← Eesti

2-19-9821/5

Obsah (13)§ 630§ 187§ 440§ 444§ 370§ 442§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2019; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. OÜ T.M. Dwelling nõuab
  2. juunil 2019 esitatud hagis Raivo Nurmetu vastu OÜ-le T.M. Dwelling kuuluva vara üleandmist või alternatiivselt rahalist hüvitist vara väärtuse ulatuses ning lisaks viivise väljamõistmist. Hagi kohaselt osutas kostja hagejale töövõtulepingu alusel hageja klientidele omanikujärelevalve teenust. Lisaks töö tasustamisele kandis hageja kostja tööga seotud kulud, soetades mh töö tegemiseks vajalikud vahendid, mis anti kostja kasutusse, samuti esines olukordi, kus kostja valis vahendid ise välja ja võttis need müüjalt hageja nimel vastu. Hageja lõpetas koostöö
  3. septembril 2017 ning esitas kostjale nõude hageja vara tagastamiseks, millele kostja ei reageerinud. Kostja ei ole hageja vara tagastanud ega hüvitanud.
  4. Kostja on oma 29.07.2019, 02.09.2019 ning 13.09.2019 kohtule esitatud menetlusdokumentides võtnud hagi õigeks põhinõude osas, s.o nõustunud tagastama hagejale hagiavalduses nimetatud vara. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja varasemalt, s.o kohtuväliselt temalt hagis nimetatud vara välja nõudnud. Kostja leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
  5. Hageja taotleb 11.09.2019 seisukohas rahuldada hagi täies ulatuses kostja õigeksvõtu alusel, kuulutada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks, määrata kindlaks menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 4.

§ 440

lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses hagile ning edasistes menetlusdokumentides võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 5.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab vajalikuks selgitada järgnevat. 6. Hageja on esitanud põhinõude ning alternatiivse nõude, mis on lubatud tulenevalt

§ 370lg 2.

Hageja esmane nõue (põhinõue) on vara üleandmise nõue, mille kostja võtab õigeks ning mille kohus rahuldab. Arvestades

§ 442

lg 8 viimase lausega ei pea kohus esimese alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama ega seda ka otsuse resolutsioonis märkima. Hagis esitatud viivisenõue on kohtu hinnangul otseselt seotud alternatiivnõudega. 7. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 9. Asjas esitatud materjalide alusel ei pea kohus veenvaks kostja vastuväiteid, mille kohaselt ta ei olnud enne hagi esitamist teadlik hageja nõudest hagis nimetatud vara üleandmiseks. Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja nõudnud 15.09.2017 e-kirjas kostjalt tema valduses oleva hageja vara tagastamist. Lisaks on hageja esitanud kostjale 09.11.2017 kahjunõude, mille osas pole kohtul hetkel alust kahelda, et seda tegelikkuses kostjale ei saadetud ning kus on nimetatud ka käesolevas hagis nõutud vara. Kohtu arvates tuleb esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et hageja on juba enne kohtusse pöördumist kostjalt oma vara välja nõudnud, kuid pole seda saavutanud. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist

§ 168lg 6 sätestatud olukorraga.

Kohus jätab eelnevast tulenevalt menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 11. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskulude suuruseks kokku 1532,50 euro ning see koosneb riigilõivust 600 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest 932,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on olnud maakohtu menetluses kokku 8,7 tundi, tunnihinnaga hagi koostamisel 100 eurot (lisandub km) ja peale hagi koostamist tunnihinnaga 125 eurot (lisandub km). Õigusabi kulud koosnevad: esmane konsultatsioon büroos, hagi esitamiseks vajalike tõendite kogumine ja hagiavalduse koostamine (kokku 6,2h); kostja 29.07.2019 vastusega tutvumine ja läbirääkimiste pidamine

(1h); ja kostja 02.09.2019 taotlusega tutvumine ja kohtu 03.09.2019 kirjas nõutud seisukoha koostamine (1,5h). Kohtu hinnangul on õigusabi osutaja tunnihind mõistlikus suuruses ning õigusabile kulunud aega tuleb arvestada menetluskulude nimekirjas toodud aja arvestuse alusel, s.o 6,2 tundi x 100 eurot = 620 eurot ning 2,5h x 125 eurot = 312,50 eurot, kõik kokku 932,50 eurot (käibemaksuta). Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on hageja menetluskulu puhul kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 1532,50 eurot ning mõistab selle summa kostjalt välja. 12. Hageja taotleb tuginedes

§ 177

lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.