Obsah (6)

§ 101§ 102§ 99§ 100§ 2§ 202

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.veebruar 2019.a, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja ka

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras, alates hagi esitamisest 12.03.2018 a.

Kohus võttis hagi menetlusse 29.03.

1. a määrusega ja edastas määruse koos hagimaterjalidega kostjale vastamiseks, kostja taotlusel pikendas kohus hagile vastamise tähtaega. Kohtu 12.04.2018 a määrusega on hagi tagamise korras kohustatud Ü Lit laste J ja K Li ülalpidamiseks tasuma igakuiselt elatist kummalegi lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 250 eurot, kuus, alates hagi tagamise määruse tegemisest kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni.
2. mail 2018 esitas Ü L kohtule vastuse hagiavaldusele. 2 Tsiviilasi nr 2-18-3884
3. juuni 2018 määrusega pikenda kohus hagejate esindaja taotlusel kostja vastusele vastamistähtaega aja andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja pikendas kostja esindaja taotlusel kompromissläbirääkimiste tähtaega kuni 31.08.2018.a 02.septembril 2018 teatas kostja, et ei nõustu hagejate pakutud kompromissiga ja nõudega maksta elatist miinimummääras. 03.jaanuari 2019.a määras kohus asjas kirjaliku menetluse poolte nõusolekul ja tähtajad täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks, kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Hagiavaldus ja hagejate nõue Alaealised J L ja K L, hagejate seaduslik esindaja Heli L, esitasid 12.03.2018 a kohtule hagiavalduse Ü Li vastu elatise nõudes Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas. J L (edaspidi nimetatud Hageja 1) ja K L (edaspidi nimetatud Hageja 2) on H L’i (edaspidi nimetatud Hagejate seaduslik esindaja) ja Ü Li (edaspidi nimetatud Kostja) ühised alaealised lapsed. J L on sündinud XXXXXXXXXXX K L XXXXXXXXXXXXX (t lk 3-4) Lastega koos elavaks vanemaks on Heli L, kostja Ü L hagiavalduse kohaselt hagejaid rahaliselt ei toeta. Hoolimata asjaolust, et tegelikkuses ei tule kehtiva

järgi hagejatel elatise miinimummääras välja nõudmisel oma kulusid tõendada, esitavad hagejad oma viimase 4 kuu väljaminekud (lisa 6). Eelnevast tabelist nähtub, et laste igakuised keskmised kulud kokku on 1135,77 eurot ((1220,80+990,22+935,53+1392,53)/4=1135,77 eurot), mis mõlemale lapsele eraldi on igakuiselt 567,85 eurot. Seega on tegelikkuses laste igakuised kulud suuremad kui seaduses sätestatud miinimum ette näeb, kuid hagejad on kostjalt nõudnud üksnes miinimummääras elatise väljamõistmist. Kostja on mh märkinud, et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Kuid iseenesest asjaolu, et lapsele riiklike toetusi makstakse, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 mõttes.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et: „

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest“ (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsviiliasjas nr 3-2-1-174- 16). Praegusel hetkel on peretoetus 55 eurot lapse kohta. Kuivõrd

§ 101

lg 1 järgi on lapse igakuisteks eelduslikeks kuludeks kokku 500 eurot ( mis tuleb mõlemal vanemal kanda võrdselt) ning praegusel juhul on hagejate igakuised kulud eraldi 567,85 eurot, siis on hagejad seisukohal, et praegusel hetkel tuleb peretoetus 55 eurot lugeda hagejate kulutuste katmiseks lisaks

§ 101

lg 1 määratud miinimummääras elatisele, mitte vähendada igakuist elatist peretoetuse summa võrra. 3.6 Lähtudes eelnevast jäävad hagejad hagiavalduses esitatud elatise nõude juurde ning paluvad kohtul välja nõuda mõlemale hagejale eraldi igakuist elatist

§ 101lg-s 1 määratud suuruses.

Kostja seisukohad esitatud hagi osas Vastavalt 20.01.2019 esitatud lõplikule seisukohale on kostja Ü L menetlust läbivalt olnud ühesel seisukohal, et ta tunnistab hagi osaliselt. Ta vaidleb vastu nõude summa suurusele. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb alus elatise väljamõistmiseks alla 3 Tsiviilasi nr 2-18-3884 Perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud alamäära. Kostja on seisukohal, et tal on mõjuv põhjus elatise maksmiseks alla Perekonnaseaduses ettenähtud alammäära ja ta on praeguses olukorras olles võimeline maksma oma kahele hagejast lapsele elatist kummalegi 175 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et menetluskulu tuleb jätta hagejate kanda. Hagejad ja kostja on pidanud menetluse jooksul kompromissiläbirääkimisi, kuid on jäänud kompromissilepingu tingimuste küsimuses eriarvamusele ja seega ei ole kompromissi saavutatud. Kostja teeb hagejatele veelkordselt kompromissiettepaneku. Ta on nõus ja suuteline maksma kummalegi lapsele elatist 175 eurot kuus. Kompromissi sõlmimisel maksab kostja kummalegi hagejale ajavahemiku

1. märts kuni
2. jaanuar 2019 eest elatist 1802,37 eurot, so kahele lapsele kokku 3604,74 eurot koheselt pärast kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumist. Kostja poolt soovitava kompromissilepingu kohaselt maksab kostja elatist ühele lapsele, so J Lile 175 eurot kuus ja K Lile 175 eurot kuus alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 6 kuu jooksul, seejärel suurendab kostja kummalegi lapsele maksmisele kuuluvat elatist 25 eurot, järgmise kahe aasta möödumisel suurendab ta elatist kummalegi lapsele 25 eurot kuus. Kostja märgib, et ta kandis
3. aasta jõuluks laste seadusliku esindaja H Li arvelduskontole 250 eurot ja
4. aasta jaanuaris andis kummalegi lapsele 150 eurot. Kostja toetab lapsi lisaks elatise maksmisele vastavalt võimalustele ka tulevikus.
5. Ü Li eluasemekulud Soomes olid alates juulist 2018 - 750 eurot kuus ja käesoleval ajal on 810 eurot kuus. Ü L esitas kohtule
6. septembril 2018 väljatrüki oma arvelduskontost.
7. juunil 2018 XX laekunud 2500 eurot ülekande kirje on „laen“. Kostja arvelduskontol oli enne laenu võtmist 13,20 eurot. Ta vajas ta laenuvõtmist igapäevaseks äraelamiseks. Tegemist on ühekordse tagastamisele kuulunud summaga. Asjaolu, et tegemist oli kostja ja M S vahelise laenusuhtega, nähtub kostja poolt
8. juunil 2018 tehtud kandest M S arvelduskontole kirjega „laen“. Laenuvõtmisega on tegemist ka
9. juunil 2018 laekunud 210 euro puhul. Ka
10. juulil 2018 võttis kostja laenu, sest tema arvelduskontol oli enne laenuvõtmist 4,40 eurot. Tegemist on ühekordsete laenuandjatele tagastamisele kuulunud summadega, mida ei ole alust võtta aluseks elatise suuruse määramisel
11. Kostja töötas Soomes O R Oy-s alates
12. aprillist 2018 ehitajana. Kostja kaotas töö, kuna O R Oy lõpetas detsembris 2018 tegevuse. Hetkel on kostja töötu. Käesoleval ajal on ta registreerunud tööotsijaks, sest tema töösuhe lõppes tootmis- ja majanduslikel põhjustel. Kostja registreerus tööotsijaks
13. detsembril
14. Kostjale on koostatud tööotsimiskava, millest nähtuvalt kostja otsib aktiivselt töökohti eri tööotsingukanalite kaudu ja osaleb TT teenuste poolt korraldatavatel sobivatel värbamisüritustel hiljemalt
15. aprillil
16. Märgitud asjaolude tõendamiseks esitab kostja kohtule: 1) kostja poolt
