1-14-7590/254

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Vadim Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vadim Semjonov (isikukood 38008244729), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati V. Semjonov süüdi Kars § 200 lg 2 p 6, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Semjonovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti
9. märts
10. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. märtsil
12. a ja lõpeb
13. märtsil
15. Tartu Maakohtu
16. augusti
17. a määrusega jäeti V. Semjonov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. V. Semjonovilt mõisteti riigituludesse välja riigi õigusabi kulud 228 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest
18. Maakohtu määruse kohaselt ei ole V. Semjonovil kehtivaid kriminaalkaristusi. V. Semjonov on vanglas esimest korda. Ta kannab karistust raske varavastase süüteo toimepanemise eest, s.o suures ulatuses ja relva ähvardusel toime pandud grupiviisilise röövimise katse eest. Kohtu hinnangul on kuriteo asjaolud rasked. Materjalide kohaselt soovis V. Semjonov koos kuriteo kaasosalistega relva ähvardusel röövida 80 000 euro väärtuses sularaha. Selleks jättis V. Semjonov koos kuriteo kaasosalistega mulje, et hangib oma tuttavale 20 kg narkootilist ainet amfetamiini, mille viimane oli nõus 80 000 euro eest ostma. Tegelikkuses ei kavatsenudki V. Semjonov ja tema kuriteo kaasosalised narkootilist ainet hankida. Sularaha kättesaamiseks rammisid kuritegeliku grupi liikmed sularaha omanud isiku sõiduautot ja kasutasid sõiduauto peatamiseks ka laskekõlbulikku tulirelva. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna sündmusesse sekkus politsei. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt oli kuritegu läbimõeldud ja planeeritud ning kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli suures ulatuses rahalise kasu saamine. V. Semjonovil oli kuriteo toimepanemisel oluline roll, kuna kannatanu oli V. Semjonovi tuttav ja tehingute täpsed detailid leppis just V. Semjonov kannatanuga kokku. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja V. Semjonovi selgitusi kuriteo kohta, ei ole kohus veendunud, et tema poolt senini ära kantud karistus on täinud oma eesmärki.
19. Vangistuse jooksul on V. Semjonov läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Samuti on V. Semjonov omandanud riigikeele tasemel A2 ja keevitaja kutse. Tööhõives ei ole V. Semjonov osalenud tervise tõttu. Sellele vaatamata ei ole V. Semjonovi käitumist karistuse kandmise ajal võimalik pidada positiivseks. Seda põhjusel, et V. Semjonovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust viisaka käitumise kohustuse rikkumise ja allumatuse eest. V. Semjonov on distsiplinaarkaristuste kohta selgitanud, et „nii juhtus“ (nagu kuriteo kohtagi). Lisaks distsiplinaarkaristustele peab kohus oluliseks, et V. Semjonovi suhtes on vangistuse ajal korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna vangla andmetel osaleb V. Semjonov narkootiliste ainete vanglasse organiseerimises ja levitamises. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on suuteline ja valmis täitma kõiki kohustusi ning kehtestatud nõudmisi. V. Semjonov seda ilmselgelt teinud ei ole.
20. Vabanemise korral on V. Semjonovil võimalik elama asuda enda korterisse aadressil Vikerlase 15-248, Tallinn, Harju maakond. V. Semjonovi sõnul soovib ta vabanemise korral tööle asuda Soome Vabariiki. Tartu Vangla andmetel ei ole V. Semjonovil võlgasid ja vabanemisfondis on 1620 eurot. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates ei ole V. Semjonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et V. Semjonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Semjonov, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. V. Semjonov vaidlustab ka temalt menetluskulude väljamõistmist.
22. Määruskaebuse kohaselt ei soovinud V. Semjonov ennetähtaegse vabastamise arutamisele advokaati ja teatas sellest õigeaegselt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Seetõttu ei ole V. Semjonov nõus 228 eurot advokaadi tasu maksma. Alternatiivselt taotleb V. Semjonov menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, kuna tal pole võimalik vanglas viibimise tõttu menetluskulusid tasuda. Kaebuse kohaselt toetab V. Semjonovit ainult pensionärist ema.
23. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud kohus V. Semjonovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kõiki V. Semjonovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja tugines ebaõigetele andmetele. Kohus märkis, et V. Semjonov organiseeris vanglasse narkootikumide toomist ja levitas neid. Vangla kahtlustused ei ole põhjendatud ega tõendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena. 2
25. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
26. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles viidatakse sellele, et V. Semjonovit kahtlustati vanglas narkootikumide käitlemises. Kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu, et V. Semjonovit oleks selle eest karistatud. Ennetähtaegse vabastamise toimiku pinnalt ei ole ka võimalik kahtlustuse põhjendatust hinnata. Seega puudub alus nimetatud asjaoluga arvestada. Kolleegiumi hinnangul ei muuda aga kahtlustuse väljajätmine V. Semjonovi ennetähtaegse vabastamise küsimusele antavat hinnangut. Kuigi V. Semjonovil on vabaduses elukoht ja lähedaste toetus ning ta on vangistuse jooksul õppinud, osalenud sotsiaalprogrammis ja vestlustel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
27. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Semjonovi isik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada. V. Semjonov kannab karistust suures ulatuses, grupis ja relvaähvardusel toime pandud röövimise katse eest, kuid oma süüd ta ei tunnista. Lisaks ei ole ta karistuse kandmise ajal suutnud reeglitest kinni pidada – tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise eest. Eeltoodu annab alust arva, et ta ei ole motiveeritud ka edaspidi õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et V. Semjonovi karistuse eesmärgid ei ole saavutatud ning ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
28. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus V. Semjonovile määratud kaitsja tasu riigi kanda jätmiseks. V. Semjonov esitas
29. aprillil 2019 Tartu Maakohtule avalduse, milles märkis, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohtuistungile kaitsjat. Avalduses on kirjas, et V. Semjonov on teadlik, et peab kaitsja osavõtuga kaasnevad kulud ise kandma. Tartu Maakohtu
30. augusti
31. a istungil osales V. Semjonovile määratud kaitsja. Kohtuistungi protokollist nähtub, et V. Semjonovile tutvustati tema õigusi ja tal võimaldati esitada taotlusi, kuid V. Semjonov ei vaielnud kaitsja osalemisele vastu. Eeltoodu lükkab ümber V. Semjonovi määruskaebuses esitatud väite, et ta ei soovinud maakohtu istungile kaitsjat ja andis sellest nii suuliselt kui ka kirjalikult kohtule teada.
32. Kohtu hinnangul puudub alus V. Semjonovilt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Vaid vanglas viibimine ei anna alust menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. V. Semjonov ei ole selgitanud, millist vara tal vabaduses on ja miks ei ole võimalik menetluskulusid tasuda selle arvelt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt oli V. Semjonovil
33. juunil 2018 vabanemisfondis 1620 eurot ja tal puudusid võlgnevused. Lisaks on V. Semjonov Tartu Maakohtu
34. augusti
35. a istungil öelnud, et teda toetavad rahaliselt ema ja vend ning nõbu. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V. Semjonovi õde on kinnitanud, et pere saab vajadusel V. Semjonovit majanduslikult toetada. Seega jääb V. Semjonovi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. 3
36. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning V. Semjonovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus