õppima Sillamäe
12. Kutsekooli koka eriala, mille jättis pooleli, kuna läks merele tööle (kokana). Kutseharidust Eestis ei ole omandanud, kuid enda sõnul on läbinud täiendkoolitusi ja omab kvalifikatsioonitunnistust koka erialal. Enne vangistust 2012 kaotas töökoha ja peale mida ei ole ametlikult töötanud, on teinud erinevaid töid. Käesoleva kuriteo pani toime ajavahemikul 2012 algus kuni 2013 juuni. Varasemalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kuritegelikku ühendusse kuulumise ja keelatud aine ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis olles. 2.
13. Maakohus tõdes, et need andmed osutavad sellele, et varasem karistus, töökoht ega lähedaste toetus ei ole sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Vastupidi, töötamise ja lähedaste toetuse juures pidas isik vajalikuks käidelda narkootilisi aineid pikema ajal jooksul, tegutses pikaajaliselt ka kuritegelikus ühenduses. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Isiku korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist. Isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku poolt toimepandud kuriteod ei ole juhuslikud nad on olnud etteplaneeritud ja tegutsetud on kavatsetult. Kuriteo osas, mille eest ta kannab karistust, kuulus ta organiseeritud kuritegelikku ühendusse, mille heaks tegutses 1,5 aastat. Oma tegevusega seadis süüdimõistetu ohtu ühiskonnaliikmete elu ja turvalisuse, käideldes kokku ca 7 miljoni euro väärtuses narkootilist ainet, millest oleks piisanud ca 1 miljonile inimesele narkojoobe tekitamiseks. Isik sooritab kuritegusid, et kiirelt teenida suurt majanduslikku kasu. Maakohus leidis, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et esineb reaalne risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, tänu teiste isikute tervise vastaste kuritegude toimepanemisele, see risk ei ole vähenenud, vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. 2.
14. Kinnipeetav on olnud vangistuses pidevalt tööga hõivatud. Ta on läbinud riskipõhised vestlused kriminaalhooldusametnikuga väärtushinnangute ning käitumise teemadel; riskipõhised vestlused probleemide lahendamise oskuste, mõjutatavuse ja elustiili teemadel; toimunud on igakuised ITK vestlused kinnipeetavaga. Isik käis riigikeeleõppes A1 tasemel, kuid ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Viru Vangla 25.06.2019 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 26 260,29 euro ulatuses, vabanemisfondis 1619 eurot. Vangistuses olles on 2015 osalenud massilises allumatuses kokku 16 kinnipeetavaga (kohtuotsus ei ole jõustunud). Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus, alates 2016, hõlmab võrreldes karistusaja pikkusega lühikest ajavahemikku. 2 Maakohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks ei ole see piisav aeg ja maakohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil jätkata rahvatervise vastaste kuritegude sooritamisega. Lisaks võib isik olla kergesti mõjutatav vanade kuriteokaaslaste poolt. Seega on maakohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia maakohus, et läbitud töötamised ja programmid oleks piisav uue rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. 2.
15. N. Šmeljovi võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetav tugivõrgustik, varasem töökogemus ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Maakohus luges positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on elukoht, ta on omandatud töökogemuse, tal on toetav tugivõrgustik, võimalus osaleda tööhõives. 2.
16. Maakohus ei jaganud kaitsja esitatud argumenti, et mõistlikum on vabastada isik enne tähtaega ja määrata talle kriminaalhooldaja kontroll, kui lasta viibida vangistuses karistusaja lõpuni ja siis isik vabaneb kontrollita. Kui selline loogika oleks seaduseandjale lähedane, oleks seadusandlus liikunud seda teed, et vabastada korralikult käitunud elukohta omavad isikud automaatselt teatud tähtaja saabumisel. Kohtupraktikas on siiski võetud seisukoht, et ennetähtaegsel vabastamisel on oluline hinnata, kas ennetähtaegsel vabastamisel oleks uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt maandatud. Maakohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 2.
17. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik pani toime raske I astme kuriteo, pannes sellega ohtu rahvatervise. Ilmekalt viitab isiku kriminaalsete hoiakute säilitamise võimalusele see, et 2015 oli isik seotud massiliste korratustega, vangla andmetel osales selles. Maakohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. 2.
18. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonda ei kuulu enam kriminaalse taustaga isikuid. Samas vangla iseloomustuse kohaselt on isik jätkuvalt kirjavahetuses eelmise kuriteokaaslasega. Isik kuulus kuritegeliku ühendusse 1,5 aastat ja pani kuriteo toime grupis. Seega on oht, et isik jätkab peale vanglast vabanemist suhtlemist vanade kuriteokaaslastega ning ta võib olla teiste poolt kergesti mõjutatav. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. 2.
19. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.07.2022, s.o 1 aasta 11 kuu pärast. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki maakohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. 2.
20. Maakohus ei leia, et faktil, et isik viibib vangistuses esimest korda, oleks antud konkreetses juhtumis nii oluline kaal, et tuleks tõsiselt kaaluda isiku vabastamist. Nagu maakohus on juba osundanud, ei käitunud isik vanglas alati eeskujulikult. Isiku kuritegelik tegevus oli seotud pikema ajal jooksul ja korduvalt narko käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuuluvusega. Need asjaolud kogumis annavad maakohtule aluse arvata, et esimese vangistuse mõju oleks 3 tõhus ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks, et isik ei paneks edaspidi toime uusi kuritegusid. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 21.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Šmeljovi kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, kes palub maakohtu määruse tühistada. 3.
22. Kaebaja on seisukohal, et N. Šmeljovi suhtes ei ole põhjendatud temale mõistetud karistuse täielik ära kandmine vangistuses, vaid põhjendatud on vabastada N. Šmeljov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Maakohus ei ole oma määruses piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole alust vabastada isikut ennetähtaegselt. Maakohus leidis, et isiku kohta käivad positiivsed asjaolud, s.o varasem mittekaristatus, töökoha olemasolu ja lähedaste olemasolu ei ole piisav selleks, et isik oleks nõus loobuma kuritegelikust elust. N. Šmeljov on saanud tänaseks aru oma tegude tagajärgedest ja on otsustanud teha oma elus muudatused. Isik on otsustanud hakata elama seaduskuulekat elu. Ta on mõistnud, et enam ei saa niiviisi jätkata ja ühiskonnas kehtivaid norme peavad järgima kõik. Tänaseks on ta jõudnud arusaamale muutuste vajadusest ja on otsustanud tõsiselt enda eluga järje peale saada. Ta soovib hakata elama normaalset ja eeskujulikku elu ning tahab teha vastavaid muutusi. 3.
23. N. Šmeljovil on olemas töökoht OÜ-s Metcars. Kaebaja lisab garantiikirja koopia kaebusele. Samuti tõi antud asjaolu välja isik ise kohtuistungil. N. Šmeljov on vangistuse ajal nõudeid vähendanud ja ta kavatseb seda teha ka vabaduses. Seega on maakohus teinud ennatliku järelduse, et isik hakkab toime panema uusi kuritegusid, kuna tema vastu on väga suures summas rahalisi nõudeid. N. Šmeljovil on olemas töökoht, elukoht, sotsiaalvõrgustik, temal puuduvad kehtivad väärteokaristused ja samuti vangistuses ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega leiab kaitsja, et on olemas eeldused isiku vabastamiseks ennetähtaegselt. 3.
24. N. Šmeljov jäeti Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2018 määrusega vabastamata karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Isikut ei vabastatud elektroonilise järelevalve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaolud ei luba seda. Seda olenemata sellest, et 18.12.2017 läbi viidud iseloomustusest tulenevalt on isiku riskiprotsent uue kuriteo toimepanemiseks 11, milline on väga väike. Sellest tulenevalt ka vangla toetas isiku vabastamist. Käesolevas asjas on maakohus samuti kõrvale jätnud isiku suhtes läbi viidud riskihindamise tulemused. 27.06.2019 iseloomustuse kohaselt on isiku protsent uue kuriteo toimepanemiseks 13 ja vangla taas kord toetab isiku vabastamist. Viidatud kohtumääruses ringkonnakohus tõdes, et uuel vabastamise arutamisel on isikul võimalik end tõestada ja siis võimalik ka vabaneda. See tingimus on isikul täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on nõudeid vähendanud, ta on vangistuse ajal töötanud ja tal on nii elu- kui töökoht. 3.