17. detsembril 2018 Töö- ja töötuskassas tööotsijana arvelevõtmise isiklikult esitatud avalduse (vt lisa 1), 2) TT teenused poolt kostja Ü Lile saadetud teavituse, millest nähtub, et Tööhõiveamet on
18. detsembril 2018 andnud Pensioniametile (KELA) tööturualase arvamuse nr 02/0A1, mille kohaselt töötutoetuse maksmiseks ei ole tööturu poolt takistust
19. detsembril 2018 - ja et avaldaja, st kostja, töösuhe on lõppenud tootmis- ja majanduslikel põhjustel. Märgitud on, et Ü L on registreerunud tööotsijaks
20. detsembril 2018 (vt lisa 2). Esimene töötutoetus makstakse kostjale
21. jaanuaril
22. Töötutoetus on Soomes 25 eurot tööpäeva eest, so umbes 500 eurot kuus. 3) Ü Lile on koostatud tööotsimiskava, millest nähtub, et klient Ü L otsib erialast tööd ja et TT kassa võib teha kliendile töö- ja koolituspakkumisi, mis 4 Tsiviilasi nr 2-18-3884 kohustavad klienti võtma ühendust pakutava kohaga ja teavitama tulemustest TT kassat tähtaja jooksul telefoni või e-posti teel kirjaamo.uusimaa@te-toimisto.fi (vt lisa 3). Kostja märgib, et elumaja aadress, kus ta korterit üürib, on märgitud Töö- ja Töötuskassa dokumentidel valesti.
23. Kostja elab Soome Vabariigis V . Tema elukoha aadress on XXXXXXXXXXX. Märgitud asjaolu tõendamiseks esitab kostja kohtule tõendi sissekirjutuse kohta. Sissekirjutus on tehtud
24. oktoobril 2018 (vt lisa 4). Korteri üürileandja X OY, Käesoleval ajal maksab kostja Ü L elamispinna eest üüri 810 eurot kuus. Ü L esitab kohtule tõendi üüri- ja kommunaalmaksete tegemise kohta. Maksedokumendist nähtub, et Ü L tegi makse Martinkylantie 64 D 20 eest Osuusasunnot Oy arvelduskontole summas 810 eurot (vt lisa 5). Kostja üüri- ja kommunaalmaksete maksmise koormus on suurenenud, kuna algselt elas samas korteris mitu inimest, kes on käesolevaks ajaks sealt elamast lahkunud ja kes maksid üüri- ja kommunaalmakseid jagades maksed mitme inimese peale. Talveperioodil on kommunaalmaksed mõistetavalt suuremad kui need olid kevad- ja suveperioodil. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis
25. juulil 2018 ja
26. augustil 2018 ja
27. augustil 2018 üürileandja Xt Oy arvelduskontole XXXXXX eest 750 eurot. Kuna kostja ei ole seniajani tööd leidnud ja sissetulek puudub, on ta asunud otsima uusi korterikaaslasi, et maksukoormust vähendada.
28. Seisuga
29. jaanuar 2019 kostja tööd leidnud ei ole. Seega on kostja jätkuvalt olukorras, kus esineb alus temalt elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud alammäära.

Kostja Ü L on seisukohal, et käesoleval ajal on ta suuteline maksma elatist kummalegi lapsele 175 eurot kuus ja et ta ei ole elatist jätnud maksmata pahatahtlikkusest. Ta püüab oma elu pärast abielulahutust hagejate seaduslikust esindajast, korda saada ja leida uus töökoht, et ajal, mil lapsed kasvavad ja nende vajadused suurenevad, oleks ta suuteline neid suuremal määral toetama. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-35-17 lahendis märkinud, et miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks ja et see ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta ja et seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku. Kuna kostja Ü L on töötu, palub ta mõista temalt elatis hagejate kasuks välja alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA 20.01.2019 SEISUKOHA OSAS 1. Hagejad jäävad hagiavalduses esitatud nõude juurde ning soovivad kostjalt välja mõista mõlemale hagejale igakuist elatist

§ 101lg-s 1 määratud miinimummääras.

