KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2019 Kohtuasja number 1-16-8057 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Deniss Fridolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- augusti
- a määrus Süüdimõistetu Deniss Fridolini (Fridolin, isikukood 38404123715) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
- Jätta Deniss Fridolini kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
- Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Deniss Fridolinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 127 (sada kakskümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sh käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.
- Mõista Deniss Fridolinilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 127 eurot ja 20 senti.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Deniss Fridolin tunnistati Viru Maakohtu
- aprilli
- a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
- juuni 2016 ja lõpp
- juuni
- Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti D. Fridolin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.
- Maakohtu määruse kohaselt on D. Fridolinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas 25 kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetul on vabanemisel elukoht ja töökoht. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama ema juurde. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele.
- Kohtu hinnangul võib D. Fridolin vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. D. Fridolin kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. D. Fridolin on narkosõltlane, kes võib vabaduses taas hakata narkootikume tarvitama ning kuritegusid toime panema. Ta on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ning selle nõudeid rikkunud. D. Fridolinile mõistetud 25 distsiplinaarkaristust korrale mitteallumise eest näitavad, et ta ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt elada. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokurör.
- Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja garanteeritud töökoht), kuid leiab, et need ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Kohtu hinnangul eksisteerib suur risk, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
- juunil 2021, seega on kanda veel 1 aasta ja 10 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eesmärgid saavutatud ning D. Fridolini ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Fridolini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja D. Fridolini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Määruskaebuse kohaselt soovib D. Fridolin saada kohtumääruse tervikteksti vene keeles.
- Kaitsja märgib, et KarS § 76 lg 4 kohustab kohut arvestama isiku osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kaitsja hinnangul ei ole kohus täiel määral arvesse võtnud kõiki D. Fridolinit iseloomustavaid andmeid. Kohus ei ole arvestanud järgnevate faktoritega. D. Fridolin tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandut. Ta asub vabanemise korral elama kahetoalisse kõigi mugavustega korterisse, kus hetkel elab tema ema üksinda. Tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Nii korteri omanik kui ka kinnipeetava ema on nõus antud aadressil elektroonilise valve kohaldamisega. D. Fridolini suhted lähedaste inimestega (ema, vanaema, abikaasaga) on head. Lähedased toetavad kinnipeetavat telefonikõnede ja kirjavahetuse abil. D. Fridolini ema on valmis poega vabanemise korral materiaalselt toetama. D. Fridolin sõlmis
- veebruaril 2018 abielu N.I. ga ning
- juulil 2019 sündis perekonda poeg. D. Fridolin on kantud isana lapse sünnitunnistusele. Süüdimõistetu soovib osaleda oma väikelapse kasvatamises. D. Fridolini ema on töövõimetu. D. Fridolini vanaema on pime ja sügava puudega. Mõlemad naisterahvad vajavad D. Fridolini hoolitsust.
- D. Fridolinil on garanteeritud töökoht OÜ-s Devlacar. D. Fridolin on individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbinud. Ta lõpetas edukalt lõpetatud
- klassi KohtlaJärve Täiskasvanute Gümnaasiumis ning osales aktiivselt sotsiaalprogrammis 2
(5)„Eluviisitreening“. Kaitsja hinnangul ei saa alates
- veebruarist 2019 kuni
- märtsini 2019 toime pandud distsiplinaarrikkumisi arvestada. Need on seotud ainult ühe tegevusega ning vangla on põhjendamatult määranud teise isiku tegude pärast D. Fridolinile 116 ööpäeva kartserit. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et kleebised, mille pärast teda karistati, olid kleebitud teise süüdimõistetu poolt enne tema kambrisse tulekut ning tal ei ole sellega mitte mingit seost. Veelgi enam, kahe aasta jooksul, mil D. Fridolin kambris viibis, ei pööranud mitte keegi vangla töötajatest neile mingit tähelepanu. Antud distsiplinaarkaristuste kohta on süüdimõistetu esitanud kaebuse kohtusse. Seega ei saa D. Fridolini tegusid hinnata korraldusele allumatusena.