25. Kuna isikul on olemas vabanemisel kindel elukoht, tal on olemas töökoht, siis ei ole alust arvata, et isik hakkaks uuesti toime panema uusi kuritegusid. Tal on olemas tahe ja võimalus endale elatise teenimiseks. Vangistuse ajal ei ole N. Šmeljovil kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et isik on suuteline alluma kehtivale korrale ja ta saab aru normide kehtimise ja nendele allumise vajalikkusest. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtuga, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud isiku iseloomustuses. Tänaseks on isik viibinud mitmeid aastaid vangistuses, kus on ta aru saanud, kuidas on vajalik oma eluga edasi minna. Andes isikule võimaluse enne tähtaegse vabanemise näol, alludes kriminaalhooldusnõuetele, enese tõestamiseks, mõjutab see isikut paremini, kui see, et ta kannab karistuse täielikult vangistuses. Isik tahab oma elu muuta ja on selleks igati võimeline. Seega puudub alus arvata, et ta jätkaks vabadusse saades kuritegelikku elustiili. 4 3.
26. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et N. Šmeljovi kohta käiv positiivne iseloomustus ei kaalu üle süüdlase varasemat elukäiku. Ainuüksi mineviku pinnalt ei saa teha tuleviku kohta oletusi. Kui inimene tõepoolest tahab, siis on ta võimeline ka muutuma ja seda on N. Šmeljov tänaseks otsustanud tõsikindlalt ka teha. Seega kaaluvad positiivsed asjaolud üle negatiivsed, s.o asjaolud, et isik on kriminaalkorras karistatud. Ei ole põhjendatud, et maakohus tugines määruse põhjendamisel sellele negatiivsele asjaolule, lugedes seda niivõrd olulise kaaluga argumendiks, miks ei saa isikut ennetähtaegselt vabastada. Antud juhul ei ole kaebaja hinnangul alust väita, et nimetatu oleks kaalukam kui positiivsed asjaolud ning et isik jätkaks selle pinnalt vabanemise korral kuritegelikku elustiili.
27. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.09.
28. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevalt ei ole põhjendatud M. Šmeljovi ennetähtaegne vabastamine ning vastupidises seisukohas ei veena ringkonnakohut ka esitatud kaitsja määruskaebus.
30. Esmalt peab ringkonnakohus väljaspool määruskaebust vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole käsitlenud ennetähtaegse vabastamise formaalseid eeldusi, vaid on asunud koheselt analüüsima selle materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul on aimatav, et kuna maakohus on asunud analüüsima materiaalseid eeldusi, on ta leidnud, et formaalsed eeldused on täidetud, kuid see peab nähtuma üheselt ka maakohtu määrusest. Seega maakohus on rikkunud põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid tulenevalt KrMS § 338 p-st 3 ja § 341 lg-st 3 on võimalik ringkonnakohtul rikkumine kõrvaldada. N. Šmeljov kannab karistust esimese astme tahtlike kuritegude eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
31. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. N. Šmeljov on käesolevaks ajaks ära kandnud mõistetud 9 aastasest karistusest rohkem kui 2/3 karistusest ning esinevad formaalsed alused N. Šmeljovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus on lubamatult, vastuolus süütuse presumptsiooniga viidanud N. Šmeljovi pooleliolevale kriminaalmenetlusele, tõdedes isegi, et kohtuotsus ei ole jõustunud. Nimetatud asjaolu ei saa arvestada iseloomustava materjalina, kuna KarS § 7 lg-st 1 tulenevalt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi oleva , kui tema kohta ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust.
32. Vaatamata eelnevale leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et N. Šmeljov ei kuulu ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele, kuna ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata, st uue kuriteo risk ei ole N. Šmeljovi puhul maandatud vajalikus määras. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et süüdimõistetu tuleks vabastada ning temale mõistetud karistuse vangistuses täielik ärakandmine poleks põhjendatud. Maakohus on oma määruses põhjalikult käsitlenud, miks ei ole põhjendatud N. Šmeljovi vabastamine KarS § 76 lg-st 4 tulenevatel asjaoludel ning asjaolu, et määruskaebuses maakohtu põhistustega ei nõustuta, ei tähenda, et maakohtu määruses põhistused puuduvad. 5
33. Määruskaebuses ei nõustuta maakohtu järeldusega, et isiku kohta käivad positiivsed asjaolud, s.o varasem mittekaristatus, töökoha olemasolu ja lähedaste olemasolu ei ole piisav selleks, et isik oleks nõus loobuma kuritegelikust elust. On oluline märkida, et nimetatud asjaolud esinesid süüdimõistetu suhtes ka varasemalt, kuid need ei ole ära hoidnud kuritegude toimepanemist ning miks käesolevalt peaks olukord olema teine, määruskaebusest ei selgu.
