KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 23. september 2019 Kohtuasja number 1-16-8904 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Margus Paju karistuse

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti M.

Paju karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja mõisteti M. Paju kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

1. Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega vabastati M. Paju talle Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. M. Pajule määrati katseaeg kuni
6. oktoobrini 2020 ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest, 2 nädala jooksul vanglast vabanemisest arvates otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas, alluma alkoholismivastasele ravile ja alluma elektroonilisele valve 3 kuuks alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. Katseaja algust tuli arvata määruse jõustumisest
7. aprillil
10. juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule M. Paju kohta erakorralise ettekande, milles kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata M. Pajule Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, sest M. Paju on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. MAAKOHTU MÄÄRUS
13. Tartu Maakohus pööras M. Pajule Tartu Maakohtu
14. veebruari 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1894 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.
15. KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kuna Tartu Maakohtu
16. märtsi
17. a määrusega määrati M. Pajule käitumiskontroll katseaja lõpuni, ei saa kohus pikendada käitumiskontrolli aega. Seega saab kohus valida täiendavate kohustuste määramise ja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise vahel.
18. Kohus tuvastas alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide ja M. Paju ütluste põhjal, et M. Paju tarvitas
19. ja
20. juulil 2019 alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas M. Pajul indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise
21. ja
22. juulil
23. M. Paju tunnistab, et ta tarvitas nimetatud kuupäevadel alkoholi. Seega rikkus M. Paju
24. ja
25. juulil 2019 talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik piirduda täiendavate kohustuste seadmisega. Riik on juba niikuinii üritanud mitmel moel maandada M. Paju alkoholi tarbimisest tulenevat uute tõsiste kuritegude ohtu: seda nii M. Paju vangistuse kestel kui ka pärast süüdlase vanglast välja laskmist, pannes talle mitmeid kohustusi. Lisaks tuleb võtta arvesse seda, et M. Paju rikkumised on intensiivsed: ta tarvitas pärast elektroonilise valve lõppu lühikese aja kestel korduvalt alkoholi. Sealjuures tegi ta seda ka siis, kui kriminaalhooldaja oli teda sellise tegevuse eest hoiatanud. Seega ei jää kohtu hinnangul üle muud, kui pöörata M. Pajule mõistetud vangistus täitmisele.
26. Tartu Maakohtu
27. veebruari 2017 otsusega mõisteti M. Paju lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu
28. märtsi 2019 määrusest nähtub, et M. Paju karistuse kandmise aeg algas
29. juunil
30. Tartu Maakohtu
31. märtsi 2019 määrus jõustus
32. aprillil
33. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna teatest nähtub, et M. Paju vabanes Tartu Vanglast
34. aprillil
35. Seega kandis M. Paju enne vabanemist ära 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva vangistust ja järelikult on tal kandmata 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust (3 aastat 3 kuud 27 päeva miinus 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva). Seega tulebki M. Paju saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks 5 kuuks ja 25 päevaks. MÄÄRUSKAEBUS
36. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Paju, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata. M. Paju märgib, et tal on töö- ja elukoht. Ta käib alkoholiravil ja psühhiaatri juures. M. Pajul on määruskaebuse kohaselt perekond ja tema naine ootab kolmandat last. 2

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

10.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kolleegiumi hinnangul on M. Paju määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on M. Paju karistuse täitmisele pööramist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis annaks alust ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja M. Paju karistuse täitmisele pööramata jätta.
2. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvale alkoholi tarvitamise keelule reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et M. Paju alkoholi tarbimisest tulenevat uute kuritegude ohtu on juba püütud maandada nii vangistuse kestel kui ka pärast vangistust alkoholisõltlaste programmis. Vaatamata sotsiaalprogrammis osalemisele ja korduvatele hoiatustele pole M. Paju suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus M. Paju kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt ära põhjendatud, miks oleks M. Paju suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ega näe vajadust hakata neid uuesti üle kordama.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M.

Paju määruskaebuse Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 3