1-19-6187/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6187 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Madis Põldsepp süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. augusti 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu D.K. , apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta kannatanu apellatsioon Tartu Maakohtu
4. augusti 2019 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. augusti
7. a otsusega tunnistati Madis Põldsepp KarS § 113 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 7 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise aja alguseks M. Põldsepa kinnipidamisaja alguse, s.o
8. veebruari
9. Tõkend jäeti muutmata ja tühistatakse otsuse jõustumisel. Lahendati menetluskuludega, asitõenditega ja kannatanu teavitamisega seotud küsimused.
10. M. Põldsepale karistust mõistes lähtus kohus karistusraamidest. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendava asjaoluna arvestas puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks arvestas kohus, et M. Põldseppa ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Süü suuruse juures arvestas kohus, et M. Põldsepp tappis oma elukaaslase ühise alkoholitarvitamise käigus lüües teda ühel korral noaga rindkeresse ning tekitades vigastuse, mille tagajärjel kannatanu suri lühikese aja möödumisel sündmuskohal. Kuigi tegemist on väga raske isikuvastase kuriteoga, tuleb M. Põldsepa süüd hinnata keskmiseks. Arvestades M. Põldsepa isikut (varem karistamata), teo toimepanemise asjaolusid (ühise joomingu käigus toimepandud noaga löömine, mis toimus äkki tekkinud vihahoo käigus, s.o oli ette planeerimata) ning puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu, on võimalik M. Põldseppa karistada oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 7 aasta pikkuse vangistusega. Karistust tuleb vähendada lühimenetluse sätteid arvestades 1/3 võrra.
11. Apellatsioonis taotleb kannatanu D.K. tühistada maakohtu otsus M. Põldsepale mõistetud karistuse osas. Ta leiab, et M. Põldseppa tuleks karistada karistuse keskmises määras, s.o 10 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Apellant leiab, et M. Põldsepa kahetsus ei olnud siiras. Selle seab kahtluse alla pidev vägivaldsus kannatanu ema suhtes aastate jooksul, mida on näha arvukatest väljakutsetest politseile. M. Põldsepp ei helistanud 112 abi kutsumiseks, s.o ei proovinud tehtut heastada. Ta võttis hoopis välja kannatanu ema telefonist sim-kaardi. See viitab tahtele oma tegu varjata. Ka noa pesemine, enda väljas tuulutamas käimine, koeraga jalutamas käimine ning oma riiete puhtakspesemine ja edasi joomine ning järgmisel päeval sõprade juurde jooma minemine ning vahepeal raha juurde võtmine, kuigi kannatanu ema oli 3 päeva korteris, seab kahetsuse kahtluse alla. Väga oluline on seegi, et M. Põldsepp on uurimise käigus oma tegu õigustanud ning proovinud süüstada kannatanu ema väites, et tegu oli enesekaitsega. Seega ei näita süüdistatava käitumine teo järel puhtsüdamlikku kahetsust, vaid teadlikku käitumist ning sellega ei tohiks otsust tehes arvestada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et kannatanu D.K. apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. novembri
14. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
15. Kaebaja arvates on maakohus mõistnud M. Põldsepale liialt leebe karistuse. Süüdistatavale tulnuks mõista karistuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul ei too kaebeargumendid endaga kaasa kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamise, sest M. Põldsepale mõistetud karistuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub. Maakohtu argumendid selle kohta, miks on M. Põldsepa teosüü hinnatav keskmisena on põhjendatud. Edasiselt sedastas kohus, et M. Põlsepp kahetses toimepandud tapmistegu. Maakohtul ei tekkinud kahtlust, et süüdistatav kahetses siiralt temast ainsana hooliva inimese tapmist (vt kohtuotsuse lk 11-12). Kuna isik on varem karistamata, noaga löömine toimus ühise joomingu käigus (mõlemad isikud raskes joobes), tegu oli ette planeerimata, toimus äkki tekkinud vihahoo tõttu ning süüdistatav kahetses, mõistis maakohus süüdistatavale keskmisest väiksema vangistuse. Seega on maakohus 2 tuvastamist leidnud asjaoludega õigesti põhjendanud M. Põldsepa karistamist alla sanktsiooni keskmise määra. Kannatanu argumendid karistuse raskendamist endaga kaasa ei tooks, sest ringkonnakohtu hinnang süüdistatava süüle saaks olema maakohtuga sama.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus kannatanu D.K. apellatsiooni Tartu Maakohtu otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Aarne Sarjas