1-18-9713/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9713 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri 2019 määrus Aleksandr Kabilovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Kabilov 38602092212), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 06.12.2018 otsusega karistati Aleksandr Kabilovit KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 29.05.2018 kuni 30.05.2018, s.o 2 päeva, ning loeti lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel pöörati vangistus osaliselt 3 kuu ulatuses koheselt täitmisele ning reaalse vangistuse kandmise algust arvestati alates 13.10.2018, s.o alates vahistamisest. Karistuse ülejäänud osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui A. Kabilov ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja algus 06.12.
4. Kohtuotsus jõustus 22.12.
6. Viru Maakohtu 07.03.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku esitatud erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele A. Kabilovile mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 23.03.
8. Karistuse kandmise aja algus 07.03.2019 ja karistuse kandmise aja lõpp 06.03.
10. Viru Maakohtu 12.09.2019 määrusega jäeti A. Kabilov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.
11. A. Kabilov on mõistetud karistusajast 11 kuud 28 päeva ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on formaalne alus A. Kabilovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 4.
12. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt VangS §-st 16 A. Kabilovile täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega hinnata, kas süüdimõistetu on vangistuskavas seatud eesmärke täitnud. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Kabilov saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Käesoleval juhul ei ole A. Kabilovi käitumisele kinnipidamisasutuses võimalik etteheiteid teha ja seega tema käitumine kinnipidamisasutuses toetab tema ennetähtaegset vabastamist. 4.
13. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Kabilovil on võimalik vabaneda Järve ühiselamusse aadressil XXX . Tegemist on ühiselamu-tüüpi majutusasutusega, kuhu üldiselt elama tulevad isikud, kellel endal on raskusi eluaseme leidmisega. Korterid paiknevad boksidena, ühes boksis on neli korterit. Ühiselamu on vastav elementaarsete eluvajaduste rahuldamiseks. Isikul on võimalik elama asuda eeltoodud aadressile. Kohtuistungil jäi A. Kabilov selle juurde, ta soovib vabanemisel minna elama ühiselamusse ning muud elukohta tal ei ole. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel puudub kindel töökoht. A. Kabilov ei esitanud andmeid vabanemisjärgse töökoha kohta. Ka selgus kohtuistungil, et ta ei ole varasemalt kunagi ametlikult töötanud. K-raha andmetel on A. Kabilovil tasumata nõudeid 2539,57 eurot. 4.
14. Maakohtu hinnangul arvestades eeltoodud andmeid, isiku elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Seda, et ühiselamus elavad alkoholi tarvitavad isikud kinnitas A. Kabilov ka kohtuistungil. Seega ei ole maakohtu hinnangul käesoleval juhul süüdimõistetu elukoht selline, mis aitaks kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ja sellele, et ta suudab vabaduses öelda ei nii alkoholile kui ka narkootilistele ainetele. Viru Vangla iseloomustuses toodud andmete kõrvutamisel süüdimõistetu poolt kohtuistungil väljatooduga selles osas, kas A. Kabilovil esineb vabaduses lähedaste tugi, on vastuolulised. Samas süüdimõistetu kinnitas maakohtule vastates, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei räägi pigem tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. 4.
15. Seoses algharidusega ja ametliku töökogemuse puudumisega on süüdimõistetul raskendatud ametlikult tööle asumine. Kui jaatada seda, et tal on pensioni näol olemas püsisissetulek, siis ei saa jätta tähelepanuta seda, et tal on ka tasumata nõudeid, mis ületavad tema poole aasta pensionisumma. Üldteada on ka see, et alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud ning maakohtul ei tekkinud sellist kindlustunnet, et süüdimõistetul on piisavalt tahtekindlust eeltoodud ainete tarvitamisest täielikult loobuda. Ka ei eitanud A. Kabilov seda, et puudulik haridus soodustab tema puhul uute kuritegude toimepanemist ning süüdimõistetu edasistesse plaanidesse ei kuulunud haridustee jätkamine. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei välista maakohtu hinnangul seda, et süüdimõistetu vangistusest vabanedes võib jätkata enda kriminaalset käitumismustrit, sest vabaduses olles leiab ta ennast üsna samalaadsest olukorrast, mis võib viia selleni, et ta ei suuda leida endas piisavat tahtekindlust mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi ning mitte toime panna uusi õigusrikkumisi. 4.
16. A. Kabilovi iseloomustuse kohaselt on tal algharidus (Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium), lõpetanud seal
17. klassi. Isiku sõnul läks tööle, oli vaja raha. Murru Vanglas alustas õpinguid
18. klassis, mis jäi pooleli. 2011 Viru Vanglas proovis uuesti õppida
19. klassis, kuid katkestas õpingud. Riigikeeleoskus A1 tasemel. Isiku sõnul probleeme koolis ei esinenud. 2 Isiku puhul võib pidada puudulikku haridust üheks riskiks, miks isik võib panna toime uue kuriteo, kuna isikul on raskusi algharidusega tööle saada. Karistusregistri andmetel on A. Kabilovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab A. Kabilov vanglas karistust viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas suutnud korrigeerida, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil ei eitanud A. Kabilov ka seda, et tal on riskiv ja hoolimatu elustiil. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kannatanu oli tema abikaasa. Maakohus leiab, et kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel on see, et A. Kabilov võib jätkata alkoholi tarvitamist, mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Üldteada on see, et alkoholisõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel sellises ulatuses napib. Seega puudus maakohtul veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks. Küll ei plaani ta asuda elama koos käesolevas kriminaalasjas kannatanuks oleva L.K. ga, kuid samas ta ei välistanud uue suhte loomist ning paraku näitab kohtupraktika, et naisi kehaliselt väärkohtlevad elukaaslased kordavad enda sellist kriminaalkorras karistatavat tegevust. A. Kabilov tõi küll kohtuistungil välja, et edaspidiselt plaanib ta tüli korral lahkuda. Samas oli maakohus kõhklev selles osas, kas ta säilitab alkoholijoobes analüüsivõime ja suudab enda emotsioone piisavalt ohjata. 4.
20. Ka räägib käesoleval juhul A. Kabilovi vangistusest ennetähtaegse vabastamise kahjuks see, et talle anti Viru Maakohtu 06.12.2018 otsusega võimalus kanda enamus karistusest, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust vabaduses olles, allutatuna käitumiskontrollile, kuna ta kohustus järgima KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p-de 2, 21, 8 kontrollnõudeid. Nähtuvalt Viru Maakohtu 07.03.2019 määrusest ei ilmunud süüdimõistetu ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusalastele kohtumistele 07.02.2019 ja 21.02.2019 ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kolm korda. Viru Vangla taotluse arutamisel süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ei selgunud midagi sellist, mis annaks kohtule aluse seekord uskuda, et A. Kabilov on nüüd suuteline elama elu ilma alkoholita ja täitma korrektselt käitumiskontrollinõudeid. Maakohus suhtus varasema kehtiva kriminaal- ja väärteokorras karistatuse valguses tema suutlikkusse elustiili päevapealt muutmiseks kõhklustega, sest ta ei viibi ka esimest korda kinnipidamisasutuses. Süüdimõistetul tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida tal on võimalik ette võtta enda elustiili muutmiseks, mille viljelemine võib viia uuesti kinnipidamisasutusse ning koostatud plaanidest tuleb ka kinni pidada. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 12.09.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kabilov, kes ei ole nõus maakohtu otsustusega, palub see uuesti üle vaadata ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu toob välja, et vabanedes soovib ta ennast Töötukassas arvele võtta, samuti on valmis teda toetama ema. Süüdimõistetu mõtteviis ja ellusuhtumine on aastate jooksul muutunud, ta tahab oma elu korda saada, ta tahab luua perekonna ja alustada seadusekuulekat elu. Süüdimõistetu õigustab oma kriminaalhooldaja juurde mitteilmumist ning tunnistab oma alkoholiprobleemi, millega tahab vabaduses tegeleda. Samuti tahab ta narkootikumidega lõpparve teha, kuid selleks vajalikku ravi saaks ta vabaduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
23. või
24. peatüki sätteid, arvestades
25. peatükis sätestatud erisusi. 3 Kriminaalmenetluse seadustiku
26. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
27. peatüki
28. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
29. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
30. Viru Maakohus on A. Kabilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda, vaid suuresti on keskendutud taaskord samade asjaolude ülekordamisele, mille osas on maakohus juba seisukoha võtnud. Maakohus on teadlik süüdimõistetu võimalusest võtta ennast töötuna arvele, kuid on põhjendanud, miks kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu ametliku töö leiab. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus kanda karistust vabaduses, kuna kohtul puudub süüdimõistetu osas veendumus, et ta ei jätka süütegude toimepanemist. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4