Riigikohus on korduvalt jõudnud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Siinkohal on oluline märkida, et samal seisukohal on Riigikohus ka praegu ( viimane lahend selle kohta tehtud 07.02.2018, lahend tsiviilasjas nr 2-15—15909). Seega hagejate hinnangul kostja poolt väljatoodud Riigikohtu kriitika miinimumelatise regulatsiooni osas Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, ei tähenda seda, et Riigikohus oleks

§ 101

lg-s 1 märgitud miinimumelatise nõudmise tõendamise osas 5 Tsiviilasi nr 2-18-3884 kuidagi oma seisukohta muutnud. Seega on kehtiva

-i järgi igal alaealisel lapsel õigus elatisele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

2. Kostja seisukohad on menetlusdokumendis vastuolulised ning ei ole eluliselt uustavad. Ühest küljest märgib kostja, et on koheselt valmis sõlmima kokkuleppe ning tasuma hagejatele rahasummad, mis ületavad 3600 eurot, teisest küljest esitab kostja väited, et tal puuduvad elatise maksmiseks igasugused rahalised vahendid ning tal puuduvad sissetulekud. Kohus on oma määruses kostjale selgitanud ja teinud ettepaneku oma väidete tõendamiseks (mh üürilepingu esitamiseks) kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks oma väiteid tõendada. 3.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad on seisukohal, et käesoleval ajal ei esine ühtegi mõjuvat põhjust seaduses sätestatud miinimummäära vähendamiseks. Töötuna registreerimine ei ole kindlasti asjaoluks, mis saaks olla mõjuvaks põhjuseks seaduses sätestatud miinimummäära vähendamiseks. Seega kostja ajutist töötuna olemist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 mõttes.

4. Lähtudes eelnevast jäävad hagejad hagiavalduses esitatud elatise nõude juurde ning paluvad kohtul välja nõuda mõlemale hagejale eraldi igakuist elatist

§ 101lg-s 1 määratud suuruses.

5. Kostja on oma menetlusdokumendis asunud seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda, kuid ühtegi põhjendust ta nimetatud asjaolude kohta esitanud ei ole. Hagejad peavad vajalikuks märkida, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetluskulude hagejate kanda jätmist TsMS ülalpidamisasjas üldse võimalikuks ei pea. Seega menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole põhjendatud ega võimalik ning menetluskulud tuleb jätta kas kostja või siis poolte enda kanda. Käesoleval juhul on hagejate hinnangul põhjendatud menetluskulude kostja kanda jätmine, kuna käesolev vaidlus on põhjendatud kostja poolt ning kostja ei ole suutnud tänaseni anda ühesugust ja adekvaatset ning ka eluliselt usutavat teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu seisukohta ja põhjendused Kohus olles tutvunud esitatud nõude, poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele: hageja J Li ja hageja K Li kasuks tuleb mõista välja elatis

§ 101

lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest so 12.märtsist 2018 a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad J L, sündinud 31.07.2005.a ja K L, sündinud 21.08.2014.a, on H L’i ja Ü Li (kostja) ühised alaealised lapsed. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laste elukoht on koos laste seadusliku esindaja Heli Liga. Kompromissläbirääkimised poolte vahel ei andnud tulemusi. Kostja on läbivalt pakkunud menetluses hagejatele kompromissina elatis 175,00 eurot ühele hagejale. Pooled pidasid 6 Tsiviilasi nr 2-18-3884 kompromissläbirääkimisi mai-september 2018 a, kostja on teinud sarnase sisuga ettepaneku kompromissiks veelkord 20.jaanuaril 2019.a kohtule esitatud menetlusdokumendis, hagejad on 31.jaanuaril 2019.a vastanud, et jäävad miinimumelatise nõude juurde. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli alates