- Kaitsja hinnangul on alust uskuda, et D. Fridolin on võimeline katseaega läbima. Ranged eeskirjad ja piirangud, mis kaasnevad elektroonilise järelevalve kohaldamisega, distsiplineerivad endist süüdimõistetut. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida sotsiaalseid programme, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu palus kohtuistungil määrata talle täiendavaid kohustusi ning väljendas valmisolekut neid täita. D. Fridolin tunnistab oma probleeme narkootikumidega ning on valmis nendega tegelema. Ta annab endale aru, miks ta on sellisesse olukorda ja käitumismustrisse sattunud. Pärast rohkem kui poole karistusaja ärakandmist mõistab D. Fridolin, kuidas elada seaduskuulekalt ja saab aru, milliseid tagajärgi võib tuua kuriteo toimepanemine. Ta on motiveeritud uute kuritegude toimepanemist vältima. Kaitsja hinnangul kaaluvad positiivsed faktorid üle negatiivse. D. Fridolin ei vaja enda parandamiseks karistuse täielikku ärakandmist.
- Kohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerimisele. Kohus ei võtnud tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse vangla arvamust, et uue kuriteo toimepanemise risk on süüdimõistetul küllaltki madal. Vaatamata madalale uue kuriteo toimepanemise riskile, ei toetanud vangla põhjendamatult tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlust. Kohus ei võtnud arvesse seda, et iseloomustuses on märgitud, et puuduvad andmed, et kinnipeetav oleks vägivaldselt käitunud. Seega ei ole üldse viidatud vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskile kahe aasta jooksul. Samuti tuleb arvestada, et D. Fridolin kannab vanglakaristust esimest korda. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud vangla ega prokuratuuri seisukohtadega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Ühiskonnale on igal juhul turvalisem ja odavam, kui D. Fridolin vabastataks edasisest karistuse kandmisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et D. Fridolini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS §
- KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et 3
(5)apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
- Kolleegiumi hinnangul on D. Fridolini kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Maakohus on D. Fridolini vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates D. Fridolini uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja D. Fridolini ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
- Kaitsja väide, et maakohus on D. Fridolini käitumist karistuse kandmise ajal ebaõigesti hinnanud, on ilmselgelt põhjendamatu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on D. Fridolinit korduvalt distsiplinaarkorras karistatud.
- detsembril 2018 karistati teda keelatud esemete omamise eest. Nimetatud distsiplinaarkaristuse põhjendatust määruskaebuses kahtluse alla pole seatud. Kuna vangistusseaduse § 65 lg 5 alusel kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates, on D. Fridolinile
- detsembril 2018 määratud distsiplinaarkaristus kehtiv.
- Määruskaebuse kohaselt on D. Fridolin vaidlustanud talle alates
- veebruarist 2019 kuni
- märtsini 2019 korrale allumatuse eest määratud 24 distsiplinaarkaristust. D. Fridolin tunnistab
- aprillil 2019 Tartu Halduskohtusse esitatud kaebuses, et tal olid
- veebruaril 2019 kambri seinal ebatsensuursed plakatid ja ta võttis need maha pärast seda kui vanglaametnikud seda teha käskisid. D. Fridolin ei nõustu sellega, et ta oli lisaks kohustatud maha võtma raadiol olevad keelpsud, mis ei kuulu talle. Kuna D. Fridolin eiras vangla korraldust võtta kleepsud raadiolt ära, karistati teda iga kord kartserisse paigutamisega.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda distsiplinaarkaristuste vaidlustamine seda, et maakohus ei tohtinud neile ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega tuligi maakohtul D. Fridolini ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et Viru Vangla määratud distsiplinaarkaristused, mis ei ole praeguseks kustunud, on kehtivad. Lisaks nähtub D. Fridolini poolt Tartu Halduskohtusse saadetud kaebusest, et ta soovib 4
(5)distsiplinaarkaristusi vaidlustada hilinenul, pärast vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.
- Eeltoodut arvesse võttes ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda kinnipeetava iseloomustuses märgitus, mille kohaselt ei soovi D. Fridolin vangla korrale alluda ning tal on väljakujunenud subkultuursed hoiakud ja negatiivne suhtumine ametnikesse. Vangla iseloomustuses märgitu lükkab ümber kaitsja väite, et D. Fridolin soovib elada õiguskuulekalt ja tema karistuse eesmärgid on juba täidetud. Maakohus on vangla iseloomustusele tuginedes põhjendatult leidnud, et kui D. Fridolin ei suuda isegi range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, ei suuda ta seda ka vabaduses elektroonilise valve tingimustes.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus D. Fridolini kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu
- augusti
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks pool tundi, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Määruskaebuse koostamiseks ja kliendiga vestlemiseks kulus kaitsjal 90 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel D. Fridolini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 5
(5)