34. Kaitsja väidab, et N. Šmeljov on saanud tänaseks aru oma tegude tagajärgedest ja on otsustanud teha oma elus muudatused. Seejuures on märkimisväärne, et ka varasemalt on süüdimõistetu selliseid väited välja toonud ja lubanud end muuta, kuid need lubadused on jäänud tagajärjetuks. Seega puudub kohtukolleegiumil veendumus nende väidete paikapidavuses.
35. Selleks, et kohtul oleks alust uskuda, et süüdimõistetul on garanteeritud töökoht, tuleb tal selles osas esitada ka garantiikiri. Paljasõnalisest väitest maakohtu istungil selleks ei piisanud. Küll on käesolevaks ajaks esitatud N. Šmeljovi osas töökoha garantiikiri. Vaatamata sellele, et isikul on käesolevaks ajaks garanteeritud töökoht, ei leia ringkonnakohus, et see annaks automaatselt aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu on ka varem töötanud, kuid vaatamata sellele on soovinud elatuda kriminaaltulust. Tulenevalt sellest leiab ringkonnakohus, et töökoha olemasolu vähendab marginaalselt uute kuriteo toimepanemise riske.
36. Lisaks jäävad edutuks kaitsja viited asjaolule, et N. Šmeljov jäeti Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2018 määrusega vabastamata karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ning selles on toodud, et tal on järelejäänud karistusaja jooksul võimalik näidata enda täielikku paranemist, mis annab võimaluse tema järjekordsel esildise läbivaatamisel ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nimetatud ennetähtaegse vabastamise küsimust on arutatud seoses kriminaalasjaga nr 1-13-
37. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetuga seotud KarS § 76 lg 4 asjaolud muutunud, kasvõi ainuüksi see, et eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel oli süüdimõistetu karistatud ühel korral.
38. Kaitsja heidab ette, et maakohus ei ole arvestanud, et vangla 27.06.2019 iseloomustuse kohaselt on isiku protsent uue kuriteo toimepanemiseks 13 ja vangla taas kord toetab isiku vabastamist. Ringkonnakohus ei ole seotud ei vangla ega prokuratuuri seisukohaga, kas isik ennetähtaegselt vabastada või mitte, vaid kohtutel tuleb hinnata KarS § 76 lg-st 4 tulevaid asjaolusid kogumis ja jõuda selle tulemusena seisukohale, et tuginedes nendele asjaoludele saab asuda seisukohale, et süüdimõistetu suhtes uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on maandatud. Lisaks ei ole maakohus põhjendatult arvestanud vangla poolt välja toodud riskiprotsente. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170) ja peab siinjuures üle kordama, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis, jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 6 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
39. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et alates 01.09.2019 muutus varasem justiitsministri määrus nr 16 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused redaktsioon. Nimetatud varasem kord kannab nüüdsest pealkirja advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord, samuti muutusid määratud kaitsja tasumäärad. Süüdimõistetu N. Šmeljovi kaitsja esitatud kaitsjatasutaotlus puudutab nii redaktsiooni, mis on praeguseks kehtivuse kaotanud kui ka alates 01.09.2019 kehtivat korda. Seetõttu toob ringkonnakohus välja järgmist. Vana korra kohaselt on kaitsja osutanud õigusteenust 1 pooltunni ulatuses, mil ta tutvus maakohtu määrusega. Selle eest küsib kaitsja tasu 25 eurot, millele lisandub käibemaks. 01.09.2019 kehtinud korra alusel taotleb kaitsja tasu kliendiga konsulteerimise eest 20 minuti eest 27 eurot ja määruskaebuse koostamise eest 90 minuti eest 81 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kokku taotles kaitsja tasu 159,60 eurot, sh käibemaks 26,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud maakohtu määrusega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise osas, kuid määruskaebuse koostamise eest, arvestades määruskaebuse mahtu ja selles esitatud seisukohtade asjakohasust, on põhjendatud tasu rahuldada 60 minuti osas. Seega kuulub tasutaotlus rahuldamisele osaliselt ja seda summas 127,20 eurot, sh käibemaks 21,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 127,20 eurot hüvitada süüdimõistetul.
40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 täiendab ringkonnakohus Viru Maakohtu
41. augusti 2019 määrust formaalsete aluste põhistustega, kuid muus osas jääb määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Juhan Sarv 7