1. jaanuarist
2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot ja vastavalt 31.12.2018 a määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates
3. jaanuarist
4. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad esitanud nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates hagi esitamisest 12.märtsist 2018.a. Sellise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt kokkuvõtvalt lahendis 3-2-1-35-17 alates p 26) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad kumbki vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses ühele lapsele ülal pidamist anda. Hagejad on 14.09.2018 a menetlusdokumendis esitanud ülevaate nende igakuistest kuludest ajavahemikus 2018.a mai- august (kaasa arvatud), mille kohaselt on kummagi hageja igakuised keskmised kulud ca 568 eurot kuus. Kostja ei ole hagejate igakuiste vajaduste summat vaidlustanud ega esitanud teistsuguseid väiteid. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlustatud hagejate vajadusi ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ehk igakordselt kehtiva kuupalga alammäära ulatuses ühe lapse kohta. Kummalgi vanemal lasub kohustus anda lapsele ülalpidamist vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses. Kostja taotleb elatise välja mõistmist alla

§ 101lg 2 sätestatud miinimummäära.

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 2

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 7 Tsiviilasi nr 2-18-3884

§ 202

lg 2 neljandas lauses sätestatu on näidisloetelu, seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja tugineb läbivalt väitele, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta lastele elatist miinimummääras. Kostja viimase põhjenduse kohaselt palub ta mõista temalt elatis hagejate kasuks välja alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära kuna ta on töötu, Esmases hagivastuses (t lk 28-30, 25.05.2018) selgitab kostja, et püüab oma elu peale lahutust korda seada ja arvestades tema sissetulekut, hagivastuses märgituna 580 eurot, ei ole ta võimeline maksma elatist miinimumsummas. 02.09.2018 a kohtule esitatud seisukohas märgib kostja, et tema töötasu on olnud senini umbes 1083 -1261 eurot kuus. Viimases kohtule esitatud seisukohas 20.01.2019 t lk 88-89 esitab kostja andmed et töötas Soomes

1. aprillist 2018 ehitajana. Kostja kaotas töö, kuna O R Oy lõpetas detsembris 2018 tegevuse. Kostja esitas tõendina 02.09.2018 a kohtule väljavõtte arvelduskontost ajavahemikust 28.mai -30.august 2018.a (t lk 61-65). Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja arveldusarvele on ajavahemikus
2. mai kuni
3. august 2018 laekunud 11709.23 eurot. Kuivõrd kostja kontoväljavõte ei olnud kooskõlas kostja 02.09.2018 a väidetega tema sissetulekute kohta, tegi kohus 03.jaanuari 2019 a määruses kostjale ettepaneku selgitada, mida konkreetselt ja millise kandega ta esitatud kontoväljavõttega tõendada soovib, ühtlasi selgitades kohtule, et kohtul peab olema võimalust kontoväljavõttega tõendatult kostja väiteid kontrollida. Kostja selgituste kohaselt on
4. juunil 2018 M Slt laekunud 2500 eurot ülekande kirje on „laen“. Kostja arvelduskontol oli enne laenu võtmist 13,20 eurot. Ta vajas ta laenuvõtmist igapäevaseks äraelamiseks. Tegemist on ühekordse tagastamisele kuulunud summaga. Asjaolu, et tegemist oli kostja ja M S vahelise laenusuhtega, nähtub kostja poolt
5. juunil 2018 tehtud kandest M S arvelduskontole kirjega „laen“. Laenuvõtmisega on tegemist ka
6. juunil 2018 laekunud 210 euro puhul. Ka
7. juulil 2018 võttis kostja laenu, sest tema arvelduskontol oli enne laenuvõtmist 4,40 eurot. (t lk 88-89) Kohtule arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt on 23.07.2018 laekunud kostjale 200 eurot, kande on teinud A J(t lk 63). Kostja selgitustest nähtuvalt on kostja võtnud perioodil kokku laenu 2500+210+200 eurot, so 2910 eurot, mida ei saa arvata sissetuleku hulka. Seega kostja sissetulekud olid ajavahemikus 28.mai kuni 30.august 2018 a vastavalt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttele (11709,23 eurot -2910 eurot)/3 = 2933,08 eurot ühes kalendrikuus. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud esitatud väiteid, mille kohaselt on kostja majanduslik olukord läbivalt halb ja ta ei suuda hankida endale ja alaealistele lastele ülalpidamist miinimumelatise ulatuses. Asjaolu, et kostja kaotas töö detsembris 2018 ja on jaanuaris 2019.a tööotsijana arvel ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on esialgses hagivastuses tuginenud väitele, et hagejate kulutused tuleb lugeda kaetuks osaliselt lastetoetustega. Hagejad on omapoolselt eelviidatult vastanud, et kulutused on tegelikkuses suuremad ja seetõttu ei ole alust lugeda hagejate kulutusi osaliselt kaetuks lapsetoetusega. Kostja ei ole hagejate kulutusi ega vastuväidet vaidlustanud samuti ei ole kostja 8 Tsiviilasi nr 2-18-3884 kohtule esitatud kokkuvõtvas seisukohas pöördunud tagasi oma taotluse juurde lugeda hagejate kulutused kaetuks lapsetoetustega. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (lahend tsiviilasjas 3-2-1-35-17). Eeltoodud põhjendusel ei pea kohus põhjendatuks lugeda hagejate vajadused kaetuks lapsetoetusega ega mõista sel alusel kostjalt välja miinimumelatisest väiksemat elatist. Kostja tugineb korduvalt eluasemekuludele ja üürikululule, samas ei ole kostja tõendanud oma kohustuse suurust, seda vaatamata kohtu nõudele esitada üürileping. Ainuüksi ülekande tegemine ja sellele viitamine ei tõenda kostja lepingulist kohustust, võimalik on, et kostja teeb ülekande ka kolmanda isiku eest. Samuti on võimalik valida jõukohasem eluase või eluaseme kulusid jagada, sh nagu kostja on ka ise viidanud otsib ta korterikaaslasi. Samuti tuleb arvestada

§ 101

lg 2 teises lauses sätestatuga, mille kohaselt vanem, kes on

§ 102

lg 1 nimetatud olukorras, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega olles olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ei vabane vanem ülalpidamiskohustusest vaid peab oma sissetuleku kasutama ühetaoliselt nii enese kui ülalpidamist vajavate laste ülalpidamiseks. Kohus on ka seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahelisi ühisvarast tulenevaid varalisi vaidlusi ei saa siduda elatise nõudega. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg1 kohaselt abieluasjades ja põlvnemise asjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg3 kohaselt ülalpidamiseasjas võib kohus menetluse tulemustest sõltumata menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud, sh. kostja enda menetluskulud, kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hagejatele on antud kohtu 06.06.2018.a. määruse alusel riigi õigusabi esindamisena kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl.39-41). Riigi õigusabi osutajaks registreerus RIS andmetel vandeadvokaat Margo Põbo. Esindaja on kohtule esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 420,00 eurot (tl. 101-103). Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud teavet oma sissetulekute ja vara kohta, puudub alus rakendada kostja suhtes TsMS §-s 164 lg3 sätestatut ja Hagejatele antud riigiõigusabiga seotud esindajatasu tuleb jätta riigi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Elatise nõue on riigilõivuvaba. Kostjalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole kindlaks tehtud, kuna vastavat taotlust ei ole kohtule esitatud. 9 Tsiviilasi nr 2-18-3884 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 10